Mine sisu juurde

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei

Allikas: Vikipeedia
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei
Sveriges socialdemokratiska arbetareparti
Esimees Magdalena Andersson
Asutamine 1889
Peakorter Sveavägen 68, Stockholm
Ideoloogia Sotsiaaldemokraatia
Europarlamendi fraktsioon Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon
Liikmete arv 90273[1] (2019)
Koduleht socialdemokraterna.se

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (rootsi keeles Sveriges socialdemokratiska arbetareparti, lühidalt ka Socialdemokraterna, lühendid S ja SAP) on Rootsi suurim partei. Partei asutati 1889. aastal. 1917 toimus lõhenemine, mille tulemusel asutasid kommunistid ja revolutsionäärid eraldi partei, tänase Rootsi Vasakpartei. Töölispartei on võimul olnud aastatel 1917–1920, 1921–1923, 1925–1926, 1932–1936, 1936–1976, 1982–1991, 1994–2006, 2014–tänapäev. Partei logoks on punane roos, mille kujundas Fredrik Ström 1900. aastate alguses.

Partei esimees oli alates 2012. aastast Stefan Löfven. 4. novembril 2021 valisid Rootsi sotsiaaldemokraadid oma uueks esimeheks rahandusminister Magdalena Anderssoni.

Partei ideoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Ideoloogiliselt on partei sotsiaaldemokraatlik. Partei on täisliige Sotsialistlikus Internatsionaalis ja seda toetavad sinikraetöötajad, intellektuaalid ja avaliku sektori töötajad. Töölispartei saab palju tuge Rootsi Ametiühingute Föderatsioonilt (rootsi keeles lühend LO). Partei programm kombineerib valitsuse suunatud majanduse ja heaoluriigi põhimõtteid.

Partei liikmeskond

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal oli parteil umbes 100 000 liiget. Partei ühendab umbes 2500 üle riigi asuvat kohalikku haru.

Partei organisatsiooniline struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi sotsiaaldemokraatlikus liikumises on eri sihtrühmadele suunatud iseseisvaid organisatsioone. Rahvuslik Föderatsioon Sotsiaaldemokraatlikud Naised Rootsis (rootsi keeles S-kvinnor) koondab sotsiaaldemokraatlikke naisi. Rootsi Sotsiaaldemokraatlike Noorte Liiga (rootsi keeles Sveriges Socialdemokratiska Ungdomsförbund või SSU) koondab noorte liikumist. Sotsiaaldemokraatlikud Üliõpilased (rootsi keeles Socialdemokratiska Studentförbundet) koondab sotsiaaldemokraatidest üliõpilasi. Kristlik Vennaskond (rootsi keeles Broderskap) korraldab kristlikke sotsiaaldemokraate.

RSDTP valimistel

[muuda | muuda lähteteksti]

Partei on Euroopa Sotsialistide Partei liige. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadi 5 kohta Rootsile määratud 19-st (23,9% häältest). 2006. aasta Rootsi parlamendivalimistel saadi 35,2% häältest (130 kohta 349-st), mis on Töölispartei nõrgim tulemus oma ajaloos. Erakond kaotas võimu Mõõduka Koalitsioonipartei juhitud parem- ja keskparteide blokile Allianss Rootsi Eest. Partei liider Göran Persson teatas valimiskaotuse selgumise järel oma tagasiastumisest liidri kohalt. 17. märtsist 2007 kuni 25. märtsini 2011 oli partei esimees Mona Sahlin, esimene naine partei juhi ametikohal. Pärast teda oli ametis Håkan Juholt, kes astus tagasi jaanuaris 2012. Seejärel sai erakonnajuhiks Stefan Löfven, kelle juhtimisel tuldi pärast 2014. aasta valimisi taas võimule, seda hoolimata kesisest valimistulemusest (113 kohta 349-st). Moodustati vähemusvalitsus rohelistega, valitsus tegi koostööd Vasakparteiga. 2018. aasta parlamendivalimistel saadi järjekordselt ajaloo nõrgim tulemus – 28,26% häältest (100 kohta 349-st). Pärast nelja kuu pikkuseks veninud valitsuskriisi astus ametisse Löfveni teine vähemusvalitsus, kus sotsiaaldemokraadid ja rohelised on võimul tänu poliitblokke ületavale koostööle Keskpartei ja liberaalidega.[2] 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadi 5 kohta Rootsile määratud 21-st (23,48% häältest).

Sotsiaaldemokraatidest peaministrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Teised võtmeliikmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Endised ministrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]