Toompea loss
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
Toompea loss | |
---|---|
(vaade kirdest) | |
Üldandmed | |
Asukoht | Tallinn |
Koordinaadid | 59° 26′ 8″ N, 24° 44′ 14″ E |
Toompea loss on Tallinnas Toompeal Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosa kasutab tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud Toompea Väikese linnuse fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine Eestimaa kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone eri ajastuist pärit eriilmelisite ja -otstarbeliste ehitiste kogumi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Toompea Väike linnus, Toompea Suur linnus ja Toompea allasum
Põhjasõja järel seisis Toompea Väike linnus tühjana, kuni Venemaa keisrinna (1762–1796) Katariina II 1764. aasta ringreisini Balti kubermangudesse, mille järel otsustas keisrinna rajada ajakohasema ja uhkema kubermangu esindushoone Toompeale. Hoone ehitamiseks kehtestati rahvale maks, mis ulatus olenevalt seisusest 1–15 rublani. Aastatel 1767–1773 rekonstrueeriti kompleksi idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt Jenast pärit Johann Schultz), Eestimaa kindralkuberner (1762–1775) Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beckile. Lammutati lossi idaosa ja uus vasakpoolne tiibhoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos Stür den Kerli nurgatorniga ning Riigisaalihoone teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid.
1792. aastal anti loss Eestimaa rüütelkonnalt kubermanguvalitsusele. Kubermanguvalitsuse hoone peakorrusel asusid ka Eestimaa kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise anfilaadi Lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. 1808. aastal ehitati lossi parempoolne tiibhoone.
Kubermanguvalitsuse hoone (Toompea loss)
[muuda | muuda lähteteksti]Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese kindluse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaalihoone. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja Toompea eeslinnuse vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni.
Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-uusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930. aastate ümberehitustes.
Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisega rajati sellele maa-alal avalik park – Kuberneri aed, mis oli üks Tallinna esimesi avalikke parke ning park ulatus ka lossihoone ette, kuid 1890. aastatel ehitati sellele alale õigeusu kirik – Nevski katedraal.
Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. 1808. aastal ehitati hoone parem tiib ja 1898. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks.
1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale Aleksander Nevski katedraal.
Endises eraldatud konvendihoonee tiibhoones asus Eestimaa kubermanguvangla (Вышгородская тюрьма), kuhu 1847. aastal ehitati kolmas korrus üksikkambritega, 1874. aastal toimus idapoolse tiibhoone ümberehitus, kuhu ehitati 19 üksikkambrit. Etapivangla juures asus ka kirik (vene k. Церковь во имя Обновления Храма Воскресенія Христова) ja 1882. aastal avatud vanglahaigla. 20. sajandi alguses oli Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Vanglate peavalitsuse vanglas 200 kinnipidamiskohta. Tallinna 1. kubermanguvangla põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha.
Riigikogu hoone
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1920–1922 lammutati lossiansambli konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoonet, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele.
- Pikemalt artiklis Riigikogu hoone
Riigikogu hoone ja ka Riigikogu hoone istungite saali kujundasid Eugen Habermann ja Herbert Johanson aastatel 1921–1922. Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga selle kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.
Toompea lossi Valget saali kasutati enne teist maailmasõda Eesti Valitsuse koosolekuteruumina.
- Pikemalt artiklites Toompea lossi Valge saal ja Riigikogu istungisaal[1]
Toompea lossi lõunatiib
[muuda | muuda lähteteksti]Toompea lossi lõunatiivas paiknes 20. sajandi alguseni kindluse müür. Lõunatiiva projekti koostasid algselt Teedeministeeriumi arhitektid Konstantin Bölau ja August Tauk, hiljem (1935) muutis seda noor arhitekt Alar Kotli) siseministeeriumi tarvis endise kameraalhoone (1793) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje rustikaalne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati Kuberneri aeda lääne suunas kuni klindiastanguni. 1936. aasta ümberehituste käigus tehti Falgi tee poolsed tugimüürid kõrgemaks ja need tõstsid Kuberneriaia lossiesise platsiga ühele kõrgusele.
Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvad utilitaarsed hooned ja ida- ja lõunatiiva ulatusliku ümberehituse käigus 1935. aastal rajati läänemüüri külge ka kitsas kolmekorruseline ametnike elumaja.
Enne teist maailmasõda tegutsesid Toompea lossiansamblis lisaks Riigikogule ka Riiginõukogu ja Siseministeerium, Riigikantselei, Riikliku Propaganda Talitus ning Riigiraamatukogu[2].
Toompea lossi lõunatiiva teisel korrusel asusid Riikliku Propagandatalituse ja siseministri ning tema käsundusohvitseri kabinetid. Kolmandal korrusel asusid siseministeeriumi ruumid ning hoone mansartkorrusel söökla.
1941. aastal tegutses Toompea lossis EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee büroo[4] ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Lossi lõunatiivas asus pärast teist maailmasõda Eesti NSV Välisministeerium.
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Toompea kolmekorruseline, nelja tiivaga hoonelossikompleksil on neli osa ja selle hoovis paikneb Riigikogu hoone.
Idaosas asuvad Valge saal, Riigikogu esimehe ning komisjonide ja fraktsioonide ruumid.
Lossi lõuna- ja lääneosas on Riigikogu liikmete kabinetid.
Riigikogu istungisaal asub Riigikogu hoones. Põhjaosas paiknevad kantselei tööruumid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Valge saal, www.riigikogu.ee
- ↑ Andrus Roolaht, Nii see oli..., Perioodika, 1990, lk 12
- ↑ Riigikogu istungisaal, www.riigikogu.ee
- ↑ Daniil Rudnev, RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, Eesti Kommunist, 1972 nr 5, lk 21
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Rein Zobel, "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda 2011, 287 lk
- Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm, "Toompea loss", Kirjastus: Riigikogu Kantselei, ISBN 9789985953167, Tallinn : Iloprint 2009, 165 lk
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Toompea loss |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Toompea lossi kohta Riigikogu kodulehel
- Toompea loss kultuurimälestiste riiklikus registris