Nahhodka

Allikas: Vikipeedia
Nahhodka

vene Находка (Nahhodka)
Vaade Nahhodkale läänest

Pindala 360,8 km²
Elanikke 142 673 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 42° 49′ N, 132° 53′ E
Nahhodka (Kaug-Ida föderaalringkond)
Nahhodka
Brat ja Sestra
Vaade sadamale ja lahele (märts 2004)

Nahhodka (vene keeles Находка) on Venemaal Primorje krais Jaapani mere rannikul asuv sadamalinn, Venemaa Aasia-osa kõige lõunapoolsem linn.

30 kilomeetri kaugusel linnast idas asub Venemaa Kaug-Ida suurim sadam Idasadam.

Nahhodkas elas 2010. aastal 159 700 inimest. Alates 1993 on linna elanike arv pidevalt langenud.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Nahhodka asub Vladivostokist 171 km kagu pool.

Linn venib 20 kilomeetrit Nahhodka lahe ääres – Partizanskaja jõe suudmest Astafjevi neemeni, hõlmab Trudnõi poolsaare.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Linna põhjaosa asub Partizanskaja jõe orus, kesklinn ja lõunaosa asuvad mägedes. Kõrgeim mägi Nahhodkas on Krestovaja mägi kõrgusega 376 meetrit. Linnas voolab Kamenka jõgi ning asuvad Soljonoje järv ('Soolajärv'), Lebjažje järv ('Luikede järv') ja Primorskoje järv ('Mereäärne järv').

Linnas asuvad mäed Sestra ('õde', 318 meetrit) ja Brat ('vend', 242 meetrit) on linna "visiitkaardid". Need olid kunagi rifid ja kuju poolest meenutavad püramiide. Nende vahel asub 144 m kõrgune küngas Plemjannik ('õe- või vennapoeg'). Alates 1930. aastatest kuni 1970. aastateni kasutati Brati sadama ehitusel paekivi hankimiseks ja sellepärast vähenes Brati kõrgus 79 m võrra (enne oli 321 m). Brati ja Sestra tipult avaneb maaliline vaade linnale ja kogu ümbrusele.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Nahhodkas on mussoonparaskliima. Talvel valdavad loode- ja põhjatuuled, mis toovad endaga jahedad vähepilvised õhumassid Siberist. Talviti on tuul suhteliselt tugev ja õhuniiskus suur, mistõttu külma ei ole lihtne taluda. Kuigi Nahhodka asub lõuna pool näiteks Krimmist ja Sotšist, asub ta 5. külmakindlustsoonis nagu Tallinn ja suurem osa Eestistki. Pinnas külmub läbi keskmiselt 142 cm sügavuseni. Suvel puhuvad mussoonid vastassuunas ning toovad Vaikselt ookeanilt endaga palavad ja niisked õhumassid. Juulis on õhuniiskus keskmiselt 90–95%.

Soljonoje järv

Mõnikord jõuavad Nahhodkasse taifuunid. Need on moodustunud Mariaanide ja Karoliinide piirkonnas. Nii kaugele põhja jõudes on nad tavaliselt oluliselt nõrgenenud ega põhjusta suurt majanduslikku kahju. Siiski toovad nad endaga tugeva tuule ja palju sademeid. Ühe-kahe päevaga võib maha sadada terve kuu norm. Taifuunihooaeg algab augustis ja kestab mõne kuu.

Aasta keskmine õhutemperatuur 10 m kõrgusel maapinnast on +6,8 °C. Kõige külmema kuu, jaanuari keskmine õhutemperatuur on −9,3 °С. Kõige soojema kuu, augusti keskmine õhutemperatuur on +20,6 °С.[2]

Merevee aasta keskmine temperatuur on +7,3 °C. Kõige kõrgem on see augustis (+19,3 °C) ning kõige madalam jaanuaris ja veebruaris (−1,5 °C). Supelrandades võib vesi kuumeneda +24 kraadini. Rannahooaeg algab juuni keskel ja lõpeb septembri alguses.

Aasta keskmine sademete hulk on 860 mm. Sademete jaotus aastas on ebaühtlane: suvel sajab palju, talvel vähe. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis (141 mm), kõige vähem veebruaris (32 mm) ja märtsis (37 mm).[2]

Kuu Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Sademed, mm 16 19 24 58 68 99 130 158 139 50 31 18 810
t, °C −12,5 −10,0 −1,9 4,6 10,5 13,4 17,7 20,1 15,8 8,5 −1,1 −9,7 4,6

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Idasadama konteineriterminal

Nahhodka on suur transpordisõlm. 2011. aastal läbis linna 53,6 miljonit tonni kaupu. Linn on spetsialiseerunud kitsalt kaupade vahendamisele, muud tööstust linnas pole. Kuna linna saabub naftajuhe, siis plaanitakse naftakeemiatööstuse rajamist Nahhodkasse.

