Irina Solomõkova
Irina Solomõkova (kuni 1950 Irina Grigorjeva; 14. september 1925 Tallinn – 7. detsember 1989 Tallinn) oli Eesti kunstiteadlane.[1]
Sündinud Tallinnas inseneri perekonnas. Alustas kunstiõpinguid sõja-aastatel Tomski Ülikoolis, pärast sõda jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiajaloo erialal, mille lõpetas 1948. aastal. Töötas mõnda aega ajalehe Edasi juures ning nooremteadurina Eesti Rahva Muuseumis, 1949. aastast oli Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris.[2] 1954. aastal kaitses ta esimese eesti nõukogude kunstiteadlasena kandidaadiväitekirja "Eesti demokraatlik graafika 1905.–1907. aasta revolutsiooni perioodil".
Töötas instituudis vanemteadurina ning 1961. aastast, kui loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektori, oli selle juhataja.
Teaduslik töö[muuda | muuda lähteteksti]
Avaldas teaduslikke artikleid ajakirjanduses ja kogumikes sh kujutavat kunsti käsitlevad osad "Eesti NSV ajaloo" väljaannetele, ülevaate eesti keskaegsest kunstist Moskvas ilmunud "Üldisele kunstiajaloo" teisele köitele. Oli kogumiku "Eesti kunsti ajalugu (1970–1977)" peatoimetaja ning kaasautor.
1962 ilmus tema eessõnaga album "Kalevipoeg kunstis". 1972 . aastal anti Lenigradis välja teos Solomõkova koostatud ja eessõnaga "Eesti NSV kunst". Avaldas ajakirjanduses artikleid Hando Mugasto, Salome Trei, Ado Vabbe jt . kunstnike loomingust, Eesti kunsti sidemetest nõukogude kunstiga, koostas kataloogi "Oskar Kallis".[2]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1978 Kristjan Raua preemia (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: Mart-Ivo Eller, Voldemar Erm, Leo Gens, Virve Hinnov, Rudolf Kangert, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tuui Koort, Ene Lamp, Rein Loodus, Mai Lumiste, Tiina Nurk, Evi Pihlak, Villem Raam, Jüri Selirand, Irina Solomõkova (kollektiivi juht), Karl Tihase, Vaike Tiik, Voldemar Vaga, Hannes Valter, Viivi Viilmann, Lehti Viiroja ja Helmi Üprus)
- 1984 Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia ("Hando Mugasto 1907-1937 : tema elu, tema looming, tema aeg")
- 1986 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on maetud Siselinna kalmistule.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Irina Solomõkova (nekroloog). Reede, 15. detsember 1989
- ↑ 2,0 2,1 Loodus, Rein (12.09.1975). "Irina Solomõkova tähtpäevaks". Sirp ja Vasar. Vaadatud 16.06.2021.
- ↑ Kalmistute register HAUDI
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hilja Läti. "Solomõkova, Irina". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 484–485