Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 43

See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel.

Alusta(s)in uut teemat

ja, kui õnneks lääb...— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 01:21 (EEST)

Kas peaksin märkima oma soovi, kandideeerida, etwi adminni õigustele veel kusagil, Aktuaalses Kraameras, Vremjas, Novosti Dnjuhhis vm, või on finlandiseerumise vaimus emapiimaga sisseimetu, noor-estonisaciя, nii kleepuvalt huulil???— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 06:09 (EEST)

Ei, hääletus on avatud.

Ja palun siis, tehke nii, et hääletust märgataks. Andres (arutelu) 5. september 2017, kell 10:25 (EEST)

Kui tahad, et mingit hääletust märgataks, võiksid esimese asjana ise oma jutu juurde lingi panna. Vaevalt ma ainus olen, kel kunagi meeles ei püsi, kuhu täpselt need hääletused on peidetud. Kui piisavalt valu ja vaba aega ei ole, et neid taga otsida, siis jääbki hääletamata. --85.253.175.144 7. september 2017, kell 19:19 (EEST)

Eelmise aasta augusti teisel suvel ma algatasin administraatorihääletuse, mida hästi ei märgatud. Ma ise ei oska seda nähtavamaks teha, sellepärast tuletan seda teistele meelde. Hääletus toimub lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. Seal on ka Andrus Kallastu hääletus. Ega ma ise seda ka teisiti otsi kui vaatan viimaste muudatuste lehte. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 20:43 (EEST)

Minu mäletamist mööda on Su põhierialaks MRÜ-st saadud füüsika-matemaatika alane tunnistus, kumb neist kahest siis Su põhiteema oli, noh, jne.2001:7D0:88A5:7B80:D23:21FD:3B89:8552 10. september 2017, kell 01:45 (EEST)

Lõpetasin Moskva ülikooli 1983. aastal diplomiga matemaatika erialal matemaatiku kutsega. Selline haridus vastab praegusele magistrikraadile. Vastavalt selle eriala õppekavaile pidin tegema ka neli eksamit või arvestust õppeainetes, mis läksid marksistlik-leninliku filosoofia alla: dialektiline materialism, ajalooline materialism, esteetika (mida minu mäletamist mööda ei õpetatud üldse kui filosoofiat) ja eetika. Õppejõud püüdsid meid jamast säästa. Aa, oli ka teaduslik ateism, aga seda vist ei saa päris filosoofia alla arvata. Kui ma õigesti mäletan, pidin tegema ka kaks eksamit teoreetilisest füüsikast (või oli neid kolm) ja ühe eksami teoreetilisest mehaanikast. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:47 (EEST)

Vastasin ka küsimuse osale, mis on peidetud. Kas küsimuse mõte oli selles, et kui ma olen matemaatikat õppinud, peaksin ma oskama hääletust nähtavaks teha? Minu meelest see nii ei ole. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:54 (EEST)

Ülal on rubriik: "Hääletused", "briti ikke" alt vabanenud koloniaalmaa, USA, teeb veel lihtsamalt, paneb kõigile õigustatud osalistele nähtavale kohale, päisessse (usun, et nad oleksid seda ka vabanemisaastal teinud, või tsuti hiljem, pärast USD, elektri, neti jm vidinate leiutamist)
Kui mu mälu mind ei peta, Andres, siis oled sa samalaadseid "vabandusi" esitanud juba aastaid...— Pietadè (arutelu) 9. september 2017, kell 22:29 (EEST)

[[:Pilt:IsapoegFFx2 login logout user screenshot etwi.jpg|pisi|400px|Kuvapilt artiklist Isa ja poeg, 2017-09-09 (ülal sisselogimata kasutajale, all sisselogitud kasutajale avanev)|link=Isa ja poeg]]

Mida Sa mulle ette heidad? Mille pärast ma üldse peaksin vabandust paluma? Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 11:47 (EEST)

Pilt ka, selgituse ühe osana. Isa ja poeg, kummati siis jääb, ja kauaks, aastates, põlvkondades?
Pildi selgituseks: ühte pilti (kummuliolevat, ehk alumist) näeb sisseloginud/registreerunud kasutaja, püstiolevat (ülemine kuva) ülejäänud; ei tea mõistatada kuvas peituvat allegooriat, ähvardust vms.—— Pietadè (arutelu) 9. september 2017, kell 22:24 (EEST)

See on vana viga, mis puudutab konkreetseid pilte, mille metaandmetes märgitud orientatsioon ei lange kokku pildi tegeliku orientatsiooniga. Need peaks kokku langema. Aastate eest, kui selle skulptuuri pildi esimene versioon üles laaditi, ei pööranud MediaWiki tarkvara veel metaandmete järgi pilte õigeks (antud juhul siis valeks) ja viga ei paistnud välja. Nüüd pöörab ja viga paistab välja.

Sellised pildid tuleb ükshaaval parandada (metaandmetes tuleb orientatsioon nullida). Commonsis näiteks parandati sellised vanad pilid ammuilma robotiga. See "Isa ja poja" pilt on siis vikis ka juba mitu aastat tagasi parandatud, aga teatud mõõtudes pisipildid võivad varasemast ajast jätkuvalt serveri puhvris olla. Vaikesuuruses pisipilt, mida väljaloginuna näed, on antud juhul uuendatud. Suurem pisipilt, mida sisseloginuna näed, on puhvris uuendamata. Puhver tuleb siis tühjendada. Ehk siis nagu ikka, asjale on lihtne seletus ja keegi ei taha sind isiklikult kiusata ega ähvardada. :) --2001:7D0:88DD:F880:38FE:B1E5:9FE3:8152 10. september 2017, kell 10:20 (EEST)

Minul näitab nii sisse logituna kui logimata õigesti. Pietadè, kui Sul näitab valesti, siis on viga ilmselt Su oma arvutis. Võib-olla on puhver puhastamata. Leian, et Andrest "vabanduste" otsimises süüdistada on absurdne. --Vihelik (arutelu) 10. september 2017, kell 20:33 (EEST)

Vihelik, Vaata kas sul siis näitab õigesti kui sa pildi enda lehekülje lahti võtad. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. september 2017, kell 23:59 (EEST)

Jah näitab õigesti nii sisse logituna kui anonüümselt. --Vihelik (arutelu) 11. september 2017, kell 01:17 (EEST)

Minul ei näita. Ehk siis artiklilehel näitab õigesti, pildi kirjelduslehel aga mitte. Kusjuures thumb pildi kirjelduslehel on õigetpidi. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 01:29 (EEST)

Väga veider. Eile õhtul näitas artiklis korrektselt ja uuemat üleslaetud versiooni pisit ka. Täna on kõik kolm – kaks pisit ja artikli oma – pikali. --Vihelik (arutelu) 11. september 2017, kell 15:46 (EEST)

Pietadè, peale seda, kui muutsin seadete alt kujunduse Vektorilt MonoBook-iks, oleks nagu elu lihtsamaks läinud. Ma ei tea, kas see kedagi teist ka aidata võiks, aga märgin lihtsalt ära. --Pelmeen10 10. september 2017, kell 21:46 (EEST)

Mind ei aidanud (2 opsüsteemiga arvuti, 5+ brauserit kummaski), täna lisandus veel teade: "If you report this error to the Wikimedia System Administrators, please include the details below.
Request from 2001:7d0:88a5:7b80:7dde:1e52:ceed.efd0 via cp1053 cp1053. Varnish XID 236814750
Error. 503, Backend fetch failed at Sun. 10 Sep 2017 13 13 30 GMT"— Pietadè (arutelu) 10. september 2017, kell 22:39 (EEST)

Pisipilti näete sisseloginuna erinevalt sellepärast, et teil on eelistuste all erinev pisipildi suurus valitud, ning erinevat mõõtu pisipildid on serveri puhvris eraldi ja erinevast ajast erimoodi. Proovisin nüüd puhvrit tühjendada nii nagu lehel c:Help:Purge õpetatud, aga teatud mõõtude juures see mul ei õnnestu. Paistab et antud pildifaili pööramine (või metaandmetes orientatsiooni nullimine) pole ikkagi päris õigesti läinud. Võiks näiteks IrfanView JPG kadudeta pööramise vahendi abil püüda seda faili veel üht- ja teistpidi pöörata ning katsetada, mida MediaWiki siis pildiga teeb. 2001:7D0:88DD:F880:8443:5684:6A0:B4B9 11. september 2017, kell 14:34 (EEST)

Hommikupoole (või oli see õhtul) andis sisseloginuna artiklis "pikali" pildil klõpsamine tulemuseks püstise paari, hetkel on vastupidi~, st artiklis püsti, klõpsates külili...
Kusjuures nt Argentinas olevat kõik normis, nii sisseloginud kui -logimata kasutajale.— Pietadè (arutelu) 11. september 2017, kell 15:38 (EEST)

Äkki on viga brauseris? Puhvris vaevalt, täna äsja sisse loginuna olid teised pikali, ent peale mõningast tööd tõusid püsti - tahtsid vist appi tulla? - Melilac (arutelu) 11. september 2017, kell 19:36 (EEST)

Microsoft Edge'iga on see pilt mul igal pool külili. Konqueroriga samuti külili ja kõikjal. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 19:43 (EEST)

Ei ole brauseri ega brauseri puhvri viga. Asi on selles, kuidas on MediaWiki tarkvara genereerinud eri mõõtu pisipildid serveri puhvrisse. Näiteks, kui valida eelistuste all pisipiltide laiuseks 200 px või 250 px, siis need on nüüd õigetpidi, vastavalt: 200 px ja 250 px. 220 px (vaikelaius), mis eile oli puhvris õigetpidi, on puhvri tühjendamise järel nüüd kummuli. See link peaks genereerima õige pisipildi ja näitama seda brauseri aknas, aga mulle pakub see link praegu selle asemel allalaadimisdialoogi kummuli pisipildi jaoks. Kuna mastaapimisleht (thumb.php) töötab muude piltidega üldjuhul ka selle laiuse juures, siis on see nähtavasti antud faili viga (fail tõenäoliselt enne üleslaadimist vigaselt pööratud). 2001:7D0:88DD:F880:6D74:356D:BC98:DB92 11. september 2017, kell 20:43 (EEST)

Minu teada ei ole sisselogimata kasutajal mitte mingit pisipldi suuruse valikut. Seega palun lõpetada valeidentiteedi all arutelusesse postitamine. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. september 2017, kell 21:29 (EEST)

Liiga karm avaldus minu meelest. Andres (arutelu) 11. september 2017, kell 23:51 (EEST)

Arvan, et ei ole. Siinsamas peatükiski on 4 erinevat, kuid suhteliselt sarnast IP-d. Kuidas ma saan teha vahet, kes on kes või kellega ma üldse siin räägin? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. september 2017, kell 01:06 (EEST)

Miks see tähtis on, kellega Sa räägid? Oluline on ju jutu sisu. Ma saan aru küll, et mugavam on rääkida sisseloginud kasutajaga, aga öelda, et tegu on valeidentiteediga, ning nõuda sisselogimist on minu meelest liiga karm. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 15:34 (EEST)

Mind häirib ka, et siseasju kirjutab IP-aadrssilt. Andres nagu teaks kes on. Soovitan teha mingi varjunimega kasutajakonto. Ei pea ju oma nimega olema. --Tiia (arutelu) 12. september 2017, kell 17:02 (EEST)

Ma ei tea, kes see on.

Minu meelest meil pole õigust kellelegi selles asjas survet avaldada, sest see on üldise põhimõtte vastane. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 17:54 (EEST)

Sõbralikult soovitada võiks küll, sest postituse mõte võib tunduda erinev olenevalt sellest, kas võtta seda eraldiseisvana või varasemate arvamuste kontekstis. Samuti võtame ju vastamisel arvesse, mida me varem sellele isikule öelnud oleme. --Minnekon (arutelu) 12. september 2017, kell 21:19 (EEST)

Jah, väga sõbralikult võib küll, aga see siin on kõike muud kui sõbralik. See on tõesti nii, et mõnikord selline probleem tekib, aga ka siis võib vajaduse korral ka üle küsida. Minu meelest siin oli asi hoopis selles, et jutust tuli välja, et kirjutaja kasutab ka kontot, aga arutelus osaleb anonüümsena. Ent ka see pole keelatud. Andres (arutelu) 12. september 2017, kell 21:59 (EEST)

Selle tegevuse nimi on IP-käpiknukk (i.k. IP-sockpuppet). -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 07:46 (EET)

Panoraamivabaduse (puudumise) mallide kasutamine

Lõin täna kaks uut malli, mille eesmärk on tuua artiklites selgelt välja panoraamivabaduse puudumisest tulenevad probleemid ja võimaldada neid probleeme tulevikus paremini hallata. Teistpidi on mallide eesmärk juhtida üldsuse, sh vikipedistide kogukonna tähelepanu panoraamivabaduse puudumisele ja sellest tulenevatele probleemidele -- sest ka vikipedistide seas on teadlikkus neist probleemidest ja nende täpsest sisust madal. Praeguse seisuga on Vikipeedias hulk artikleid, mis sisaldavad pilte, mida panoraamivabaduse puudumise tõttu artiklites ei tohiks esineda, sest Eestis kehtiv panoraamivabadus ei luba ärilist kasutust ilma pildil kujutatud teose autori nõusolekuta, aga Vikipeedia litsentsitingimused ei luba kasutada materjali, mis ei ole ei vasta vabakultuuri teoste definitsioonile ehk pole vaba sisu -- ja "mitteärilise kasutuse" piiranguga pilte ei loeta vabaks sisuks.

thumb|Malli kasutamine Estonia teatrihoone artikli kui probleemse kaasuse puhul (kasutamine ülaservas) Loodud mallid on:

Mall:Panoraamivabadus -- selle malliga saab märgistada artikleid, milles on Vikipeedia litsentsinõudeid rikkuvaid pilte, aga mida me ei kavatse esialgu eemaldada (nt lootuses, et need vastavad vaba kasutuse eranditele ja mh need erandid lubavad ka ärilist kasutust).

