Toompea Väike linnus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Väike linnus)
Toompea Väikese kindluse üldvaade Toompuiestee poolsest küljest, mis on ka kõige paremini säilinud. Sügis 2007.
Toompea Väikese kindluse Toompuiestee poolses müüris torkavad silma linnuse eri ehitusetapid, samuti linnusealune paelava. Suvi 2011

Toompea Väike-Ordukindlus (ladina keeles castrum minus või castrum parva) oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul.

Toompea Väikese kindluse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased kindluse kaitseehitisi edasi. See oli läbi eeskaitseala (cingele) ühenduses kagunurgas asunud Toompea Suure-Ordukindlusega (castrum maius), mis jagas lavasaare kolme ossa. Jüriöö sündmuste tagajärjel 14. sajandi keskel läks kindluslinnuste haldus tagasi Saksa ordule.

Ordu rekonstrueeris selle 1350.–1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse konvendihoonega kindluseks. Kindluse ida- ja lõunakülg kindlustati parhammüüriga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud vallikraaviga. Ettekujutuse võib saada osaliselt säilinud Kuressaare piiskopilinnuse järgi. Konvendihoone kagunurgal kõrgus Püssirohutorn, kindluse välisnurkades seisid Stür den Kerli, Pilstickeri, Landskrone ja Pikk Hermanni (1371) kaitsetorn. Kindlust kaitses vallivärav ja Roosikrantsi suurtükitorn.

Massiivset Väikest kindlust täiendas Toompea eeslinnus, mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni Lühikese jala väravani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.

1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis Riigisaalihoone, mis lammutati 1930. aastate II poolel seoses kindlusesse uute haldushoonete ehitamisega.

18. sajandi II poolel lõppes Toompea ordukindluse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese kindluse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati 18. sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Kindluse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.

Keskaegsest kindlusest on säilinud tänapäevani lääneküljel esindustorn Pikk Hermann - edelanurgal, ja Pilstickeri torn loodenurgal ning hoonetega ümbritsetud Landkrone torn kirdenurgal.

Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 19201922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik Riigikogu hoone. Samuti rajati kortermaja kindluse loodeküljele endiste tallide asemele.

Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja kindluse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]