Russki saare sild

Allikas: Vikipeedia
Russki saare sild
Русский мост
Vladivostok  Venemaa


Andmed
Silla tüüp

Ehituse algus

Ehituse lõpp

Kogupikkus

Sildeava pikkus

Keskosa kõrgus merepinnast

Püloonide arv

Püloonide kõrgus

Kogukaal

Silla laius

Silla sõidutee laius

Sõiduradade arv
vantsild

sept. 2008

01.08.2012

3100 m

1104 m[1]

70 m[1]


2[2]

320,9 m[1]

23 000 t

29,5 m[1]

21 m

4
Russki saare sild (Venemaa)
Russki saare sild
Russki saare sild
Russki saare sild (Venemaa)

Russki saare sild (vene keeles Русский мост) on maailma pikim vantsild. See asub Vaikse ookeani rannikul Venemaa Kaug-Idas. Põhja-Korea piiri lähedal Ida-Bosporuse väina ületav kahe pülooniga sild ühendab Sapporo vastas paikneva Vladivostoki[2] halduslikult sinna kuuluva Russki saarega[3], ehk Nazimovi poolsaart Novosilski neemega Russki saarel.[4] Sild ehitati spetsiaalselt Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) riikide tippkohtumiseks, mis toimus 2.–9. septembril 2012 Russki saarel. Silla ehitus algas 3. septembril 2008 ja sild avati 1. augustil 2012. Ehitus maksis 1 miljard USA dollarit.[5][6]

Russki saare sild on ühtlasi maailmas kõrguselt teine vantsild. Silla püloonide kõrgus on 324 meetrit, mis on 90-korruselise hoone kõrgus.[7] Silla sõidutee mahutab neli 3,75 m laiust sõidurada, kaht kummaski suunas, ja arvestuslik läbilaskevõime on 50 000 autot ööpäevas. Pikim terasvant on 579,83 ja lühim 135,771 m. Silla kogupikkus koos peale- ja mahasõitudega on 3100 m ning selle keskosa on 1104 meetri pikkune, mis teeb sillast pikima omataolise kogu maailmas.[5][8]

Silla tellija on riiklik föderaalasutus Vladivostoki linna tee-ehitusdirektsioon[2], peaprojekteerija on NPO Mostovik koos projekteerimisasutusega ZAO Institut Giprostroimost Sankt-Peterburg. Peatöövõtja on ehitusettevõte AOA USK Most, peamised alltöövõtjad OAO SK Most[9] ja OOO NPO Mostovik. Silla vandid on valmistatud firmas Freyssinet International Prantsusmaal.[10] Silla funktsionaalse ja arhitektuurse valgustus- ja elektrivarustusprojekti elluviijaks oli MT Electro. Järelevalvet sooritas ZAO Institut Stroiprojekt.

Venemaa Panga nõukogu otsusega valiti uue 2000-rublase väärtusega rahatähe ametlikuks sümboliks maailmarekordiline[2] Russki saare sild. Uued rahatähed läksid käibesse 2017. aasta lõpus.[11]

Silla ajalugu ja kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Russki saarele silla ehitamist plaaniti juba 20. sajandi esimesel poolel, mil esimene projekt valmis aastal 1939 ja teine 1960. Mõlemad projektid jäid ellu viimata. 2007. aasta oktoobri alguses võitis konkursi NPO Mostoviki Russki saare silla projekteerimise ettepanek.

Üle 500 m pikkusega silletel, kus väändejäikus on vajalik ka aerodünaamilise stabiilsuse saavutamiseks, kasutatakse sageli karpristlõiget koos kaldu asetsevate vantide tasapindadega, mis annab sillale harfi kuju

Vantsilla kummaski otsas on pealesõidusillad pikkusega 900 m. Silla saledate, kitsa A-tähe kujuliste betoonpüloonide kõrgus 321 m (eelmine püloonirekord oli 306 m). Nazimovi poolsaare pülooni M6 püstitamiseks rajati sillutatud kunstlik poolsaar ja Russki saarel pülooni M7 vaivundamendi ehitustööd alustati ajutiselt metallsaarelt. Tehnoloogiliste platvormide ehitamiseks kasutati 1,5 miljonit kuupmeetrit kivi ja lahtist pinnast ning nüüdseks need kaitsevad kuni 66 tuhande tonnise veeväljasurvega laevade liiklust merel. Mõlema pülooni alla paigaldati kokku 120 puurvaia diameetriga kaks meetrit. Russki saare M7 pülooni metallist puurvaiade süvistussügavus ulatus 46 meetri ja Nazimovi poolsaare M6 betoonist rammvaiade sügavus kuni 77 meetrini. Püloonide ehitamiseks kulus 20 000 kuupmeetrit betooni ja umbes 3000 tonni terast ning kasutati tornkraanat kõrgusega 348 meetrit. M6 armeeritud betooni valamine kestis 25 kuud, sest sillaosades kasutati peamiselt pingbetooni. Püloonide seinapaksus väheneb tipu suunas, all on see 2,0 m ja ülal 75 cm. Kummagi pülooni jalgu ühendab kolm risttala, üks neist on silla sõidutee all ning teised kaks sõidutee ja pülooni tipu vahel. Ehitustööd sooritati äärmuslikes ilmaoludes, mil tuule kiirus ulatus paiguti 36 meetrini sekundis, kõva tuul tekitas kuue meetri kõrgusi tormilaineid, talvel õhutemperatuur langes alla miinus 36 kraadi ja jää paksus on vähemalt 70 cm ning suvel kuumust oli kuni 37 kraadi.