Mall:Panoraamivabadus+ -- selle malliga saab märgistada artikleid, milles oleks põhimõtteliselt võimalik või elementaarne lisada pilt, aga me ei soovi seda teha, sest see rikuks Vikipeedia litsentsinõudeid.

Ideaalis võiks kõik panoraamivabaduse probleemiga artiklid markeerida emma-kumma malliga, aga oluline oleks markeerida sellega artiklid, mille puhul:

Laaditakse tihti üles pilte, mis on keelatud, sh Creative Commonsisse, kust need pahatihti teatud aja pärast kustutatakse;
Me tahame rõhutada, et pildi kasutamise keeld on eriti koormav ja jabur, nt mingite avalikult oluliste objektide puhul nagu Estonia teatri hoone vmt.

Minu isiklik motivatsioon nende mallide tegemiseks oli see, et vähendada olukordi, kus Vikipeedia eksib panormaamivabaduse vastu "kogemata", sest see õõnestab Wikimedia Eesti rolli täieliku panoraamivabaduse kehtestamise eestkõnelejana -- kes tahab ikka väga panormaamivabadust ametlikult kehtestada, kui tegelikult saab pildid üles panna, keegi kohtusse ei kaeba ja tegelikult isegi vikipedistid ei märka seda probleemi enda igapäevategevuses. Panoraamivabaduse puudumisest hoolimata võiksime minu arvates endale lubada piltide arhiveerimist pildipangas vastava erimärkusega ja lootuses, et kui panoraamivabadus kehtestatakse, siis saame neid kasutama hakata -- aga tuleb endale aru anda, et selliste piltide kustutamist võib nõuda nendel kujutatud teose autor. Veidi detailsem arutelu neil teemadel on praegu malli arutelulehel.

Kui me neid malle kasutama jääme, siis oleks vaja mh jõuda selgusele, kas kasutada neid lehe üla- või alaservas. Ilmselt sõltub valik sellest, kui väga me soovime panoraamivabaduse probleemi oma kasutajatele teadvustada -- või kui kriipiv on see konkreetse artikli puhul.

Lõpetuseks, võimalik, et neid malle pole üldse vaja, aga 1) need sündisid praktilisest vajadusest ja 2) need on hea vahend panoraamivabaduse probleemi teadvustamiseks (ja loodetavasti kiirendavad ka lahenduse leidmist). --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 17:58 (EEST)

Märt Põder, Ega sa nüüd midagi sassi ei aja? Tsitaat: Laaditakse tihti üles pilte, mis on keelatud, sh Creative Commonsisse, .... P.S. ei maksa unustada, et ka Mediawiki Commonsis on pilte lisaks CC-le litsentsidele veel ka PD, GFDL, WTFPL isegi ka Beerware litsentsi all. Jah, ka Beerware on vaba litsents! • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. september 2017, kell 19:44 (EEST)

Miks ma peaks midagi sassi ajama? Loomulikult pidasin silmas panoraamivabaduse piirangute vastu eksivaid pildifaile, nende näiteid leiab laialdaselt, mulle jäid ilma neid eraldi otsimata ette kohe Estonia teatri omad, vt [1], [2] (kopisin Eesti vikisse ja esitasin kustutamiseks, aga kõiki ei viitsind läbi klikkima hakata), aga bottide kaudu jõuab Commonsisse pidevalt avalike hoonete pilte, nt ERM on üpris viljakas kategooria. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 20:42 (EEST)

Lugedes su vastust, siis tundub küll, et sa ajad sassi Wikimedia Commonsi ja Creative Commonsi. Kui ma teen Estonia teatrist foto, võin ma selle täiesti vabalt Creative Commonsi litsentsi all avaldada, küll aga üles laadides selle Wikimedia Commonsisse, siis sealt võidakse see tõesti kustutada. Creative Commons ei tähenda sugugi, et töö ei oleks autoriõigustega kaitstud. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. september 2017, kell 21:19 (EEST)

Me räägime siin Wikimedia Commonsist ikka, ma eeldan, ja mitte Creative Commonsi litsentsidest üldiselt, aga Estonia teatrist tehtud foto saad sa ilma Edgar Johan Kuusiku loata avaldada ainutl CC litsentsiga, millel on NC märge. Wikimedia Commonsisse NC märkega asju samas laadida ei lubata, sest see ei vasta vaba sisu tingimustele. Veel midagi? --Märt Põder (arutelu) 19. september 2017, kell 02:53 (EEST)

Kuusik ilmselt siiski asjassse ei puutu (küll puutub Wivi Lönn) või muidu sa jõuad niikaugele, et ka Tallinna Raekoja pildid ei ole samuti lubatavad. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. september 2017, kell 10:23 (EEST)

Ma ei usu, et need mallid kuigivõrd kiirendavad soovitud lahenduse saabumist. Küll aga võiks tulemuslik olla kollektiivse pöördumise esitamine. Nimelt, "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse" § 7-1 lg 1 ja 2 järgi on võimalik 1000 allkirja kogumisel esitada Riigikogu komisjonile menetlemiseks ettepanek seaduse muutmiseks.

Vt nt Kaur Kenderi kollektiivset pöördumist "Laske elada". Julgeksin väita, et siin ei ole midagi keerulist. rahvaalgatus.ee võrgulehel saab ka pöördumist koostada. --kanakukk (arutelu) 18. september 2017, kell 19:53 (EEST).

Üks ei välista teist, vaid pigem toetab. Ma ei usu, et emb-kumb -- pöördumine või mallide kasutamine -- oleks imerohi, küll aga tasub minu arvates mõlemat proovida. Pöördumise tegemiseks peaks olema aga selge plaan ja tegelikult on pöördumisest lihtsam otse mõne parlamendiliikme poole pöörduda -- erinevalt Kenderi narkoreformi ideest on Vikipeedia ja panoraamivabaduse toetajaid lihtsam leida ja enne pöördumise esitamist ning vastava kampaania tegemist -- see on tegelikult ikkagi paras vaev -- võiks proovida otse seda lahendada. Minu teada on ka kultuurikomisjoni liikmete poole selle jutuga juba pöördutud ja olukord pole lootusetu. --Märt Põder (arutelu) 18. september 2017, kell 20:49 (EEST)

Rahvaalgatus, mis mitte kedagi mitte millekski ei kohusta peale "asja arutamise", on mõttetu ajaraisk. Esiteks on 1000 allkirja kogumine teemal, mis enamikku inimesi ei huvita, palju raskem kui arvatakse. Teiseks ei ole sel isegi õnnestumise korral mitte mingeid tagajärgi. Kolmandaks on meie eelnõu Riigikogu kultuurikomisjonis ja kui juba see sealt välja kukkuma peaks, siis on üsna ilmne, et väikese seltskonna pöördumine ei suuda vastuseisu ületada. Muide, lätlased tegid oma panoraamivabaduse asjus petitsiooni. Kadus nagu mutta, mitte keegi ei ole sellest kuulnud ja ei kuule ka. Tuhandeks allkirjaks pole mingit lootust. Otserünnak on tõhusam. --Oop (arutelu) 19. september 2017, kell 02:43 (EEST)

Otserünnak? Kavatsed uskumatuid teise ilma saata või kuidas sellest lausungist tuli aru saada? --kanakukk (arutelu) 23. september 2017, kell 20:36 (EEST).

Minu meelest on siin ikkagi midagi segamini. Piltidele võib iga vikipeedia teatud tingimustel seada vaba sisu erandeid. Minu meelest on meil konsensus (ma ei tea, kas erand on juba ametlik) selles suhtes, et me tahame sellist erandit, et Eesti majade jms pilte võib eesti Vikipeedias säilitada ja asjakohastes artioklites kasutada. See ei riku seadust, sest Vikipeedia ise ei kasuta pilte ärilistel eesmärkidel ja tegemist on mittevaba sisuga, millele ärilise kasutamise õigus ei laiene.

Panoraamivabaduse kehtestamine muudaks aga seda, et sel juhul saaks need pildid Commonsisse üles laadida ning neid saaks hõlpsasti kasutada ka teistes vikides. Andres (arutelu) 18. september 2017, kell 21:51 (EEST)

Siin on ikkagi oluline see, et vaja on a) harida Vikipeedia kasutajaid ja b) vikipediste endid. Artiklilehelt ei tule muidu välja, et seal olevad pildid on mingi tavapärasest suurema piiranguga ja nii on kerge juhtuma, et neid kasutatakse ka kommertssaitidel, kuna "vikist võib ju sisu võtta" jms. Samuti on tõsine probleem, et Commonsisse lisatakse pidevalt pilte, mida sinna lisada ei tohiks. Ning üldse on ju mallis esitatud väide korrektne (kuigi alati võib pakkuda mõne parema sõnastuse). Piltide kasutustingimused erinevad neil juhtudel oluliselt teksti kasutusvõimalustest. Ivo (arutelu) 18. september 2017, kell 23:03 (EEST)

Ühes mallis esitatud väide on vale just sel põhjusel, mille Andres välja toob. Ma ei tea, mida peaks mallid artiklites paremas sõnastus ütlema. See, et edasikasutajad peaks tegelikult alati kasutustingimustele tähelepanu pöörama (mh kas ja kuidas viidata), puudutab lõppude lõpuks kõiki pilte. Pole ka täheldada erilist probleemi, et Vikipeediast pärit mittevaba sisu kasutustingimuste vastu kuidagi rohkem eksitaks kui vaba sisu puhul. Samuti, kui isegi inglise vikis, kus on mittevaba sisu palju suuremal määral, ei juhita igal sammul lugejate tähelepanu sellele, et mingi osa sisust on mittevaba, siis miks meil peaks olema selleks rohkem põhjust. Mis puutub kasutajate harimisse, siis ennist pakkusin malli arutelus, kus seda ehk saaks teha. 193.40.12.10 18. september 2017, kell 23:44 (EEST)

Panoraamivabaduse kehtestamine muudab Eesti viki jaoks ka, kuna võimalikult laia mittevabade piltide ringi lubav võimalik erand (EDP) ikkagi piiraks kasutust Vikipeedias. Seni pole Eesti majade piltide juures sellele küll tähelepanu pööratud, aga Wikimedia litsentsipoliitika ei luba piiramatut mittevaba sisu kasutust. Öeldakse: EDPs must be minimal; within narrow limits. Kriteeriumid, mis siin seni puuduvad, peaks siis mingil moel tagama, et kasutus oleks minimaalne. Ja veel: Any content used under an EDP must be replaced with a freely licensed work whenever one is available which will serve the same educational purpose. Nii et, kui ühest objekist on mitu sarnast mittevaba pilti, ja kui veel arvestada, et hoonete ja skulptuuride pildid on Vikipeedias peaaegu alati illustratiivsed (st tekst ei eelda konkreetse raskesti asendatava mittevaba pildi kasutust) ja sellisena täidavad sarnased pildid üldjoontes sama hariduslikku eesmärki, siis on see praegu suure tõenäosusega litsentsipoliitikaga vastuolus. 193.40.12.10 18. september 2017, kell 23:44 (EEST)

Piirangut ei tekita mitte panoraamivabaduse puudumine iseenesest, vaid selle koosmõju Vikipeedia poliitikaga. Seadus ei keela piltide kasutamist Vikipeedias ükskõik kui suures mahus.

Kuidas saab pilti mingi hoone kohta asendada teise pildiga selle hoone kohta, mis on vaba?

