Vladivostok
Vladivostok | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala: 331 km² | |||
Elanikke: 591 628 (1.01.2024)[1] | |||
| |||
Koordinaadid: 43° 7′ N, 131° 53′ E | |||
Vladivostok (vene Владивосток 'valitse ida') on linn Venemaal, Primorje krai halduskeskus, Venemaa Kaug-Ida suurim linn.
Linn asub Jaapani mere rannikul, Hiina ja Põhja-Korea piiri lähedal Kuldsarve lahe kallastel.
See on Siberi raudtee lõpp-punkt.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Vladivostokis on mussoonparaskliima. Kõige külmema kuu, jaanuari keskmine õhutemperatuur on −12,3 °С (külmarekord −31,4 °С (jaanuar 1931)). Kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur on +19,8 °С (soojarekord +33,6 °С (juuli 1939)). Aasta keskmine sademete hulk on 818 mm.[2] Rannahooaeg kestab juulist septembrini, kõige soojem vesi on augustis: 21,5 °С (16,1–26,5 °С).[3]
Kuu | Jaan | Veebr | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets | Aasta |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Absoluutne maksimum, °C | 5,0 | 9,9 | 15,2 | 24,1 | 29,5 | 31,8 | 33,6 | 32,6 | 30,0 | 23,4 | 17,5 | 9,4 | 33,6 |
Keskmine päevamaksimum, °C | −8,0 | −4,1 | 2,2 | 9,9 | 14,8 | 17,8 | 21,2 | 23,3 | 19,8 | 13,0 | 3,1 | −5,2 | 9,0 |
Keskmine temperatuur, °C | −12,3 | −8,5 | −1,8 | 5,1 | 9,8 | 13,6 | 17,6 | 19,8 | 16,0 | 8,9 | −0,9 | −9,0 | 4,9 |
Keskmine päevamiinimum, °C | −15,3 | −11,6 | −4,8 | 2,0 | 6,7 | 11,2 | 15,8 | 17,7 | 13,2 | 6,0 | −3,8 | −11,9 | 2,1 |
Absoluutne miinimum, °C | −31,4 | −28,9 | −21,3 | −8,1 | −0,8 | 3,7 | 8,8 | 10,1 | 2,2 | −9,7 | −20,0 | −28,1 | −31,4 |
Sademed, mm | 14 | 15 | 27 | 48 | 81 | 110 | 153 | 151 | 116 | 57 | 28 | 18 | 818 |
Merevee temperatuur, °C | −1,2 | −1,1 | 0,3 | 3,7 | 9,0 | 14,3 | 18,8 | 21,5 | 19,7 | 13,9 | 6,1 | 1,4 | 8,9 |
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Vladivostok on oluline transpordisõlm. Seal asuvad rahvusvaheline lennujaam ja meresadam. Vladivostokis lõpeb Siberi raudtee.
Ühissõidukiliinidest toimivad Vladivostokis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks toimivad funikulöör ja linnalähirongid.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on tänapäeval 9 kõrgkooli ja 4 filiaali:
- Vladivostoki Riiklik Meditsiiniülikool (ВГМУ)
- Vladivostoki Riiklik Majandus- ja Teenindusülikool (ВГУЭС)
- Kaug-Ida Riiklik Tehniline Kalandusülikool (Дальрыбвтуз)
- Kaug-Ida Riiklik Tehnikaülikool (ДВГТУ, endine ДВПИ)
- Kaug-Ida Föderaalne Ülikool (ДВФУ)
- G. Nevelskoi nimeline Riiklik Mereülikool (МГУ, endine ДВВИМУ, ДВГМА)
- Vaikse ookeani Riiklik Majandusülikool (ТГЭУ, endine ДВГАЭУ, ДВИСТ)
- Admiral S. Makarovi nimeline Vaikse ookeani Sõja- ja merekool (ТОВМИ, endine ТОВВМУ)
- Kaug-Ida Riiklik Kunstiakadeemia (ДВГАИ, endine ДВГИИ)
- Venemaa Tolliakadeemia filiaal
- Kaasaegse Humanitaarakadeemia filiaal
- Rahvusvahelise Majandus- ja õigusinstituudi filiaal
- Venemaa Siseasjade Ministeeriumi Kaug-Ida Juriidilise Instituudi filiaal
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1689 sõlmitud Nertšinski lepinguga läks kogu tänapäeva Primorje Hiinale. Alles Aiguni lepinguga 1858 läks see ala Venemaale.
1850ndatel uurisid Vladivostoki piirkonda prantsuse, inglise ja vene meresõitjad. Nende hulgas oli sõjaväelasi, kes Krimmi sõja ajal Vene laevu otsisid, ja vaalapüüdjaid. Vladivostoki ala oli sellal asustamata.
1859 pööras Ida-Siberi kindralkuberner Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Amurski tähelepanu Kuldsarve lahele ja nimetas selle Konstantinoopolis asuva Kuldsarve lahe järgi. Aastal 1860 rajas Muravjov-Apostol lahe kaldale Venemaa sõjaväeposti ja nimetas selle Vladivostokiks. Aastal 1871 viidi Vladivostokki Siberi sõjalaevastiku baas. Aastal 1880 sai Vladivostok linna õigused ja nimetati sõjaväekubermanguks (военное губернаторство).
1888. aastal sai Vladivostokist Primorje oblasti keskus.
1897. aastal valmis raudtee Vladivostokist Habarovskisse.
1918. aastal okupeerisid linna Jaapani ja Briti väed. Vladivostok kuulus 1921. aasta maini Kaug-Ida Vabariiki, seejärel sai Vladivostokist Amuurimaa Vabariigi pealinn. Oktoobris-novembris 1922 evakueerusid jaapanlased Vladivostokist ja linn liideti Vene SFNV-ga. Vladivostoki vallutamist loetakse Vene kodusõja lõpuks.
1938. aastast on Vladivostok Primorje krai keskus.
1974. aastal külastas linna USA president Gerald Ford ja kohtus seal Leonid Brežneviga.
Kuni 1. jaanuarini 1992 oli Vladivostok kinnine linn.
1. jaanuari 2006 seisuga elas linnas 583 700 inimest, lisaks elas linna haldusalas olevates maa-asulates 26 500 inimest. Ümbritseva Vladivostoki linnastu elanike arv on aga pisut üle miljoni.
2012. aastal said valmis Russki saare sild ja Kuldsarve lahe sild. Sama aasta 3.–9. septembril toimus linnas Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö kohtumine.
Välissuhted
[muuda | muuda lähteteksti]Konsulaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Vladivostokis asub Venemaa Välisministeeriumi esindus.
Välisriikide konsulaadid Vladivostokis:
- Peakonsulaadid
|
- Aukonsulaadid
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Linna jalgpalliklubi Lutš-Energija mängib Venemaa esiliigas.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: Vladivostok |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vladivostok |
- Olev Remsu. Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok, Go Group 2009