24. oktoobril 1990 loodi Nahhodkas vabamajandustsoon. Kuni 1997. aastani investeeris valitsus Nahhodkasse 464,5 miljonit rubla, peamiselt infrastruktuuri arendamiseks. Kaasajastati vee- ja soojustorustikud, elektriliinid, transpordi- ja sidesüsteemid ning rajati hotellid. Seevastu välisinvesteeringuid saabus 220 miljoni USA dollari väärtuses. Loodi 118 ühisettevõtet. Vabakaubandustsooni eesmärkideks nimetati Venemaa-USA ja Venemaa-Korea tehnopargi, lennujaama, naftaterminali ja soojuselektrijaama rajamist. Kuna ainsatki nendest eesmärkidest ei saavutatud, siis 2006 vabamajandustsoon likvideeriti.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

21. augustil 1855 saabus Nahhodka lahte Suurbritannia laev Barracouta, mis uuris mereteed Tatari väinast Jaapanisse. Inglased nimetasid selle Horneti laheks. Venemaa seda nime ei tunnustanud.

17. juunil 1859 saabus lahte korvett America, mille pardal viibis Ida-Siberi kindralkuberner Nikolai Muravjov-Amurski. Kindralkuberner andis sellele nimeks Nahhodka. See sõna tähendab vene keeles nii peremeheta vara omandamist kui ka sel moel omandatud vara.

1864. aasta kevadel asutati Astafjevi neemel sõjaväeline hüdrograafiapost, mida juhatas allohvitser Mihhail Gerassimov ja kus töötas 4 sõdurit. Mõne aasta pärast suurenes isikkoosseis juba 30 inimeseni. Hüdrograafiapostis tehti ilmavaatlusi.

Juba samal aastal hakkasid lähedusse elama asuma tsiviilisikud, kes sageli olid vabanenud Sahhalinil olevast sunnitöölaagrist pärast karistuse ärakandmist.

NSV Liidu ajal rajati Nahhodka lähedusse mitu GULagi laagrit, nii meestele kui naistele. Pärast Teist maailmasõda oli neis ka Jaapanist pärit sõjavange. Nahhodkas oli sorteerimislaager, mida kasutati vahepeatusena enne vangide edasisaatmist Kolõmale või mujale. Viimased laagrid suleti 1946.

Nahhodka loodi 1941 mitme küla liitmise teel, 18. mail 1950 sai asula linnaõigused. 2004 liideti linnaga mitu alevit. Igal aastal tähistatakse 18. maid pidulikult linna päevana.

24. juulil 1946 plahvatas Nahhodka sadamas aurulaev Dalstroi, kuhu vangid laadisid lõhkeainet ammonaali, ohutusnõuete jämedate rikkumiste tõttu. Plahvatas ka sama laeva teises trümmis olnud 400 tonni trotüüli. Tulekahju levis kaldal olevatesse kaubaladudesse, kus hävis kaupu veel oluliselt rohkem kui laeval. Kokku hävis 25 miljoni rubla eest lõhkeaineid ja 15 miljoni rubla väärtuses muid kaupu. Hukkus 105 inimest (22 sõjaväelast, 34 tsiviilisikut ja 49 vangi) ning kehavigastusi sai 196 inimest (55 sõjaväelast, 78 tsiviilisikut ja 63 vangi). Pärast plahvatust sadas linna ümbruses 2 tunni jooksul masuuti, sest plahvatus oli seda taevasse tõstnud peaaegu 2000 tonni. Sadamaehitised said nii suuri kahjustusi, et peamised laadimisoperatsioonid, sealhulgas vangide pealelaadimine sõiduks Kolõmale, viidi üle Vaninosse.

16. detsembril 1970 algas Idasadama ehitus. 1971. aasta aprillis kuulutati see üleliiduliseks komsomoli löökehituseks. 1973. aasta detsembris laaditi Idasadamas esimene alus, metsaveolaev Šadrinsk. 1. jaanuaril 1972 moodustati Primorje Merelaevandus. 28. detsembril 1978 anti käiku Idasadama söekompleks.

Vaade Nahhodka lahele
Suurenda
Vaade Nahhodka lahele

Välissuhted[muuda | muuda lähteteksti]

1965 avati Nahhodkas Dalintorgi väliskaubanduskontor. Suheldi Jaapani, Austraalia ja Korea RDV-ga. Imporditi peamiselt laiatarbekaupu, näiteks rõivaid ja majapidamistehnikat.

Nahhodka kesklinnas asub Põhja-Korea peakonsulaat, mis avati 1959. aastal. Enne 1991. aastat asusid linnas ka Jaapani ja Vietnami peakonsulaadid, mis hiljem kolisid Vladivostokki.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Nahhodka naftasadam (2003)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/MZmdFJyI/chisl_%D0%9C%D0%9E_Site_01-01-2021.xlsx, vaadatud 30.08.2022.
  2. 2,0 2,1 Primorsky-meteo.ru Vaadatud 24. aprillil 2012 (vene ja inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]