Selleks et hoone pilti kasutada, ei pea tekst seda pilti vajama. Pilt lihtsalt annab olulist infot, mis ei ole tekstiga asendatav. Andres (arutelu) 19. september 2017, kell 00:35 (EEST)

Ütlen siin ka, mida Oop ühel arutelulehel juba ütles: panoraamivabaduse eelnõu on riigikogu kultuurikomisjonis käsitlemisel. Kaks komisjoni liiget on kinnitanud, et asjaga tegeldakse, tempo kohta ei saa muidugi prognoose teha, valimiste aeg ja mitte maailma atraktiivseim teema. Pseudacorus (arutelu) 19. september 2017, kell 01:20 (EEST)

Selle eelnõuga seoses on üks küsimus see, et kas oleks parem, kui see teha 1) kehtiva "Autoriõiguse seaduse" muudatusena või keskenduda selle muudatuse liitmisega 2) juba aastaid mööda ministeeriumide sahtleid liikuva "Autoriõiguse ja kaasnevate õiguste seadusesse". Esimene variant on minu meelest parem, sest see kaasnevate õiguste seadus on selle juba 2009/2010 alustatud "rekodifitseerimise/reformi" (nad ise ei suutnud ka lõpuks ära otsustada, kumba nad nüüd siis teevad) töörühma liikmete endi hinnangul suuresti läbikukkumine, mis kinnistab hulga olemasolevaid jamasid ja parandab seejuures mõnda üksikut -- aga annab iseenesest avalikkusele signaali, et mingid uuendused tehti ja 10-15 aastaks võiks jälle rahu majas olla. Seda viimast positsiooni aga ei tohiks minu arvates Wikimedia toetada, vaid peaks intensiivselt toetama autoriõiguse kooskõlla viimist digiajastu nõudmistega -- mis on seesama, mida ka Euroopa Komisjon sõnades lubab, aga milles tegudes läbi kukub. Ehk me n-ö ei tohiks müüa end panoraamivabaduse eest maha ega loobuda selle sissesaamise lootuses autoriõiguse reformi nõudmisest. Ma tean, et põhimõtteliselt me kõik oleme seda meelt, et reformi on vaja, aga nt geiõiguste aktivistide ja kooseluseadusega läks niimoodi, et poliitikute lubadused summutasid pikaks ajaks avaliku kriitilise debati ning lõpuks saadi ikkagi ainult poolik lahendus. Ükspuha, kui väga me ei tahaks säilitada sõltumatust, kokkulepetel ja lubadustel poliitikutega on komme tekitada enesetsensuuri. Hea, kui oleme sellest teadlikud ning teeme kõik, et me ei kordaks teiste samasuguseid vigu. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 17:12 (EEST)

Üldjoontes õige ning just seda me Evaga olemegi teinud. Panoraamivabaduse küsimus on suhteliselt eraldiseisev ja praktiline, see oleks väga otseselt Vikipeedia igapäevatööks kasulik korda saada ning kui ta siduda kõigi võimalike muudatustega, veniks see kindlasti veel aastaid. Eraldiseisva ja minimaalsena on siiski veel mingi lootus asi lähiajal ära teha. (Meie ettepanek on tõesti minimaalne ja üsna "voolujooneline" muudatus, et taktistused oleks pisimad. Näiteks on samas paragrahvis täiesti mõttetu kontaktkopeerimise keeld, mis leidub vaid üksikutes endistes sotsmaades (nt Kuubal), aga me ei hakanud seda praegu torkima.) Üldist reformi oleks samuti vaja ja sellele on viidanud ka enamik Eva ja minu kirjutistest. Aga üldise reformi puhul on taas kaks eraldi teemat. Esiteks oleks raske, kuid siiski võimalik suruda Eestis läbi autoriõiguse seaduse põhjalik uuendus, mille käigus kaalutaks kõiki piiranguid, erandite määratlusi, tähtaegu jms, samuti võimalikku vajadust teistes riikides esinevate klauslite järele. (Nt pole Eestis minu teada mitte kunagi avalikult arutatud, kas meil oleks vaja samasugust religioosset erandit nagu on Leedus ja Poolas - olgu see hea, paha või inetu, selle võiks läbi arutada ja selge otsuse teha; samasuguseid kohti, mida pole iial lauale pandud, on veel hulgi.) Teine asi on autoriõiguse põhimõtteline struktuur, mille püsimine endisel kujul tekitab samuti pikas perspektiivis paratamatult probleem, kuid selle reformimiseks Eestis pole mingit lootust ning Euroopaski saab selle reaalselt arutuse alla võtta alles siis, kui probleemid on ilmsed, arvatavasti mitte enne paarikümmet aastat. Põhimõtteliselt on seis selline, nagu reguleeritaks autoliiklust hobuvankritele mõeldud eeskirjadega. Eks seegi muutus võttis aastakümneid. --85.253.175.144 20. september 2017, kell 21:27 (EEST)

Eranditest, mida Wikimedia litsentsimistingimused vaba sisu suhtes lubavad (kirjutasin sisuliselt sama lühemalt juba Malli_arutelu:Panoraamivabadus+ all, aga püüan siin natuke universaalselmalt kokku võtta):

Vikipeediasse võib lisada ainult vaba sisu. Erandid täpsustavad, miks mõni mitte-vaba litsentsiga teos siiski on vaba sisu nõudmistega ühilduv (sest tegu on mingil põhjusel erandliku olukorraga), mitte ei luba Vikipeediasse mitte-vaba sisu kui sellist. Mitte-vaba litsentsiga teose erandiga Vikipeediasse lubamine ei muuda selle teose litsentsi, vaid teeb selle ainult kindlas kontekstis ühilduvaks vaba sisu nõudmistega (nt bändide albumite kaanepildid madalas resolutsioons).
Erandeid saab teha ainult kooskõlas autoriõiguse seadusega, erandid pole selleks, et autorõiguse seaduse sätteid tühistada, vaid nende rakendumist kontekstis täpsustada (vrd "some non-free images may be used on Wikipedia, providing they meet both the legal criteria for fair use, and Wikipedia's own guidelines for non-free content"). Nii ei saa me tühistada autoriõiguse seaduse panoraamivabaduse erandi "mitte-ärilise kasutuse" tingimust, vaid saame leida ainult teisi autoriõiguses vm seadustes määratletud erandeid, mis sellest hoolimata mingis kindlas kontekstis (nt haridusliku erandi, õigustatud mahus tsiteerimise vmt alusel) soovitud sisu Vikipeedia litsentsitingimuste vaimus kasutada lubavad, st teevad selle vastavaks vaba sisu tingimustele.
Iseenesest pole suvalisele mitte-ärilisele veebilehele (nagu Vikipeedia väidetavalt on, kuigi võib argumenteerida, et kui küsitakse annetusi, siis on mängus raha, järelikult ka äri -- eriti kui annetusi küsitakse põhiteenuse pakkumiseks, nt serveri ülalpidamiskuludeks vmt) keelatud panoraamivabaduse alusel pilte üles laadida, aga neid ei saa märkida levitamiseks CC BY+SA litsentsi all nagu praegu (see pole ilmselt otseselt autoriõiguse rikkumine, vaid pigem eksitav reklaam -- kuni keegi pole selle reklaami õnge läinud, aga kui see juhtub, siis ollakse ilmselt ka kaasosaline autoriõiguse rikkumises), vaid ainult CC BY+NC+SA vmt "mitte-ärilist" kasutust lubava litsentsi all. Praegu kasutatav CC BY+SA + lisatingimus on õiguslik fiktsioon või häkk "lahendamata" litsentsi loomiseks, CC litsentse ei saa sisule kehtestada väljamõeldud lisatingimustega (teoreetiliselt võiks saada, aga see eeldab sisuliselt uue juriidiliselt pädeva litsentsi leiutamist -- aga miks, kui meil on ju varnast võtta CC BY+NC+SA). CC BY+SA saab litsentsiks määrata ainult juhul kui sellega on nõustunud pildil oleva objekti autor(id).
Kui laadida panormaamivabaduse erandi alusel pildid üles CC BY+NC+SA litsentsi all, siis see ei tee neid vabaks sisuks, mida võiks kasutada Vikipeedias ilma täiendava autoriõiguse erandi ja põhjenduseta, sest see ärilise piiranguga litsentsid ei vasta vaba sisu nõudmistele (vt esimest punkti). Seetõttu on CC BY+NC+SA litsents Mediawiki tarkvaras puudu ja on see puudu ka eesti Vikipeedias. Sellel on vast mingi põhjus, eksole? Kui inglise Vikipeedias on kasutatud mitte-vaba litsentsiga teoseid, siis on need muudetud mõne fair use erandiga vabaks, st vaba sisuga ühilduvaks kindlas kontekstis ja selge põhjendusega. Põhjendus, et meile panoraamivabaduse "mitte-ärilise" kasutuse tingimus ei meeldi, ei ole piisav põhjendus, et kuulutada pilt vaba sisuga ühilduvaks (ega ammugi mitte põhjendus selleks, miks avaldada see CC BY+SA litsentsi all). Kui me just vikipeedia kasutajatena ei tee otsust, et me kodanikuallumatuse korras seda autoriõiguse sätet ei järgi.
Kui tahta mitte-vaba litsentsiga pilte ilma täiendava põhjenduseta Vikipeedias hoida, siis mittevaba sisu peab olema tehtud kasutajatele (vikipeedia lugejad) ja taas-kasutajatele (artiklite väljaprintijad vmt) märgatavaks ("easily identified by users of the site as well as re-users"), sh masinloetavalt tuvastatavaks ("must be identified in a machine-readable format") -- see õigustab Mall:Panoraamivabadus kasutamist mitte ainult pildi enda, vaid ka artikli puhul (oluline eelkõige taaskasutajatele). Ma ei tea aga, et sellist asja oleks mõnes teises Vikipeedias tehtud (selliseid asju ei leia nt inglise Vikipeedia mitte-vabade piltide hulgast), sest enamasti laaditakse mitte-vaba litsentsiga sisu üles osutusega, kuidas seda Vikipeedias kasutatama hakatakase ja põhjendusga, miks see antud kontekstis vaba sisu nõudmiste ja autoriõiguste nõudmistega ühilduv on. --Märt Põder (arutelu) 19. september 2017, kell 06:53 (EEST)

Erandid täpsustavad, miks mõni mitte-vaba litsentsiga teos siiski on vaba sisu nõudmistega ühilduv (sest tegu on mingil põhjusel erandliku olukorraga), mitte ei luba Vikipeediasse mitte-vaba sisu kui sellist. Ma ei saa aru, mis see tähendab. Mittevaba litsentsiga teos on ju mittevaba sisu. Seda ei saa vabalt kasutada. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Litsents väljendab seda, mismoodi autor tahab, et tema teost kasutataks. Autoriõiguse § 17 jj "vaba kasutuse erandid" (sh panoraamivabaduse §20¹) võivad autori tahte üle kirjutada ja nii võib vastata mittevaba litsentsiga sisu koos konkreetse osutusega mõnele erandile ja kasutuskontekstile vaba sisu nõudmistele ning olla selles kontekstis, nt Vikipeedia artiklis vabalt kasutatav ja levitatav. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Vaba sisu puhul pole kasutuskontekst oluline, mina saan sellest nii aru. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

"Vaba kasutuse erandid" kehtivad ju kontekstuaalselt, sama sisu võib olla vabalt kasutatav õigusemõistmisel, arhiveerimisel raamatukogus, hariduses, aga mitte-vaba ärilisel kasutusel jm puhkudel. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Jah, sellepärast ongi tegu mittevaba sisuga. Vaba sisu on vaba sõltumata kontekstist. Andres (arutelu) 21. september 2017, kell 07:00 (EEST)

