Viigimari

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pooltoored viigimarjad puul
Valminud viigid

Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.

Botaaniline iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viigipuu väiksed ühe- või kahesugulised õied on koondunud omapärastesse kotjatesse õisikutesse. Õisikutest arenevad söödavad liitvilikonnad ehk viigid ehk nn viigimarjad. Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600.[1]

Suurimad tootjad[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,09 miljonit tonni viigimarju, istandike kogupindala oli 380,2 tuhat hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole tootmismahud märkimisväärselt muutunud.[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Türgi Türgi 274 535 25,1
Egiptus Egiptus 171 062 15,6
Alžeeria Alžeeria 110 058 10,1
Maroko Maroko 102 694 9,3
Iraan Iraan 78 000* 7,1
Süüria Süüria 41 224 3,8
USA USA 35 072 3,2
Brasiilia Brasiilia 28 010 2,6
Tuneesia Tuneesia 25 000 2,3
Hispaania Hispaania 24 900 2,3
Maailm kokku 1 093 189 100
* – FAO hinnang

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lahtilõigatud värsked viigid
Kuivatatud viigimarjad

Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Toiduainetetööstuses viljad kooritakse keetmisel, kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes tingimustes säilitatakse viike suhkrusiirupis või tehakse sellest keedist, marmelaadi või pastilaad. Õrnade viikide transpordi lihtsustamiseks tehakse neist konserve või kuivatatakse. Madalakvaliteedilistest kuivatatud viikidest valmistatakse alkoholi või kasutatakse neid likööride ja tubakatoodete maitsestamisel.[1]

Värskete ja kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Värskete ja kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:

Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Värsked Kuivatatud
Vesi 79,11 30,05 g
Kalorsus 74 249 kcal
Valgud 0,75 3,30 g
Lipiidid 0,30 0,93 g
Tuhk 0,66 1,86 g
Süsivesikud 19,18 63,87 g
Suhkrud 47,92 g
Glükoos 24,79 g
Fruktoos 22,93 g
Galaktoos 0,13 g
Kiudained 2,90 9,80 g
Tärklis 5,07 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Värsked Kuivatatud
Kaltsium (Ca) 35 162 mg
Raud (Fe) 0,37 2,03 mg
Magneesium (Mg) 17 68 mg
Fosfor (P) 14 67 mg
Kaalium (K) 232 680 mg
Naatrium (Na) 1,0 10 mg
Tsink (Zn) 0,15 0,55 mg
Vask (Cu) 0,07 0,29 mg
Mangaan (Mn) 0,13 0,51 mg
Seleen (Se) 0,20 0,60 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
Värsked Kuivatatud
C 2,0 1,20 mg
B1 0,06 0,09 mg
B2 0,05 0,08 mg
B3 0,40 0,62 mg
B5 0,30 0,43 mg
B6 0,11 0,11 mg
B4 4,7 15,8 mg
E 0,11 0,35 mg
A 7 0 μg
β-karoteen 85 6 μg
K 4,7 15,6 μg
Luteiin+
zeaksantiin
9 32 μg
Folaadid 6 9 μg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Värsked Kuivatatud
Aspartaamhape 0,176 0,645 g
Proliin 0,049 0,610 g
Glutamiinhape 0,072 0,295 g
Alaniin 0,045 0,134 g
Leutsiin 0,033 0,128 g
Seriin 0,037 0,128 g
Valiin 0,028 0,122 g
Glütsiin 0,025 0,108 g
Isoleutsiin 0,023 0,089 g
Lüsiin 0,030 0,088 g
Treoniin 0,024 0,085 g
Arginiin 0,017 0,077 g
Fenüülalaniin 0,018 0,076 g

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Fig. Ficus carica".". www.hort.purdue.edu. Kasutatud 29.11.2010. Inglise.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Kasutatud 09.01.2015. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov. Kasutatud 09.01.2015. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]