Jamburgi maakond
| Jamburgi maakond | |
|---|---|
|
| |
| vene keel Ямбургский уезд | |
|
| |
.png) | |
| Pindala: 4014 km² (1897) | |
| Elanikke: 81 972 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 20,4 in/km² | |
| Keskus: Narva, Jamburg (1796–) | |
 Maakonna asend Peterburi kubermangus |
Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927. Maakonnalinn oli Jamburg.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Jamburgi maakond asus Venemaa loodeosas Peterburi kubermangus ning piirnes põhjas Peterhofi, idas Tsarskoje Selo, lõunas Luga ja Gdovi maakonna ja läänes Eestimaa kubermanguga.
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Maakonda kuulusid maakonnalinn Jamburg, koosseisuväline linn Narva ja Jaanilinn; külad: Keikino, Soikino, Kotlõ, Krakolje, Kerstovo, Ostrov, Opolje, Jastrebno, Tširkovitsõ, Vruda, Bilaja Kirha, Ilješi jt.
1913. aastal kuulusid Jamburgi maakonda:
- Vruda vald ehk pogost,
- Gorski vald,
- Knjaževski vald,
- Kotelski vald,
- Lužitsa vald,
- Narva vald, Narva jõe läänekaldal Narva linna juures
- Opolje vald,
- Ratšinski vald,
- Redkinski vald,
- Stremlenksi vald,
- Jablonitski vald,
- Jastrebinski vald.
Jamburgi maakonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Kotlõ mõis (vene keeles Поместье Котельское) kingiti Venemaa keisrinna Anna Ivanovna poolt 1730. aastal kindralmajor Ludwig von Albrechtile ning oli Albrechtide aadlisuguvõsa valduses kuni 1885. aastani;
- Romanovka mõis (Поместье Романовкa) kingiti keiser Nikolai I poolt 1832. aastal kindraladjutant Karl Heinrich Georg von Bistramile;
- Temnitsa mõis
- Karlova karjamõis/poolmõis
- Marienhofi mõis (vene keeles Мариенгоф[1][2]), Solka jõe suubumiskohal Luga jõkke
- Vana-Sala mõis, Luga jõe vasakkaldal
- Annenhofi mõis (vene keeles Анненгоф) Sala mõisa karjamõis, Korffide mõis
- Uus-Sala ehk Blekenhofi mõis (vene keeles Блекенгоф), parun Franz Wilhelm Blekeni ja Korffide mõis
- Holoholnaja mõis
- Lilienbachi mõis[3] ehk (Novo-Ivanovskoje)
- Seltso mõis
- Muratovo mõis
- Raskulitsõ mõis (vene keeles мыза Раскулицы)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Isurid ja Ingerimaa, Vadja viiendik-Novgorodi vabariik, Ivangorod, Jama, Ivangorodi ja Jamburgi kindlus- Pikemalt artiklites Rootsi Ingeri ja Ingerimaa kubermang, Ivangorodi ja Jama lään, Põhjasõda Läänemereprovintsides
Pärast Rootsi Läänemereprovintsi Ingerimaa vallutamist muutis Moskva tsaar Peeter I Ingerimaa kubermangu Peterburi kubermanguks, mille esimeseks ja viimaseks vürstiks ja hertsogiks sai Aleksandr Menšikov.
Jamburgi maakond moodustati Peterburi kubermangu Peterburi provintsi koosseisus, pärast distriktide likvideerimist 1727. aastal. Maakonda läbis Peterburi–Riia postimaantee osa (тракт Нарва - С.-Петербург). Venemaa keisrinna Katariina II valitsemisajal teostati Peterburi kubermangus uus kubermangusisene haldusjaotuslik ümberkorraldus ning 1. jaanuarist 1780. aastal kehtestati uus maakondlik jaotus. Jamburgi maakonna territoorium jaotati moodustatud Oranienbaumi ja Narva maakonna vahel. 1797. aastal, asehalduskorra likvideerimisega liideti Narva koos Ivangorodi linnaosaga, linna administreerimist silmas pidades Peterburi kubermanguga ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
.png)
Aastatel 1869–1870 rajati Balti raudtee, mille trass läbis ka Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda – Narva – (Sala pooljaam) – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ – Volossovo.
Venemaa 1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli Peterburi kubermangu Jamburgi maakonnas (21,9%) eestlasi, Oudova maakonnas (10,5%) ja Peterhofi maakonnas (6,2%). Isureid oli Jamburgi maakonnas 7,8% ja Peterhofi maakonnas 4,7%[4].
Tartu rahulepingu alusel oli osa Jamburgi maakonnast Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal. Ala hõlmas kolm valda: Naro(o)va vald (hiljem Narva vald), Kose vald (hiljem Piiri vald) ja Karjati vald (hiljem Raja vald), mis kokku moodustasid Narvataguse vallad.
Kingissepa maakond
[muuda | muuda lähteteksti]1922. aastal seoses maakonnalinna Jamburgi ümbernimetamisega Kingissepaks nimetati ka maakond Kingissepa maakonnaks. Kui 1927. aastal moodustati Leningradi oblast, jagati maakond neljaks rajooniks: Kingissepa ringkonna Kingissepa, Kotlõ, Moloskovitsõ ja Luga ringkonna Osmino rajooniks.
Jamburgi maakond kaartidel
[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich Theodor Schuberti Venemaa keisririigi kaardi fragment
Jamburgi kumermangust. Trükitud 1850. aastal
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jamburgi maakond |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Мариенгоф, усадьба, enclo.lenobl.ru
- ↑ Marienhof, a country estate, enclo.lenobl.ru
- ↑ Mõisnikud nõuavad liig, kõrget hinda. Lilienbachi mõisa eest 80 miljonit!, Kaja, Number 170, 24 July 1928
- ↑ Первая всеобщая перепись населения Российской Империи 1897 г. Распределение населения по родному языку и уездам 50 губерний Европейской России (vene keeles)