Mitte-vaba litsentsiga teose erandiga Vikipeediasse lubamine ei muuda selle teose litsentsi, vaid teeb selle ainult kindlas kontekstis ühilduvaks vaba sisu nõudmistega (nt bändide albumite kaanepildid madalas resolutsioons). Muidugi ei muuda litsentsi, aga mis mõttes see vaba sisu nõudmistega ühilduvaks teeb? Mis tähendab "vaba sisuga ühilduv"? --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Eri litsentsid võivad olla selles mõttes ühilduvad, et nt CC BY+SA litsentsiga teose osana võib levitada CC0 litsentsiga teost või CC BY litsentsiga teost, aga mitte CC BY+NC+SA litsentsiga teost. Litsentside ühildumine (vt inglise Vikipeedia License_compatibility või Creative Commonsi kohta eraldi tabelit ja sealsamas märkust CC BY+SA ja CC BY+NC+SA ühilduvuse kohta -- kuna kogu copyleft-litsentside valdkond pärineb vaba tarkvara litsentseerimise vallast, siis on seal litsentside kooskasutamise reeglid kõige peenemalt arenenud ja dokumenteeritud, mh selle tõttu, et seal on toimunud reaalsed vaidlused, mis puudutavad suuri rahasummasid). Vikipeedia artiklid peavad olema Vikipeedia litsentsitingimuste järgi kõik vaba sisu nõudmistele vastavad, st artiklite osad kas CC BY+SA litsentsi või mõne sellega ühilduva litsentsiga või siis tagab mitte-vaba litsentsi (või iga teose puhul Berni konventsioonist tuleneva vaikimisi kehtiva "kõik õigused kaitstud" seisundi) ühilduvuse mõni autoriõiguse "vaba kasutuse erand". See tagab, et Vikipeedia artikleid võib välja trükkida, levitada jne ühtsetel tingimustel ja pole vaja iga artikli puhul eraldi uurida, kas seda võib üldse olukorras x kasutada või mitte (sj tekst on alati CC BY+SA ja pildid jm materjal sellega ühilduva litsentsiga). Vaata tähelepanelikult, kuidas on kasutatud litsentsitingimustes sõnu "all" ja "only" ja lõpuks "recognized by" -- vabakultuuri teoste definitsioon ütleb kõige abstraktsemal tasemel, misssugune litsentsist, seadusest vmt tulenev sisu seisund vastab vaba sisu nõudmistele, missugune mitte. See mh määratleb ka vaba sisu seoses seaduste ja litsentsidega, mida veel pole. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Mina saan nii asjast nii aru, et Vikipeedias kasutatavad mittevaba sisu erandid ei ole vaba sisu litsentsidega ühilduvad. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Eraldi võetuna pole mitte-vaba sisu üksused tõesti vabad, aga mina saan nii aru, et Vikipeedia artikli osana, st entsüklopeedia artikli kontekstis on nad "vaba kasutuse erandite" rakendumise tõttu vabad ja võimaldavad Vikipeedia artikleid vabalt levitada, muuta ja täiendada, sh müüa. Kui hakata iga artiklis olevat pilti vmt eraldi, st muus kontekstis kui Vikipeedia artikli raames töötlema, nt müüma vmt, siis võivad tekkida piirangud. Aga ilmselt peaks selle kohta infot juurde otsima või kelleltki targemalt küsima, sest ma tõesti ei oska hinnata, kuidas see tegelikult mõeldud on. Ent see, et "mittevaba sisu erandid" peavad olema minimalistlikud ning neist tuleks hoiduda ning võimalusel "mitte-vaba sisu" asendada vaba sisuga kinnitab, et tegemist on millegi ebasoovitavaga, aga kuna seda iga artikli juures eraldi välja ei tooda, siis ikkagi vähemalt Vikipeedia artiklite tervikuna levitamise mõttes aktsepteeritavaga. Samas on artiklite all tõesti kiri, et CC BY+SA kehtib just tekstile, kuid sel juhul on eksitav, et piltide juures pole litsentsi nähtavalt välja toodud ja kui keegi niimoodi artikli välja prindib või seda lihtsalt vaatab (nt ilma netiühendusta arvutist, kuhu artiklid on alla laaditud või ligipääsu omamata klaviatuurile vmt), siis ta piltide kohta mingit infot üldse ei saa. Minu kui entsüklopeedia heauskse kasutaja õigustatud ootus oleks vist ikkagi, et sellisel juhul on pildid artikliga koos samadel tingimustel levitatavad -- vastasel juhul eksib Vikipeedia ise litsentsitingimuste vastu jättes piltide litsentsid nähtavalt välja toomata ning soosib sellega autorõiguse rikkumist. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

mis sellest hoolimata mingis kindlas kontekstis (nt haridusliku erandi, õigustatud mahus tsiteerimise vmt alusel) soovitud sisu Vikipeedia litsentsitingimuste vaimus kasutada lubavad, st teevad selle vastavaks vaba sisu tingimustele. See ei kehti majade piltide puhul: Vikipeedia sisu ei saa ärilisel eesmärgil kasutada koos majade piltidega. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Sel juhul ei saa seda lisada Vikipeedia artiklisse, sest muudab artikli sisu mitte-vabaks, st seda ei saa levitada ja kasutada ühtsetel tingimustel. Kui just ei leidu mõni teine paralleelselt rakenduv "vaba kasutuse erand", mis siiski lubab ärilist kasutust. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Jah, aga see on Sinu vaade. Vikipeedia vaade ei ole niisugune. Muidu vaba sisu erandeid ei oleks. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Minu meelest inglise Vikipeedia sisu kinnitab minu seisukohta. Mittevaba sisu erandid on tehtud tingimusel, et Vikipeedia artikli kontekstis oleks tegu vaba sisu nõudmistega kooskõlas oleva kasutusega. See ei tähenda, et mõni Vikipeedia haru ei võiks teha radikaalsemaid mittevaba sisu erandeid kuni kodanikuallumatuseni autoriõiguse seaduse ebamõistlike sätete vastu protestimiseni välja, aga minu meelest pole see siiski soositud praktika. Meie puhul oleks majade piltide lubamine just kodanikuallumatuse väljendus, sest me ei saa neile anda üldiselt muud litsentsi kui CC BY+NC+SA. Muidugi võiks uurida, kuidas on lahendatud nende piltide küsimus teistes Eestile sarnase panoraamivabaduse erandiga suuremates riikides. --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas annetuste küsimine muudab Vikipeedia äriliseks. --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Ma ei tea, kas see argument on pädev, mäletan, et seda on esitanud praktiseeriv intellektuaalomandi advokaat Karmen Turk -- ja võimalik, et ta esitas seda toona hüpoteetiliselt. Ma ei mäleta detaile, aga põhjendus oli minu arvates see, et kui annetusi pole kogutud mitte mingiks väliseks eesmärgiks, vaid sellesama teenuse, mille keskkonnas annetus küsitakse, st antud juhul siis Vikipeedia otseseks käigushoidmiseks (nt serveri rendi maksmiseks), siis on sisuliselt tegu teenuse eest tasumisega ja seega tavalise äritegevusega -- hoolimata sellest, et äritegevust võidakse teha ilma kasu taotlemata ja tegijaks on mittetulundusühing. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Äritegevus ja otsene äriline eesmärk peaksid olema siiski kaks eri asja. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. september 2017, kell 22:13 (EEST)

See võib tõsi olla, samas CC BY+NC+SA ei räägi "otsesest ärilisest eesmärgist" nagu autoriõiguse seaduse panoraamivabaduse erand. Aga ma sellele väitele iseenesest ei keskenduks, see on üks nüanss, mis võib kunagi kuskil oluline olla ning olla argument panoraamivabaduse kehtestamiseks, aga ma arvan, et sellest ei peaks lähtuma Vikipeedia enda sisureeglite kujundamisel, sest see on liiga hüpoteetiline. Iseasi kui Karmen Turgilt üle küsida, et kas ma üldse mäletan õigesti. See oli minu poolt lihtsalt illustratsiooniks, et ka Vikipeedia mitte-ärilisust võib küsimuse alla seada (ja et seda on valdkonna ekspertide poolt avalikult tehtud). --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Ma ei tea, kuidas kaugel imedemaal, aga siinsamas Eestis võib mittetulundusühing küll piltlikult öeldes äri ajada. Silmas tuleb pidada, et mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ võib osutada teenuseid, seal võivad inimesed töötada töölepingu alusel, aga see juriidiline keha ei ole loodud omanikele tulu teenimiseks, vaid maailma parandamise eesmärgil. Kui keegi otsustab MTÜ loodut, näiteks kokkukogutud fotosid, kasutada ärilisel eesmärgil, siis see on ju lihtsalt üks nutikas ettevõte. --kanakukk (arutelu) 23. september 2017, kell 20:36 (EEST).

Kui piltidel on valed litsentsid, tuleb need ümber teha. Kas mitte litsentsid ei käi ainult foto autori õiguste kohta? --Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:07 (EEST)

Autor määrab litsentsiga oma tahte, aga kui ta määrab litsentsi ilma tegelikult vastavat õigust omamata, siis on tegu pettusega. Kuna hoone vm avalikus ruumis oleva kunstiteose puhul on CC BY+SA litsentsi määramiseks vaja fotol oleva objekti autori nõusolekut, siis on selle litsentsi määramine ilma autori nõusolekuta pettus. Sama hästi võiks ma võtta mõne pophiti ja määrata sellele omavoliliselt litsentsiks CC0 -- väites, et litsents on korrektne, sest ma võin põhimõtteliselt minna ja saada autorilt loa tema teose avalikku kasutusse andmiseks. Nii minu arvates teha ei saa, litsents ei saa kehtida tingimuslikult või potentsiaalselt. Litsents kas kehtib või mitte: kui pildil oleva objekti autorilt pole luba saadud, siis panormaamivabaduse erandi alusel saavad kehtida ainult CC BY+NC+SA litsentsid. --Märt Põder (arutelu) 20. september 2017, kell 21:26 (EEST)

Siis on täbar lugu, sest need jätavad sisu mittevabaks ka pärast 70 aasta möödumist kujutatava teose autori surmast. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 22:09 (EEST)

Kle, miks mulle tundub, et see loogika on vigane... ehk siis pööran selle asja teistpidi... Kas CC SA litsentsi saan ma panna fotole, mis on tehtud näiteks Egiptuse püramiididest. Saan ju. Ja ma võin selle foto enda ka copyrighti alla panna ning see copyright kehtib 70 aastat pärast minu surma... Ehk siis mis ma öelda tahan on see, et litsents peaks kehtima siiski üksnes fotole endale, aga mitte sellele, mis seal kujutatud on. Muidugi me võime siin jahuda millest iganes, kuid tegelikult on ammuilma vaja, et keegi suudaks ikkagi ometigi juriidiliselt ammendava ja lihtinimesele arusaadava seletuse nende litsentside kasutamise kohta anda. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. september 2017, kell 22:13 (EEST)

Muidugi kehtib ta ainult fotole, aga ma ei saa panna fotole litsentsi, milleks mul õigust pole -- või kui ma panen, siis see litsents ei kehti või on eksitav. Ma pole jurist, ma ei tea, kuidas seda peaks lahendama või kuidas seda Vikipeedia harudes vm projektides lahendatud on, aga ma pakun, et kui ma määran õige litsentsi, mis vastab seadusele, antud juhul siis CC BY+NC+SA ja lisan juurde: "Kui objekti autori surmast möödub 70 aastat või autor annab loa teose fotode levitamiseks ärilisel eesmärgil või tekib muu olukord, kus ärilisel eesmärgil levitamine muutub lubatuks, siis litsenseerin ma selle teose CC BY+SA all." See peaks töötama, erinevalt sellest, kui ma püüan kohe vale litsentsiga levitada. Teine võimalus oleks küll määrata vale litsents, aga mitte hakata sellega märgistatud teost levitama enne, kui litsents on muutunud õigeks (nt hakata levitama siis kui kujutatud teose autor on 70 aastat surnud olnud). --Märt Põder (arutelu) 21. september 2017, kell 05:47 (EEST)

Kommentaar: Olles kiiruga kogu diskussioonile pilgu heitnud, on mõned kasutajad segi ajanud mitu asja.

Inglise Wikipedias, Eesti Vikipeedias ja Wikimedia Commonsis käsitletakse panoraamivabadust ja autoriõigustega kaitstud teoseid igas ühes erinevalt, ning palju sõltub jurisdiktsioonist, kus foto või pilt on üles võetud, ning ka sellest, mida on kujutatud.

Üldine reegel on selline, et kui tegemist on fotoga, siis autoriõigus kehtib nii fotol kujutatud teosele kui ka foto tegijale.

Isegi kui fotol kujutatud teos on foto peaobjekt, ning isegi kui kujutis on autoriõigusega kaitstud kunsttükk (maal vms), ning isegi kui autoriõigus kujutatavale veel kehtib (ei ole läinud avalikku omandisse), võib fotografeerija sellele fotole lisada veel oma litsentsi, mis on siis fotografeerija litsents, kuid mida ei saa rakendada kuvatõmmistele mittevabast tarkvarast, sest selle puhul on autoriks üheselt tarkvara looja. Fotografeerija litsents võib olla näiteks CC-BY-SA või Public Domain, kuid niisugust fotot Wikimedia Commonsisse üles laadida ei tohi. Kui selline foto laetakse ikka üles, siis pilt lõpuks kustutatakse.

Inglise Wikipedias lähtutakse USA-s ja veel mõnedes inglise keelt kõnelevates riikides kehtivast Fair Use õigusest, sest Wikipedia asub USA-s, ning ingliskeelsele Wikipediale rakendatakse peamiselt USA juriidikat.