Silla peaava ulatuses on sõidutee ristläbilõige ümarate otstega täismetallist ühtne karptala, kus karpristlõikega tagatakse peakanduri vajalik väändejäikus. Jäikustala valmistamiseks kulus 103 paneeli pikkusega 12 ja laiusega 26 m. Paneelide kogukaal 23 000 tonni. Tala kogupikkus on 1220 m. Tala kaldkülgsete metallkarpide ja põikmembraanide paigaldusvalmi eelmontaaži teostasid Mostovik ja alltöövõtja SK Most Nazimovi poolsaare ja Nahhodka tootmisbaasides. Viimase paneeli keevitamistöödega tegeles rohkem kui 300 töömeest.[7] Silla piirete vahekaugus on 26,0 m ning tala kõrgus 3,2 m. Sillaskeem 60 + 72 + 84 + 3 × 1104 × 3 + 84 + 72 + 60 m[1] 21 (või 24) meetri laiune sõidutee mahutab neli 3,75 m laiust sõidurada, kaht kummaski suunas. Peaava puhaskõrgus veepinnast on märkimisväärne 70 meetrit. Vandid paiknevad silla sõidutee mõlemas servas ja on kahes kaldu asetsevas pinnas. Vandid koosnevad kaasaegse meetodi kohaselt galvaniseeritud 13–85 trossist (või kaablist), millest igaüks on töödeldud korrosiooni tõkestava lahusega. Iga trossi kest on otseselt seitsmest paralleelsest (või pika keeruga) ja tiheda polüetüleenkihiga kaetud tsinktraadi kimp. Vandid on valmistatud kahest kihist. Sisemine kest on must ja kõrge tihedusega polüetüleenist. Väljastpoolt vandid on täiendavalt mähitud Vene lipu värvides õhukese dekoratiivse kattega, et hoida trosside kimp koos ja mille pikad keerud ühtlasi takistavad korrosiooni teket. Trosside kaal on 3720 tonni ja kogupikkus üle 54 kilomeetrit. Vantide elueaks on projekteeritud 100 aastat.[7]

Samal ajal rajati Vladivostokki üks viiest maailma suurimast vantsillast. See on 2,1 kilomeetrit pikk sild üle Kuldsarve ehk Zolotoi Rogi lahe, mis avati 11. augustil 2012 ja sai internetihääletuse tulemusel nimeks Zolotoi ehk Kuldne.[12][13]

Silla ehitusetapid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Russki-sild. (de:Russki-Brücke), Sturcturae. Loetud 27.3.2017. (saksa-, inglise- ja prantsuse keeles).
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Venemaal ehitatakse maailmarekordilist Russki saare vantsilda, Juhani Virola, Keskkonnatehnika, ehitus, lk. 22. Väljaanne 5/11.
  3. Venemaal avati maailma pikim vantsild, Delfi, Lauri Laugen, 2.07.2012.
  4. ”Harf” üle väina. (ru:«Арфа» над проливом), Teadus ja Elu (ru:Наука и жизнь), Irina Bardina. Loetud 27.3.2017. (vene keeles)
  5. 5,0 5,1 Venemaal avati pidulikult maailma pikim vantsild, Postimees, Jürgen Tamme ja Doris-Marii Kondrat. 2.juuli 2012.
  6. Sild Aasiasse? (en:A bridge to Asia?), The Economist, 8. sept. 2012. Loetud 27.3.2017. (inglise keeles)
  7. 7,0 7,1 7,2 Sild Russki saarele Vladivostokis. (ru:Мост на остров Русский во Владивостоке (Апрель 2012)), Livejournal, 23.4.2012. Loetud 27.3.2017. (vene keeles).
  8. Vantsild üle Kuldsarve lahe Vladivostokki. (ru:Через бухту Золотой Рог во Владивостоке протянули вантовый мост), Lenta.ru, 14. apr. 2012. Loetud 27.3.2017. (vene keeles)
  9. Mürkmaod ründasid Vene sillaehitajate brigaadi., Delfi, Denes Kattago, 12.07.2010.
  10. Harf ookeanituultele. Russki saare silla unikaalsus prantsuse spetsialistide silmis. (ru:Арфа для океанских ветров. Французские специалисты рассказали, в чем уникальность моста на острове Русский), Vjatšeslav Prokofjev. Rosiiskaja Gazeta RG.RU, väljaanne nr 5865 (192). Loetud 27.3.2017. (vene keeles)
  11. Sevastoopoli sümbol jäädvustatakse Venemaa Panga 200 rubla väärtusega rahatähele., Baltnews.ee, 3.02.2017.
  12. Piltuudis: Vladivostokis avati sild üle Kuldsarve lahe., Postimees, maailm, Mari Kramps. 11.08.2012.
  13. Avati sild üle Kuldsarve lahe. (ru:Открыт мост через Золотой Рог), Irina Drobõševa, Russkaja Gazeta RG.RU, 11.8.2012. Loetud 27.3.2017. (vene keeles)