Juta Keevallik

Allikas: Vikipeedia

Juta Keevallik (kuni 1968 Juta Pikka; sündinud 31. juulil 1943 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning õppis aastast 1962 Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1970. aastal kunstiajaloolasena.

Ta kaitses 1992. aastal Tallinna Kunstiülikoolis magistriväitekirja "Kunstikogumisest Eestis 19. sajandil", juhendaja oli Boris Bernstein, oponendid olid Rein Loodus ja Ants Hein. See oli pärast kolmandat Nõukogude okupatsiooni esimene kaitstud kunstiajaloo teaduskraad ja esimene ka Eesti Kunstiakadeemia ajaloos.[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19611967 töötas ta laborandina ja 1967–1969 teadurina ja 1969–1971 maalifondi juhatajana Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis.

Aastast 1972 töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris teadurina, oli aastatel 1993–1999 oli selle sektori juhataja kohusetäitja.

Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli lektor aastatel 1999–2007. Lugenud ka erinevaid kunstiajaloo kursusi Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis/ Eesti Kunstiakadeemias. Olnud mõlemas koolis erinevate lõpu- ja magistritööde juhendaja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud 19. sajandi baltisaksa kunstielu ja kunstiajaloolasi ning nende seoseid saksa 19. sajandi kunstiteadusega, Baltimaade muuseumides asuvat Lääne-Euroopa maalikunsti jpm.

Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "XVII sajandi hollandi ja flaami kunsti kogu kataloog. 29. dets. 1969 – 10. märts 1970, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum". Koostaja Juta Keevallik. Tallinn: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1970
  • "Herman Talviku näituse kataloog. Koostaja Juta Keevallik; kujundanud Boris Enst. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1971
  • "Konstantin Toominga kunstikogu kataloog". Koostaja Juta Keevallik, Jüri Kuuskemaa; eessõna autor Juta Keevallik; kujundaja Andres Tolts; toimetaja Hilja Läti. Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum. Tallinn 1975
  • "Vanad meistrid". Näituse kataloog. Koostaja Juta Keevallik; kujundaja Olav Maran. Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum. Tallinn 1975
  • "Kunstielu Eestis 19. sajandil". Koostaja Rein Loodus, Juta Keevallik. Tallinn : Eesti Teaduste Akadeemia, 1990
  • "Kunstikogumine Eestis 19. sajandil. Kunstiteadus Eestis 19. sajandil. Uurimusi Eesti kunstist ja kunstielust. Kunstsammeln in Estland im 19. Jahrhundert. Kunstwissenschaft in Estland im 19. Jahrhundert". Koostaja Juta Keevallik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn 1993
  • "Tehn. dr. Ervin Peeter Pütsep 18. IV 1921 - 21. IX 1995. Eestist maailma – maailmast Eestisse". Koostaja Juta Keevallik; eessõna Harri Kiisk; kujundaja Maarja Vannas-Raid. Tallinn: Tehnikadoktor Ervin Pütsepa Mälestusfond, 1998
  • "Architektur und bildende Kunst im Baltikum um 1900". Koostaja Elita Glosmane, Brigitte Hartel, Juta Keevallik, Bernfried Lichtnau. Frankfurt am Main: Peter Lang, 1999. 195 lk. ISBN 3631330901
  • "Kunstikirjutus Eestis 1777–1863. Kunstschreibung in Estland von 1777 bis 1863". Koostaja Juta Keevallik, Rein Loodus, Lehti Viiroja. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000. ISBN 9985502361
  • Rein Loodus, Juta Keevallik, Pia Ehasalu. "Eesti kunsti ajaraamat 1523–1944". Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002
  • "Kunstikirjutus Eestis 1864–1900. Kunstschreibung in Estland von 1864 bis 1900". Koostaja Juta Keevallik, Rein Loodus, Lehti Viiroja; tõlge saksa keelde Medea Jerser. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2004. ISBN 9985503430
  • "Kunstikirjutus Eestis 1900–1918. Kunstschreibung in Estland von 1900 bis 1918". Koostaja Juta Keevallik, Rein Loodus, Lehti Viiroja; tõlge saksa keelde Medea Jerser; kaane kujundanud Aarne Mesikäpp. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2006
  • "Unistuste Raadi. Liphartite kunstikogu Eestis. Kataloog = Raadi of our dreams. The Liphart family and their art collection in Estonia. Catalogue". Koostaja Juta Keevallik jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 304 lk. ISBN 9789949329496
  • "Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian art. 3, 1770–1840. Peatoimetaja Krista Kodres; artikleid Juta Keevallik. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017
  • "Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian art. 4, 1840–1900. Peatoimetaja Krista Kodres; eessõna ja artikleid Juta Keevallik. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2019

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juta Pikka. "Vastu esimestele eksamitele". Säde nr 28, 7. aprill 1954. Lk 1
  • 1974 "Märkmeid Anton Graffi portreedest Eestis ja Lätis". // Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 2. Tallinn 1978. Lk 330–340
  • 1977 "Märkmeid portreemaalist Eestis 18. sajandil". // Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 3. Tallinn 1980. Lk 124–141
  • "Der Maler Gustav Adolf Hippius und seine Schriften". // Jahrbuch des baltischen Deutschtums 1993. Lüneburg, München 1992
  • "19. sajandi kujutava kunsti uurimisest". // Eesti kunstiteadus ja kriitika 20. sajandil. Konverents prof. Voldemar 100. sünnipäeva tähistamiseks Tallinnas 21.–22 okt. 1999. Tallinn 2002. Lk 72–85
  • "Widerspiegelungen der Idee des Klassizismus in den Schriften über die bildende Kunst in Estland im 19. Jahrhundert". // Klassizismus im Baltikum. Baltische Seminare. Bd. 3. Lüneburg: Carl Schirren Gesellschaft, 2008. Lk 197–209
  • "Killukesi Madalmaade kunsti kogumise ajaloost Eestis". // Madalmaade kunst Kadrioru kunstimuuseumis = The art of the Low Countries at the Kadriorg Art Museum. Koostaja Greta Koppel; tõlge inglise keelde: Tiina Randviir; toimetaja Juta Keevallik; kujundaja Andres Tali. Tallinn: Kadrioru kunstimuuseum, 2012. Lk 13–23
  • "Düsseldorfi maalikoolkonna keeruline pale". Sirp, 30. oktoober 2015

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1978 Kristjan Raua preemia ("Eesti kunsti ajalugu 1" (I ja II) kaasautor)
  • 1993 Eesti Kunstnike Liidu kunstiteaduse- ja kriitikasektsiooni aastapreemia
  • 2001 Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia
  • 2020 Kristjan Raua preemia ("Eesti kunsti ajaloo" 4. köite koostamise ja toimetamise eest)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Boris Bernstein, Helli Sisask. "Esimene". Sirp nr 2, 15. jaanuar 1993. Lk 8

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]