Kui autoriõigusega kaitstud teos on kuvatõmmis, või teos on foto peaobjekt (maal/joonistus), võib seda üles laadida ainult Inglise Wikipediasse Fair Use (õiglase kasutuse) reegli alusel. Kuvatõmmistele kehtivad omad kitsendused. Erinevalt kuvatõmmisest kaasneb fotoga veel fotografeerija autorsus, ning foto autor võib sellele lisada veel omaenda litsentsi, mis jääb edaspidi jõusse ka siis, kui fotol kujutatav on läinud üle avalikku omandisse. USA-s kehtiv panoraamivabadus võimaldab teha arhitektuuriteosest foto, sellele panna CC-BY litsentsi ja selle vabalt üles laadida Wikimedia Commonsisse, kus teised projektid seda fotot vastavalt rakendatud litsentsi tingimustele vabalt kasutada võivad.

Eesti Vikipeedias on omad nüansid. Seda, mida võib Fair Use reegli all ingliskeelsesse Wikipediasse üles laadida, ei või üles laadida eestikeelsesse Vikipeediasse.

Eestis sellist panoraamivabadust nagu Saksamaal, sisuliselt pole. See tähendab sisuliselt seda, et kui Eestis pildistatud arhitektuuriteos on foto peaobjekt, ning kui see teos on autoriõiguse kaitse all, ehk ei ole veel avalikus omandis, siis seda võib laadida üles ainult Eesti Vikipeediasse märkega, et fotot ei levitata kommertseesmärkidel (otsene äritegevus), lisaks autoriõiguse seaduses nõutud info (arhitekti nimi igal pool). Pildistaja autoriõigusest ja soovist tulenevalt võib fotol olla CC-BY-SA litsents, aga seda fotot muudesse Wiki-projektidesse ja Wikimedia Commonsisse üles laadida ei tohi.

Wikimedia Commonsis on teistsugused kitsendused. Eesti puhul kehtib suuresti kaks järgmiset reeglit:

Kui fotol kujutatud arhitektuuriteos on foto peaobjekt ja avalikus omandis (1+70 aastat autori surma-aastast), kõlbab see Wikimedia Commonsisse küll. Kehtiva autoriõigusega kaetud kõrvalobjektid lähevad de minimis reegli alla.
Eestis väga piiratud panoraamivabadusest lähtuvalt võib Wikimedia Commonsisse üles laadida Eestis tehtud foto, kus on kujutatud mitu autoriõiguse kaitse all olevat arhitektuuriteost, kuid millest ükski ei tohi olla foto peaobjekt. See tähendab seda, et maju peab olema mitu. Võib olla tõeline panoraam. Kui fotol on kujutatud üks maja või sama arhitekti poolt projekteeritud hoonete ansambel, siis ei tohi seegi olla foto peaobjekt.

-Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:02 (EET)

Tõlkeabi "sundpakkumine"

Kas seda välja ei saa lülitada?
Eilsest üks kena näide masina tõlkevõimekuse kohta: originaalis oli: "ranenije ot puli jne" [kuulihaav], kuna Google translate oli ITA -> ENG suunal, siis ukrainakeelse teksti sisestamisel itaaliakeelse asemele sain tulemuseks: "was shot dead..." [lasti surnuks], millele järgnes kirjeldus: seisund on rahuldav... (vene keelde pani ent õigemini, jättis kuulihaava saanud sõjamehe ellu).— Pietadè 13. oktoober 2017, kell 11:43 (EEST)

Tõlkeabi "sundpakkumine" tuleb ilmselt lehitseja enda funktsionaalsuest. Google Chrome teeb seda igal sammul. Kui sul mingi probleem on, lae kuskile (aga mitte siia) üles kuvatõmmis koos üksikasjaliku seletusega, sest sinu sõnalisest kirjeldusest puudub tihtipeale vajalik kontekst. Kui sa seletuse kirjutad, siis oleks samuti hea järgida õigekirja, grammatika ja lause-ehituse reegleid. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:19 (EET)

Ei tule, "lehitseja enda funktsionaalsuest" ega sõltu riist/tarkvarast;
algusnäite lahtiseletus siis veelkord: masintõlke tulemusel muutus ühes keeles tekst "sai kuulihaava, seisund rahuldav" teises keeles versiooniks: "lasti surnuks, seisund rahuldav".
Tuletab meelde aasta 2011, kui etwi-sse oli ruwi vahendusel tõlgitud üks Niccolò vendadest õeks...
copy-paste:1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.—Pietadè (arutelu) 4. november 2017, kell 15:59 (EET)

Selle asja nimi ongi inglise keeles site notice, ehk saiditeavitus. Ilmselt ei salvestu sul lehitsejates küpsised, või kustutab lehitseja need iga kord sulgemisel ära, et sul ülalpool pidevalt Vikipeedia saiditeavitused tekivad.

Eestikeelses Firefoxis tee Eesti Vikipeediat külastades nii: kliki lehele parema nupuga, vali hüpikmenüüst "Vaata veebilehe teavet" (i.k. View Site info), uues aknas mine edasi "Õigused" (Permissions) vahelehele, ning keri nimekirjas alla kohani, kus on "Küpsiste salvestamine" (Cookies). Vali raadionupp "Lubatud" (Allow), pane aken kinni. Vt. pilt ->

Peale esimest teavituse sulgemist ei tohiks rohkem probleeme olla. Kui lehitseja kustutab sulgumisel automaatselt kõik küpsised, saad uuel külastusel uuesti teavituse, kuid peale konkreetse teavituse esimest sulgemist ei tohiks see rohkem esile tulla. -Mardus /arutelu 6. november 2017, kell 01:06 (EET)

Saavutuseks võib nüüd ehk lugeda seda, et "abi" kaldub selle poole, et kogu redigeerimine tõkestatakse täielikult, ikka suunatult, kuis siis muidu (selgituseks: kui sa selle lätaka peale ei vajuta, siis artikli ligi ei pääse, kui vajutad, lahkud lehelt), KKK—Pietadè (arutelu) 10. november 2017, kell 21:29 (EET)

KOV reform 2017

Homme on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, millega jõustub ulatuslik omavalitsuste reform. See toob kaasa vajaduse ajakohastada tuhandeid Vikipeedia artikleid. Lisaks otseselt omavalitsusi puudutavatele artiklitele tuleb ajakohastada omavalitsuslik kuuluvus väga paljudes asustusüksuste ja muid kohti, asutusi jms puudutavates artiklites. Samuti muutuvad paljud kategooriad. Ilmselt võtab see ajakohastamine piisavalt palju aega, kuid siin on vajalik läbimõeldud lähenemine ja koordineeritud tegevus. Võiks olla sobilik korraldada lähiajal vastavad talgud, et sellisele tegevusele avalöök anda, isegi kui kõike uusi omavalitsusi puudutavat talgute raames korda teha ei jõua. --VillaK (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 14:57 (EEST)

Nõus, et tuleks tegeleda koordineeritult. Kas mõtled talguid ainult vikipõhiselt või koos silmast silma aruteluga? Vist võiks luua midagi vikiprojektilaadset põhimõtete ja tegevuste dokumenteerimiseks? Lisaks võiks püüda kaasata omavalitsuste endiga seotud inimesi (kuigi neil on ilmselt praegu segane aeg ja tööpuudust ei ole), et nad aitaksid luua ja täiendada uute omavalitsuste ja haldusreformiga seotud artikleid. Kas just järjekordse võistlusega, aga kuidagi. Adeliine 14. oktoober 2017, kell 15:32 (EEST)

Vastav vikiprojekt kõlab hea ideena. Seda enam, et pikemas perspektiivis oleks ilmselt vaja teistes vikides samuti parandusi teha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. oktoober 2017, kell 23:35 (EEST)

Ma saan aru, et uued halduspiirid hakkavad kehtima valimistejärgsel päeval? Seega võime me põhimõtteliselt alates homsest hakata objektide asukohti uuendama? Mõnel vallal on vist kohtuvaidlus pooleli, kas oodata need otsused ära? Üldiselt võiks aga võtta eesmärgiks üleminekutähtaja ehk siis 1. jaanuari, kui meil võiks ka suurem osa asju juba korras olla, muidugi vastavalt sellele, kuidas omavalitsused ise oma uute struktuuride jm-ga valmis jõuavad. Adeliine 15. oktoober 2017, kell 05:08 (EEST)

Jah, vikiprojekt 1. jaanuari tähtajaga võiks olla sobiv. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Kui kusagil tulemused vaidlustatakse ja tulemuste väljakuulutamine lükkub edasi, siis võib asjassepuutuvate KOV-ide objektide osas oodata. Kohtuvaidlusi muidugi võiks ka vastavate KOVide artiklites ära märkida. Suuremal osal ilmselt siiski kuulutatakse tulemused lähipäevil välja ja siis võib ka ajakohastamisega alustada. Ja Neptuuniumil on õigus, et töö maht on tegelikult teiskeelsete vikide võrra suurem. Selles ajakohastamistöös on aga mitmeid tegevusliine. Lihtsam on muuta asustusüksuste (külade, alevide, linnade) ja erinevate geograafiliste objektide omavalitsuslikku kuuluvust – tuleb lihtsalt asendada üks KOVi nimi teisega. Samas tekib seal samanimeliste külade teema. Teatavasti ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused ei tohi olla samanimelised, kuid ilmselt ei jõua KOVid esialgu kõiki samanimelisi külasid ümber nimetada. Teine teema on siis KOVe käsitlevad artiklid. Osad vallad säilivad endistes piirides. Teisel osal säilib nimi, kuid piirid ühinemiste tõttu muutuvad. Kolmandal osal muutuvad nii piirid kui nimi. Lisaks muutuvad ka maakonnapiirid, ehk mõnel juhul muutub ka maakondlik kuuluvus. Ning ajakohastamist vajavad ka maakondade artiklid. Panen siia ka lingi haldusreformi kodulehele: [3]--VillaK (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 08:06 (EEST)

Võibolla saaks esialgu vastavate artiklite algusesse lisada viite (või malli vms) uute haldusjaotuste artikli kohta? --.Toon (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 10:58 (EEST)

Kõik on oodatud liituma vikiprojektiga: Vikipeedia:Vikiprojekt KOV 2017. Arutelu võikski jätkuda sealsel arutelulehel. Adeliine 15. oktoober 2017, kell 14:19 (EEST)

Ma kevade poole tegin mõned uued vallaartiklid neil puhkudel, kus suuremad liitumised tulemas. Kuhugi ma sellega pooleli jäin ja hiljem pole olnud mahti vaadata. On nüüd muidu uute haldusüksuste artiklid valmis või peab kiirelt neid veel vorpima hakkama?

Ja mida teha teatud erijuhtudel, kus linnad liituvad suuremate maa-aladega. Nt Pärnu? Kas meil on vaja eraldi kahete artiklit: ühte Pärnu ajalooliselt linnasüdamest vms ja teist Pärnu haldusüksusest?

Üks koht, kus vaja ulatuslikumalt muudatusi teha, on Commons. Mõnes kohas (nt Saaremaal) oleks sellega ikka tõsiselt maadlemist, kuna kõike lihtsalt ühe valla alla kokku tõsta oleks paras sigadus. Samas võib selliste asjadega ka natuke oodata. Ei pea ju kõik päevapealt ajakohaseks saama. Teatakse niigi, et haldusreform jne ning kõikjal on massajakohastamine.

