Olev Soans

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Olev Soans (29. mai 1925 Tallinn28. aprill 1995 Keila) oli eesti graafik ja pedagoog.

Olev Soans lõpetas 1941. aastal Pärnu kaubanduskeskkooli. Aastatel 19431944 oli ta mobiliseeritud Saksa sõjaväkke, seejärel töötas Järvakandis muu hulgas joonistusõpetajana. Aastal 1951 lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Aastatel 19611989 töötas ta Kunstiinstituudis õppejõuna.

Olev Soansi loomingu hulgas on vabagraafikat, raamatugraafikat, plakateid, ning alates 1975. aastast infograafilised, sealhulgas ajaloolised ja kultuuriloolised maakaardid (piltkaardid). Ta viljeles muu hulgas oforti, kuivnõela, litograafiat, linoollõiget, puulõiget, serigraafiat ning võttis kasutusele uudse elektrograafilise sõeltrüki.

27. aprillil 2000 asutasid Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum Olev Soansi mälestusfondi Keilast pärit kunstnike ja Keilaga seotud kunstiprojektide toetamiseks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Olev Soans oli abielus Therese Limbergiga. Alo Soans, Villu Soans ja Priidu Soans olid nende pojad ja Siiri Soans on nende tütar.[viide?]

Olev Soans oli abielus Helvi Jürissoniga. Kerttu Soans on nende tütar.

Tema onu oli arhitekt Anton Lembit Soans, onupojapoeg on skulptor Jaak Soans.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]