Mai Lumiste

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mai Lumiste (õieti Maie-Lea; kuni 1935. aastani Maie-Lea Spirka; 23. juuni 1932 Narva12. jaanuar 1985 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis sõjaväelase perekonnas. Õppis Narva 3. algkoolis ja Tallinna 28. 7-klassilises koolis, lõpetas 1950. aastal Tallinna 10. Keskkooli.[1] Pärast I. Repini nimelise Kunstiinstituudi lõpetamist Leningradis kunstiteooria ja -ajaloo erialal 1955. aastal oli kogu tema edasine elu ja töö seotud Tallinnaga. Kaitses 1975 kunstiteaduse kandidaadi väitekirja "Eesti maal ja skulptuur 16. sajandi ja 17. sajandi I poolel".

Töötanud mõnda aega Kunstimälestiste Kaitse Inspektsioonis, täiendas ta end Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris, mille lõpetas 1965. Samast aastast asus ta tööle Vabariiklikku Restaureerimisvalitsusse. Alates 1978. aastast töötas Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi Tallinna osakonna peaspetsialistina.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamine uurimisala oli Eesti renessansi- ja barokiajastu kunst. Ta oli ligi 15 aastat tegev Niguliste kiriku arhitektuurilis-ajaloolisel uurimisel ja rekonstrueerimisel. Tema juhtida olid ka Pühavaimu kiriku restaureerimistööd.[2]

Kirjutanud rohkesti artikleid ja uurimusi, sealhulgas "Tallinna Surmatants" (1976), artiklid albumis "Madalmaade maalikunst XV—XVIII sajandil" ja koguteoses "Eesti kunsti ajalugu" (1975).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli arhitektuuriajaloolane Rasmus Kangropool.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. 1996. Lk 282.
  2. 2,0 2,1 "Järelhüüe Mai Lumistele". Sirp ja Vasar, nr. 3,. 18. jaanuar 1985. Vaadatud 9.05.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]