Kuna muuhulgas on vaja üle vaadata väga palju külaartikleid, siis soovitaksin soojalt ka muud sealset sisu kohendada. Niimoodi hulgaviisi võiks see isegi lihtsam olla. Ivo (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 21:21 (EEST)

Saaremaal võiks ehk vanad kategooriad jättagi, luua lihtsalt uus ülemkategooria, kuhu Muhu ja Ruhnu ei kuuluks... Pärnu-laadne probleem on meil ka juba enne käsitlusel olnud, seoses Hiina linnadega. Meil on seda vist lihtsaim nii lahendada, nagu soovitasid, sest Pärnu linn seal Pärnu linna sees jääb (loodetavasti) maakaardil territoriaalüksusena alles. - Melilac (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 13:00 (EEST)

Tegelikult võib ka teiste suuremate uute omavalitsuste puhul vanad vallad alamkategooriatena alles jätta, kui valdadevahelised piirid ei muutu. - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:03 (EEST)

osavallad ja linnaosad saab jätta praegustesse kategooriatesse, muidu tuleb poole aasta jooksul luua osavadele oma alamkategooriad jne suwa 30. oktoober 2017, kell 21:19 (EET)

Loobun

Mina loobun jooksvast toimetamisest. Andres (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 17:18 (EEST)

Andres, palun ära ütle nii. See kõlab väga hirmutavalt ja demotiveerivalt. Muidugi on vajadusel tarvis kaastööd piirata ja puhkust võtta, aga selline teadaanne Sinult... Adeliine 14. oktoober 2017, kell 17:27 (EEST)

Väga kahju. Vikipeediale suur kaotus. Loodan, et see siiski jääb vaid "puhkuseks." --Vihelik (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 22:36 (EEST)

Ma saan Andresest täiesti aru. Ma küll loodan, et ta seda siiski ei tee. Tasub mõelda, millest see tingitud on ja mitte ainult praegusel juhul. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. oktoober 2017, kell 23:24 (EEST)

Mis seal ikka. Ilmasambaks ei jää meist keegi. Mina loobusin samuti aastaid tagasi jooksvast toimetamisest, aga ära ei ole kadunud ja ma loodan, et Andreski päriselt ära ei kao. Taivo 14. oktoober 2017, kell 23:30 (EEST)

Andres on oma tasakaalukusega eeskujuks ja sageli meile vajalik just arutelude tasakaalustamiseks. Kas kuidagi vähema koormusega ei õnnestu jätkata? Meil on arvatavasti kõigil kiiremaid perioode, kui ei ole võimalust rohkemat teha, üksnes jälgimisloendile pilk heita. Ssgreporter (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 00:41 (EEST)

Nõustun eeskõnelejaga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. oktoober 2017, kell 00:50 (EEST)

Kah nõus. --Astromaailm (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 23:12 (EEST)

Ma loobun sellepärast, et siinne õhkkond on talumatu. Ma teen neid asju, mida ise tahan, aga jooksva toimetamisega ei tegele ja aruteludes ei osale, kui see pole hädavajalik. Andres (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 07:59 (EEST)

Pakun välja, et jooksvate teemadega tegeleva Vikipeedia:Tegevtoimetaja funktsioon võiks roteeruda. Kindlasti leidub vabatahtlikke, kes graafiku alusel 365 päeva katavad. Meil pole tõepoolest mõttekas toimida tüüpilise eesti mittetulundusühinguna, kus üks inimene tõmbab ennast rihmaks ja kõik muud vaatavad kaastundlikult pealt.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 12:47 (EEST)

mõne adminni arvates (nt Kasutaja:Kruusamägi suuline tõdemus) tähendaks Kasutaja:Andrese loobumine ja ärakadumine, et eestikeelne Vikipeedia on fucked up. Ma ei tea, kas Kruusamäel on õigus, ent see Viimaste muudatuste kontrollimine tuleks kuidagi teha inimsilmale haaratavaks (enne kui see kaugemas tulevikus tehakse (pool)automaatseks). Vähemalt IPdelt tehtud muudatused peaks inimsilm üle vaatama.--Estopedist1 (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 10:57 (EEST)

Karta on, et on. Õigus. --.Toon (arutelu) 26. oktoober 2017, kell 12:20 (EEST)

"... siinne õhkkond on talumatu" - kuidas me saaksime teha nii, et Vikipeedia püsikasutajad ja ka uued kaastöötajad moodustaksid loomuldase loome -ja mõnedele ka andmetöö tandemi? Eks ole meil ju ka loovprotsessilist kaastööd ette näidata, näiteks siin Arutelu:suguühe, mina küll ei solvunud oli nii kiire ja südamlik ning looduslik artikkel...

Üks võimalus on läbi rääkida, millised inimesed ma loomuldasa oleme ja kuidas meie parimaid külgi lugejatele oodatutesse artiklistesse vormida, kuidas artikliahelat parendama asuda.

Mina teatavasti osaleda ei saa aga ma püüan Vikipeedia kasutajatest tulenevatel asjaoludel kuhugi mitte kaduda - ma "lahvatan" edasi ja ikka neil teemadel mis ise soovin, ma olen hea (mitte "Muinasjutumetsa") jutustaja) artiklilooja. Nüüd peab kiirelt IP-d genereerima minema.

Mariina

31. oktoobrini toimuvad artiklikonkurss KAE maailma ja pildikogumine HELP8. 1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss.

Kui loen, on see ees, kui redigeerin, on ikka ees, kustuta kui palju tahes, liigutuspisar tuleb silma, sellisest „suundtähelepanust“, aitähhh!!!—Pietadè (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 22:55 (EEST)

Aga ära pööra sellele tähelepanu (ära näpi sealseid linkee!)!--Juhan121 (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 23:05 (EEST)

Ega ma pööragi, praegugi, neid ridu kirjutades, on vaja xx% vaateväljast selle alla panna (et kui lugedes ei klikkinud, siis kirjutades ehk klikin, oleneb brauserist, jne...), kui vaja, siis vaja... ;-F + ;-)—Pietadè (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 23:41 (EEST)

Kõigil teistel töötab selle peitmine väga hästi. Ma tõesti ei tea, et mida sa oled oma arvutiga ette võtnud, et sul see ei toimi. Ivo (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 22:53 (EEST)

Mina ei ole oma arvutiga midagi „ette võtnud“ ja eelnimetatud nähtus esineb (minu suhtes) vaid eestikeelses Wikipedias. Teadaolevalt on iga arvuti unikaalse „allkirjaga“ (nt ka protsessori saab „varguskaitse“ meetmena „lukku panna“), näiteks, kui sisse logimata olekus mõnda teise Wikipediasse sisenen, siis küsitakse viisakalt: „Pietadè, kas sa ei tahaks sisse logida…“. Tõsi, hetkel on nii Windows 7 kui Windows 10 all kaks brauserit, mis sedalaadi ahistamise all ei kannata, üks neist on Tor, teise nime ei ütle.—Pietadè (arutelu) 29. oktoober 2017, kell 09:29 (EET)

Kruusamägi, Kusjuures ei tööta see alati minulgi, enamasti küll töötab. Mulle küll tundub, et asi on mingis küpsises, mida siis brauser ära ei salvesta, kuid Pietadè jutust jääb mul mulje, et temal ei ole see case. Mind häirib tunduvalt rohkem selle tõlkimisvidina üha uuesti ja uuesti pealepressimine, millele ma olen juba sadu kordi öelnud, et ma ei soovi seda kasutada, siis mõnda aega (nädalakese äkki) jätab rahule, kuid mõne aja pärast on see küsimus tagasi. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 12:30 (EET)

Minul pole seda tõlkimisvidinat mitte kunagi olnud, ning ma olen alati arvanud, et tõlkimist soovitab kangekaelselt Google Chrome lehitseja. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:23 (EET)

Ma pole kunagi kasutanud Chrome'i, kasutan FX-i ja see ei tule lahti mitte pidevalt, vaid ütleme nii, et keskeltläbi kolmanda lehekülje loomisel. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. november 2017, kell 14:06 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Neile, kes veel ei tea: "1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss."
Ehk siis, pärast (tänast), sajandat ehk, „peitmist“, teisisõnu: see, et 300+ kogukonda säändse spämmiga toime ei tule, räägib ise enda eest. See on minu arvamus („hassi“, 2×„tõhhi“, ja „pee“ taga oleva „essini“ (=https) siirdumata).—Pietadè (arutelu) 4. november 2017, kell 15:48 (EET)

Wikidata töötoad E 30.10 Tallinnas ja T 31.10 Tartus

Vikipeedia alustas hüpertekstiga, mis võimaldas luua uutmoodi vaba entsüklopeedia, praegu toimub aga järjekordne uuenduslik samm andmeüksustel põhineva semantiliselt struktureeritud sisu suunas — ja Vikipeedia jt vikiprojektid käivad nende muutustega kaasas. Järgmise nädala alguses on võimalik antud teema ühe tuntuima rahvusvahelise eestkõneleja Asaf Bartovi juhendamisel end Wikidata põhimõtete ja rakendamise võtetega kurssi viia — kes vähegi inglise keelt mõistab võiks seda suurepärast võimalust kasutada:

https://ee.wikimedia.org/wiki/Wikidata_workshops_with_Asaf_Bartov_in_2017_(Tallinn,_Tartu)

Teemaga tutvumist võib alustada:

Kuna Wikidataga hakkama saamiseks on vähemalt esialgu vaja omandada hulk uusi tehnilisi oskusi, siis on aga kindlasti lihtsam neid omandada töötoa vormis üheskoos. Sestap tutvugem materjalidega ning mingem kohale ning astugem koos semantiliste teadmusvõrgustike ajastusse! --Märt Põder (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 15:19 (EEST)

Asaf on üks paremaid selle asja tundjaid ja kõnelejaid, kes võtta on, nii et tõesti, minge ja kuulake ja rääkige ja küsige. Väike osa teist on temaga juba kohtunud, aga teadmiseks neile, kes veel ei ole - tegemist on ka estofiiliga. --Oop (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 18:27 (EEST)

Käisin kohal, eesti vikipeediast olin Sven-Erikuga kahekesi, oli veel minu endine kolleeg TTÜ-st ja neli-viis tudengit. Väga huvitav oli, soovitan kõigil homme kohale ilmuda ja kahetsen, et eesti vikist rohkem rahvast polnud. Taivo 30. oktoober 2017, kell 21:09 (EET)

Pole ka ime, et rohkem rahvast kohal polnud. Korraldajatel soovitaks asjadest Vikipeedias ikka nati varem teada anda – üks tööpäev on ilmselgelt liiga vähe. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. november 2017, kell 13:34 (EET)

Kuna IT-kolledž liideti TTÜ-ga siis on neil seal üks suurem peataolek. Kuigi alustasime seda arutelu aegsasti, siis lõpuks saime ruumi kokku lepitud alles viimasel hetkel. Ka huvi olemasolu IT-kolledži ja/või kogukonna enda poolt polnud päris selge -- oli dilemma, kas seda üritust üldse sellises olukorras mõtet korraldada on ning ka see tekitas viivituse. Kindlasti võiks seda paremini teha, aga vabatahtlike organisatsioonide puhul see sageli nii läheb -- abi oleks sellest, kui kogukond aktiivselt aruteludes osaleks ning ürituste korraldamisel kaasa räägiks ning aitaks. Wikimedia töötajad on valmis igasugu taustategevustega aitama, kui kogukonna poolt on initsiatiivi. --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 19:36 (EET)

Nüüd on üleval ka töötubade materjalid, sh Eesti-spetsiifilised näidispäringud ja meie oma TODO list:

* https://ee.wikimedia.org/wiki/Wikidata_workshops_with_Asaf_Bartov_in_2017_(Tallinn,_Tartu)#Workshop_materials

Lisaks sellele leiab valiku kohaliku relevantsusega Wikidata skripte siit:

* https://github.com/wikimediaeesti/wikidata

Olete kõik teretulnud Wikidataga katsetama ja selles kaasa lööma, sj teistega skripte jagama. Hetkel uurin koostöövõimalusi juba novembris teha esimene avalik Wikidata kohaliku sisu töötuba http://everypolitician.org/ projekti raames. --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 12:17 (EET)

Nupukese suurus lingivormistusel (näide):

Kasutajaeelistustes vahelehel 'Ilme' on olemas selline asi nagu 'Nupukese suurus lingivormistusel (näide):'. Kas keegi teab, mis asi see on ja kus kohas on näide? Küsimus sellepärast, et minul on see näite koht punane link. Õigupoolest küll oli, sest klikkides seda tuli aga uues tabis uuesti eelistuste leht lahti, kuid mingit näidet ikka näha ei ole, link ise küll muutus miskil põhjusel siniseks, kuid ega selle uuesti klikkimine ikka midagi ei muuda. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 12:16 (EET)

See on vist see, et sinu määratud baidisuurusest väiksemaid lehti (nupukesi, stub) näitab sulle teisel lehtedel punase, mitte sinise lingiga. Adeliine 29. oktoober 2017, kell 16:08 (EET)

Vähemalt mingit aimu siis nüüd sain. Kus seda aga vaja võiks minna ja kuidas see töötab tuleb veel mõelda. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2017, kell 19:33 (EET)

Potentsiaalselt võib see kasulik olla lugejale, kes ei taha oma aega raisata selliste artiklite lahtiklõpsimisega, kus midagi erilist lugeda ei ole. Aktiivsete kaastööliste kohta võiks siinkohal vist kasutada võrdlust, et kui me oma kaastööhaamrit parasjagu käes hoiame, näib iga artikkel (sõltumata sellest, kas see üldse eksisteerib või kui pikk on) naelana. Adeliine 30. oktoober 2017, kell 16:40 (EET)

Panin väärtuse suuruseks 1000 baiti ja leheküljel "Viimased muudatused" värvusid artiklitele viitavad lingid, millede kogumaht on väiksem kui minu määratud baitide arv, punaseks. Nupu asemel tuleks ilmselt kasutada sõna artikkel. --kanakukk (arutelu) 4. november 2017, kell 09:58 (EET).

Minu meelest pole punaseks (puuduvaks) värvimine päris õige, kuna ühendatud võib olla täpsustuslehekülg, lisaks võib algaja kasutaja määrata suuruse absurdselt kõrgeks. - Melilac (arutelu) 4. november 2017, kell 12:03 (EET)

Valik 1000 baiti on paljuvõitu. Mulle tundub, et 500-baitine valik on huvipakkuv.--Hirvelaid (arutelu) 5. november 2017, kell 08:49 (EET)

Lühikeste artiklite nimetamine "nuppudeks" või "nupukesteks" (lähtesõnast stub) on mõttetu, kuna nuppude all peetakse tavaliselt füüsilisi nuppe või funktsioone. "Nupu" asemel peab mingi parem sõna olema, mida ei ole võimalik muude mõistetega segi ajada. -Mardus /arutelu 4. november 2017, kell 09:25 (EET)

mu meelest oleme ingliskeelset sõna stub Vikipeedias just nimetanud nupukeseks. Sõna "nupp" on Vikipeedias märksa vähem kasutatud. Ma pole kindel, kas sõna "nupp" (deminutiivis nupuke) on eesti keeles muude tähendustega juba liigselt üle koormatud. Uusi sõnu võib muidugi välja pakkuda, nt seeme, hakatus, idu ... --Estopedist1 (arutelu) 6. november 2017, kell 10:51 (EET)

Ma olen vastu sellele, stubbe üldse nuppudeks ja nupukesteks nimetatakse, sest nii 'nupp' kui 'nupuke' tekitavad segadust. -Mardus /arutelu 7. november 2017, kell 02:57 (EET)

Mustandi nimeruumi loomine

On ettepanek luua eestikeelsesse Vikipeediasse samuti mustandi nimeruum. Praegu saab artiklite jms poolikuid tööversioone hoida kasutajate alamlehekülgedele, aga see protsess võiks olla lihtsam ja selgem, kui mustandite tarbeks on eraldi nimeruum. Selline nimeruum on olemas ka nt ingliskeelses Vikipeedias. Arvamused? Ivo (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:40 (EEST)
Poolt suwa 30. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
Poolt Daniel Charms (arutelu) 30. aprill 2017, kell 09:17 (EEST)
Erapooletu Mulle meeldib rohkem, kui iga kasutaja hoiab oma sodi ja eksperimente oma kasutajalehe alamlehtedel. Siis on kuuluvusega kõik selge. Mustandi nimeruum oleks koht, kuhu igasugu kraam aastateks unustada. Ja kuna mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma – igaüks võib sellega teha mis tahab. Katseks kustutasin maha Suwa tehtud kritselduse (millest ta arvas, et see on mustandi nimeruumis, ehkki tegelikult oli artiklite all) ja kohe oli kisa taevani. Cumbril 3. mai 2017, kell 22:34 (EEST)
Erapooletu Pigem võiks koolitööd olla mustandi nimeruumis. Ma kaldun ka arvama, et kui mustand on avalikus ruumis, siis peaks see olema kõigi oma. --Tiia (arutelu) 3. mai 2017, kell 23:03 (EEST)
Poolt Tundub, et siiski on asjalik. Kui ikka unustatakse kauaks ajaks ja reeglid on olemas, siis pole probleemi. --Tiia (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:54 (EEST)

Kui mustandi nimeruum on kõigi oma, siis milleks midagi sinna panna? Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:08 (EEST)

Sama siin. Kui mustand on sisuliselt kõigile muutmiseks avatud, siis sama hästi võib asja kohe artiklisse panna. Vahet ju poleks: üks poolik lehekülg, mida kõik muuta saavad. Redigeerimiskonfliktid ja asjatu frustratsioon on garanteeritud.

Kasutaja alamlehekülgedele saab asju sisuliselt igaveseks unustada (ja õigusega). Mustandite puhul saame seada miskid ajalised reeglid. Ivo (arutelu) 4. mai 2017, kell 03:30 (EEST)

Tehtud :) --Framawiki (arutelu) 5. juuni 2017, kell 22:45 (EEST)

Tööülesande phab:T166887 järgi olla ülalpool konsensus, mida mina siit välja ei loe. Tähtaegade seadmisest ei tule tõenäoliselt midagi välja, kuna Andres ei luba tavaliselt midagi ära visata. Ma ka pigem ei kasutaks sellist nimeruumi. 2001:7D0:88DD:F880:8918:FBD:72BB:8EAC 29. august 2017, kell 11:33 (EEST)

Küsimus: Kas mustandi nimeruumiga on tegu samaga, mis on kasutaja sandbox ingliskeelses Wikipedias? -Mardus /arutelu 25. november 2017, kell 13:58 (EET)

Mariina blokeerimine

Nüüd on Iifar Mariina tähtajatult blokeerinud. Ma ei taha küll sellist sõimu Iifari aadressil, mis siin oli, õigustada, märgiksin aga, et minu meelest on Iifar Mariinat aastaid kiusanud. Minu meelest see pole lahendus. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:27 (EEST)

Kui mälu mind ei peta, siis on nt enwi-s pikalt ja laialt ja taunivalt arutletud teemal adminniõigustega kasutaja "suundjaht" mingi konkreetse kasutaja suhtes; inimlikult on see mõistetav: kui miskit/keskit silma jääb, millegagi, hakkad jälgima ("kasside uudishimu"?); ei ole aega üles otsida, aga karmilt taunivad sõnavõtud (ja vist ka järgnevad otsused ja teod) on meelde jäänud küll, ingliskeelsest Wikipeediast. Ja sellise käitumise tuvastamine ei ole tänapäevaste võimaluste juures muud kui kättevõtmise asi...
Suunatud käitumine (olgu siis hälbeline v mitte) on tänapäevasel infoajastul igati teostatav (näiteks, täna ostan netipoest paari sokke, ja, järgmised nädalad-kuud on mõningaid lehti külastades reklaamiääred sokkidesse uppumas, või Donbassi sõda, ja vaenupoolte it-kate korraldatud tekstisõnumid vastastele). Cumbrili osundused võimalustele, mida adminni õigused homo sapiensile anda võivad, tulid meelde...
Mulle on piisanud kvartaleid enwi-sse kahasse kirjutatust, alla 100 külastaja/lugeja päevas küll ei ole, mõned kvartalid ka C-klassi staatuses... Aga, kas naaber-inimene (pisike maa see Eestimaa) "rahvustoiduks" kuulutada/teha/...maitsta..., see endale eesmärgiks seada???
On ju parematki teha, nt, valimislubaduste täitumisel katab promenaad (koos merega) maa, Maarja maa, millest pääseb pakku tunneli kaudu, "sarveliste" maale...— Pietadè 13. oktoober 2017, kell 00:05 (EEST)

Selline mulje nagu Andresele on jäänud ka mulle. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. oktoober 2017, kell 07:47 (EEST)

Siin on nüüd küll asi tasakaalust väga välja nihkunud ja senised kolm kommentaari ei ole küll kuidagi neutraalsed hinnangud, sest kui neid lugeda, siis jääb mulje, et Mariina on teinud kõik õigesti ja Iifar on teinud kõik valesti. Aga siis on küll põhjus ja tagajärg segamini aetud. Nüüd edasi, pelgast konstateeringust, et mis ei ole lahendus, siin ilmselgelt ei piisa. Teema on olnud päevakorras väga pikalt, nii et kõigil peaks olema olnud aega lahenduste üle juurelda, erinevaid lahendusi katsetada ja ka näha, mis ja kuidas välja tuleb, mis töötab ja mis ei tööta. Mariina on sisuliselt olnud siin pikka aega Vikipeedia peatoimetaja, või vähemalt üks väga mõjukatest isikutest. (Mingi formaalne staatus või roll ei puutu siin asjasse). Tema valib teemad, nö kehtestab oma agenda. Mariina asub kirjutama Hitleri genitaalidest, Kätlin Maranist, Prantsusmaa singlite edetabelist või muust. Ja siis kümmekond alamat toimetajat heidab oma igapäevatöö ja muud kirjutamishuvid ning asuvad Mariinaga koostööle, st asuvad Mariina toodetud tähemärke toimetama, sealt teri välja noppima ja mitte-entsüklopeedilist teksti kõrvaldama. Aeg-ajalt keegi kurdab Augeiase tallide üle, aga neid kaebusi ignoreeritakse. Ignoreerijad ja nö lepitajad muutuvad sellega aga osaks probleemist, mitte osaks lahendusest. Ja Mariina jätkab samamoodi. Ja kuna tema ei muutu, siis peavad teised muutuma. Mis sisuliselt tähendabki, et tal on võimupositsioon - ta saab teha, mida ta tahab ja kõik teised siblivad tema tegutsemiste ümber. No üks mis selge, see ei saa ka olla jätkusuutlik lahendus. Lahendus saab olla ikkagi see, et iga kirjutaja aktsepteerib Vikipeedias tegutsemise reegleid, selgelt mitte-entsüklopeedilised tekstid kustutatakse (mitte ei eeldata, et küll keegi neid kunagi toimetama asub), tahtlikke reeglite eirajaid sanktsioneeritakse.--VillaK (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 08:29 (EEST)

Kommentaar: Kuna Mariina kommentaarid on nüüd eemaldatud, siis tuletan meelde, et peale minu sai isikliku rünnaku ja sõimu osaks ka Metsavend. Soovi korral võib korraldada hääletuse, kas selline käitumine vääris tähtajatut blokeerimist või mitte. --Ivar (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 09:03 (EEST)

Võib-olla peaks need tagasi panema?

Praegu on olukord niisugune, et blokeerimist ei saa lõpetada, kui Sina ja Metsavend sõimu ei andesta. Andres (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 17:53 (EEST)

Kindlasti ei ole vaja sellist teksti tagasi panna, sest see ei kompromiteeri mitte niivõrd teksti sisestajat, kuivõrd Vikipeediat tervikuna. Kes soovib teemaga põhjalikumalt tutvuda, leiab teksti vähese vaevaga artikli ajaloost. Samuti ei ole siin küsimus kellegi isiklikus solvumises. Lihtsalt niisugune väljenduslaad on Vikipeedias lubamatu. Oleks tegu anonüümse tegelasega, oleks ta juba ammu blokeeritud.--Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 20:38 (EEST)

Meie kõigi käitumine on probleemne, ja sellel probleemil on mitu tahku. Just sellest mõtlema (ja arutlema) ma kutsungi üles. Asi pole selles, et süüdlased häbiposti naelutada, vaid selles, et taibata, kuidas Vikipeedias toimida lugupidamise ja hoolimisega, kuigi igaüks kipub tundma eelkõige seda, et talle tehakse liiga, ja teises järjekorras ka seda, et keegi eksib kellegi vastu. See käib ka minu kohta. Andres (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 09:14 (EEST)

Oleme ilmselt kõik põhimõtteliselt alati nõus artikli sisu üle arutlema. Kuid kui kasutaja ei ole selleks tahteline või suuteline ning reageerib täiesti mõistlikele korralekutsumistele labase sõimuga? Praegu leian küll, et antud olukorra rahustamiseks on pikk blokeering parim lahendus. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 13:12 (EEST)

Olen Andrus Kallastuga igati nõus. Mariinaga ei ole võimalik suhelda ning nii ei näe ka mina, et lahenduseks saaks olla senise olukorra lõputu talumine. Iifar ei ole midagi valesti teinud. Ivo (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 18:51 (EEST)

Minu meelest peaks Mariina aasta rahunema, puhkama, sibulaid kasvatama, täiskasvanumaks saama... - Melilac (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 20:03 (EEST)

Sorry, aga ma ei usu, et selleks oleks lootust. Aastatega on ta aina hullemaks läinud - algselt tuli sodi väiksemates kogustes ja vahel isegi kuulas, mis talle räägiti, nüüd aga keerab assenisaator oma autoga õue peale, laseb paagi tühjaks, räuskab sinna juurde ning kui keelata, tuleb Andres ja kuulutab, et vaesekest kiusatakse. No ei saa selline jama lõputult kesta, isegi kui inimene on liialt vana, et paranemislootust oleks. Täiskasvanuid üldiselt ümber ei kasvata. --85.253.175.144 14. oktoober 2017, kell 09:52 (EEST)

Ma pole Mariina teemaga eriti kursis ja ta enda siin antud kommentaaridest ei saa ma hästi aru. Sellepärast küsin: mis on Mariina sisuline vastus sisulistele etteheidetele ja soovitustele? Peab mingi põhjus olema, miks ta nende järgi oma tegevust muuta ei taha. --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 20:57 (EEST)

Kommentaar: Soovitusi ja märkuseid on Mariina lihtsalt ignoreerinud. Kaks näidet:--Ivar (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 18:04 (EEST)

Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna. Mariina 7. juuli 2016, kell 07:42 (EEST) alias Простота
Palun kustutage oma teated ja sõnumid minu kasutajalehelt (30/3), ma ei loe neid; püüdsin ühte Vikipeedia kas administraatoripere liikme? viimast toimingut tagasi pöörata, et saaksin kopeerida poolelioleva materjali, kuid vist ei õnnestunud, minu arust on see materjal lugeja jaoks tähtis aga see pole vist Vikipeedias oluline, las tema siis olla... Mariina 8. juuli 2016, kell 18:18 (EEST) alias Простота

Mariina tähtajatu blokeerimine oli õige samm ja ma toetan seda. Nüüd tuleb teine küsimus. Mariinal on palju pikki alamlehti, millest saadav kasu pole selge. Kas tähtajatult blokeeritud kasutaja alamlehed (Mariina materjal) tuleks kustutada? Taivo 14. oktoober 2017, kell 23:17 (EEST)

Kindlasti mitte. Vikipeedia üks põhimõte on, et kasutaja alamlehtedel saab katsetada asju, mis artiklisse ei mahu. Samuti on võimalik seal olevat materjali vajadusel artiklis kasutada. Küll aga tuleks sealt segaduse vältimise huvides eemaldada kategooriad.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. oktoober 2017, kell 12:38 (EEST)

Andres, kirjutad, et Iifar on aastaid kiusanud Mariinat. EKSSi järgi tähendab kiusamine antud kontekstis (jätame selle 3. täh. kõrvale) järgmist:

oma tegevuse v. käitumisega kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v. kedagi narrima
vaevama, piinama, mitte rahu andma

28.05.2014 kirjutasid "Minu meelest administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle". Kui administraator Iifar norib, narrib, tekitab sihilikult ebameeldivusi, vaevab, piinab, ei anna rahu, ja seda kõike aastaid, nagu sa kirjutad, siis kas see sinu arvates ei olnud piisav alus, et rakendada sedasama lausungit "administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustakse Vikipeedia üle" või millest selline valikuline meetmete rakendamine? --kanakukk (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 16:18 (EEST).

Mariina varikasutajad

Minu meelest on kõik järgnevad Mariina varikasutajad. Teemad klapivad Mariina huvialadega ja neljas on üsna ilmselt tuletatud lifari nimest.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. oktoober 2017, kell 10:57 (EEST)

Ivarik ei ole.--Raamaturott (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:15 (EEST)

Midagi ei ole teha: kuna Vikipeedias saab toimetada ka kontot omamata, on teatud kogus vandalismi sellesse süsteemi paratamatult sisse kirjutatud. Samas ei tohiks lasta tekkida nõiajahil. Reageerida saab alles siis, kui konkreetne sodimine on toime pandud. Mariina juhtumi teeb keeruliseks see, et tegu ei ole vandaalitsemise, vaid hüperaktiivsusega, oluline info on segamini mitteolulise ning usaldusväärne mitteusaldusväärsega.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. oktoober 2017, kell 11:54 (EEST)

Tänan parandamast, võtsin välja. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. oktoober 2017, kell 12:25 (EEST)

Kommentaar: Siin on küsimus ka selles, kas Vikipeedias tohib "jälgede segamiseks" omada erinevaid kasutajanimesid. --Ivar (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 15:50 (EEST)

Minu meelest on vähemalt enwikis selline asi keelatud. Vt: [4] - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. oktoober 2017, kell 19:06 (EEST)

Seal on kohe mitu punkti, mille järgi pole selline kasutajakontode loomine lubatud. --Ivar (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 19:39 (EEST)

Enwikis on see keelatud ja karistatav. Erijuhtudel on enwikis mitu kontot lubatud nt adminnimiseks, kuid siis peab olema üheselt mõistetav, et neid haldab üks aja sama toimetaja. Kunagi tõstatasin ühe problemaatilise toimetaja tõttu mitme konto lubatavuse meie vikipeedias, kuid tuli välja, et meil see otseselt keelatud pole. --Vihelik (arutelu) 23. oktoober 2017, kell 22:19 (EEST)

Olukorras, kus lubatud on sisselogimata kasutajate kaastöö, ei näe ma mingit põhjust, miks peaks keelama ühel isikul mitme kasutajakonto omamist. Kaastööd tuleks hinnata mitte eelarvamuse, vaid ikka kvaliteedi järgi. Näiteks saksa vikis on minu meelest eelarvamusliku kontrollimisega liiale mindud. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 10:43 (EEST)

Siin ei ole loogilist seost. Käpiknukk-kontode tegemine on minu teada keelatud kõikides suuremates vikides ja see peaks olema selgesõnaliselt nii ka eestikeelses.--Morel (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 10:47 (EEST)

Meil puudub võimalus kontrollida, kas keegi loob topeltkontosid või mitte. Raamaturott juba märkis, et üks kasutaja ei olegi tegelikult varikonto. Milleks siis sellisel tasemel jälitustegevus? Kui need kontod ei suuda pärast õpetussõnu luua normaalset kaastööd, siis tuleb need sel alusel blokeerida. Mitte sellepärast, et inglise vikis on mingid reeglid ja siis me peame obsessiiv-kompulsiivselt neid järgima. Kui keegi saab teada, kes nimeliselt kirjutab pseudonüümi kanakukk all, siis ma tahaksin küll rahus uue konto luua. On iseenesest mõistetav, et ma ei hääleta oma 10 kontoga ennast adminniks. Aga teisalt, kui näiteks mõni erakond sooviks Vikipeedia üle võtta, siis oma tuhandete liikmetega ei oleks see neil ilmselt väga suureks probleemiks. --kanakukk (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 22:18 (EEST).

Selline tegevus keelatud ka väga paljudes (~66) teistes vikides. Topeltkontode kontrollimiseks saab vajadusel paluda globaalsete CheckUserite abi, vt CheckUser policy. Igastahes polnud mu algne point üheselt nõuda, et kõik need loetletud kasutajad tuleks blokeerida, vaid pigem lihtsalt näha, et mida teised sellisest tegevusest arvavad. Minu arvates peaks selline tegevus vähemalt mingisuguste reeglitega määratletud olema. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. oktoober 2017, kell 22:49 (EEST)

Kui leibkonnas on 10 pereliiget ja igaüks teeb omale konto, siis mida see checkuser täpsemalt kontrollib? Tuleb akna taha vaatama, et kes parasjagu klaviatuuri taga on v? Blokeerimise aluseks saab olla konkreetne vandalism, läbutsemine, mitte asjaolu, et kellegi arvates on mul 18274821748921 kontot ja 777 vikis on ju selline reegel, et nii ju ei tohi. Sellise reegli võib kehtestada, aga selle täitmist ei ole võimalik kontrollida. --kanakukk (arutelu) 25. oktoober 2017, kell 00:11 (EEST).

Kommentaar: Topelt-, vari-, ning iseäranis käpiknukk-kontode kontrollimist toetan. -Mardus /arutelu 24. november 2017, kell 22:58 (EET)

Vabatahtlike laadale L 18.11 Tallinna lauluväljakul, Vikipeedia kaastöö ja vanem põlvkond

Oleme pannud Wikimedia poolt end kirja vabatahtliku tegevuse laadale, hetkel plaanime osaleda mina ja Ivo. Kas keegi Tallinnast oleks samuti valmis oma laupäeva Vikipeediast ja vabatahtlikkusest rääkimisega sisustama? Kuna sinna laadale tuleb eeldatavasti ka hulk vanema generatsiooni inimesi, siis oleks hea, kui oleks ka kedagi Vikipeediasse kirjutamise kogemusega vanemast põlvkonnast ja lisaks sellele ei tahaks, et seltskond oleks ainult maskuliinne. Kui keegi on valmis aitama, siis võiks anda teada mulle nt tramm@wikimedia.ee -- aga seda võiks teha kohe, et korraldajad saaks kaelakaardid ära trükkida ja teatada toitlustajale sööjate arvu jmt. Saame seal jagada inimestele Miljon+ flaiereid, aga mõtlesime, et koostaksime ka väikese juhendi just vanemale põlvkonnale Vikipeediasse kaastöö tegemiseks. Ehk tahaks keegi sellises algatuses ka laadast sõltumatult kaasa lüüa? --Märt Põder (arutelu) 6. november 2017, kell 12:26 (EET)

Vanema põlvkonna osas üldse võin kaasa lüüa küll (aga paraku mitte laadal). Ivo ütleb, kui vaja. --.Toon (arutelu) 16. november 2017, kell 11:13 (EET)

Oleks keegi valmis veel tulema? Korraldajad ütlevad, et vene keele oskusest oleks abi -- mina omalt poolt tahaks, et oleks ka mõni naissoost vikipedist tiimis. Saaks panustada keskpäevast kuni varaste õhtutundideni, st vahemikus kl 12-17, kogu aeg ei pea kohal olema. Aitäh! --Märt Põder (arutelu) 16. november 2017, kell 10:31 (EET)

Kuidas läks? Adeliine 27. november 2017, kell 11:48 (EET)

Vana vs. uus kalender ajalooartiklites

Selline küsimus tõstatus: kas Vikipeedia artiklites on kujunenud välja tava või reegel, kuidas peaks ajalooartiklites kasutama vana (Eestis kasutusel kuni 1918) ja uut kalendrisüsteemi? Kas kuupäevad, mis on vana kalendri järgi, peab alati teisendama uuega vastavusse? Ajaloosündmuste kaasaja kontekstis ei ole sedalaadi konverteerimine alati kõige olulisem. Loomulikult ei käi see selliste olukordade kohta, kus need omavad vahetut kokkupuutepunkti (nt Liivimaalt pärit inimene suri Saksamaal jne; siin on mõistagi vajalik esitada vähemasti surmajuhtumi korral mõlemad daatumid). Pealegi, kui teisendada kõik kuupäevad artiklisiseselt (esitades mõlemad variandid paralleelselt), siis muutuksid need päris kirjuks. Minu meelest piisaks täiesti sellest, et näiteks tsaariaja kontekstis esitatud daatumite puhul on selle juures lihtsalt märge, et tegemist on vana kalendriga (vkj); kellel vaja, saab selle siis ise hõlpsasti uue kalendriga vastavusse viia, ilma artikli stiili koormamata. Paljudes publitseeritud teostes on sissejuhatuses mainitud, et näiteks kuni aastani 1918 on kõik raamatus esinevad kuupäevad esitatud vana ehk tollal kehtinud kalendri järgi.--The Prince 8. november 2017, kell 14:11 (EET)

Senine tava on see, et aja kohta alates Gregoriuse kalendri kasutuselevõtust tuleb alati ära tuua kuupäev Gregoriuse kalendri järgi ning linkida ainult see. Kui sündmuse toimumiskohas oli käibel Juliuse kalender või Rootsi kalender, tuleb ära tuua ka kuupäevad nende järgi. See tagab lugeja parema orienteerumise (pole tarvis ise arvutada) ning kõrvaldab kahtluse, millist kalendrit silmas peetakse. Kui kuupäevi on palju, siis võib pärast esimest korda kasutada lihtsat kaldkriipsuga või sulgudega märkimist. Stiili elegantsuse vähenemise kaalub minu meelest üles mugavus lugeja jaoks. Andres (arutelu) 8. november 2017, kell 16:02 (EET)

Selge. Ma kahtlustasingi, et selline tava on juurdunud just kasutusmugavusest tingitud kaalutlustel. Ma iseenesest ei vastusta kuidagi uue kalendri põhiste daatumite kasutamist − mainin seda juhuks, kui võis tekkida vastupidine mulje. Vastuolu tulenes sellest, et mõnikord on ukj daatum esitatud eespool originaalkuupäeva, jättes algse kuupäeva nö vaese sugulase rolli või luues mulje, et see on väheoluline; lingituna toob see selle paratamatult suuremasse rambivalgusse. Möönan, et tõenäoliselt "rikub" mind ametialane tava (keegi ei kõnele ju Venemaa Märtsirevolutsioonist või Novembripöördest). Minu arust, ehkki iseenesest mõista ei ole ma tõe viimne instants, ongi vana kalendri daatumite korral vast kõige mõttekam ja kõiki pooli rahuldav viis tuua esmalt ära vana kuupäev ja selle kõrval uus, mille saab siis linkida; nii on selgem, et teatud sündmus toimus antud kuupäeval, aga tänapäeval vastab see mõnevõrra teisele ajahetkele. Aga jah, samas ma mõistan seda kasutajamugavuse põhimõtet.--The Prince 8. november 2017, kell 17:30 (EET)

Kui vana kuupäev on enne uut kuupäeva, see on täitsa OK. Uue kuupäeva linkimine ja üldse uute kuupäevade järgi orienteerumine on oluline sellepärast, et muidu kaob kuupäevade identifitseerimiseks ja järjestamise ühtne kriteerium. Andres (arutelu) 8. november 2017, kell 20:47 (EET)

Abiks: w:ru:Шаблон:Юлианский календарь Сегодня — aga see on ainult käesoleva päeva kohta. -Mardus /arutelu 24. november 2017, kell 23:01 (EET)