Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
„Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud, Tartu Ülikooli muuseumi sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel.
TÜAK ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist ilmub väljaanne avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormil.[1]
Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid.
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, L (2022)[2][muuda | muuda lähteteksti]
- Ken Kalling, "Kõik Suures Keemias peituvad võimalused polnud kaugeltki kasutatud..." Rahvamajanduse kemiseerimisest DDT keelustamiseni
- Jaak Järv, Gerda-Johanna Raidaru, Tullio Ilometsa tegevuse jälg Tartu Ülikoolis
- Matti Laan, Tullio Ilomets ja Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi vilistlasklubi
- Jaak Ilomets, Tullio Ilomets ja fotograafia
- Tullio Ilomets - igiliikur
- Jaan Tamm, Tullio Ilomets - perpetuum mobile
- Leili Kriis, Meenutades Tullio Ilometsa
- Liliya Kazantseva, Nataliya Pisarevska, Liubov Samoilenko, The war in Ukraine: universities and their museums (Sõda Ukrainas: ülikoolid ja nende muuseumid
- Lea Leppik, Moonika Teemus, Tiina Vint, Karl Morgensterni vanaisa kell
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli muuseumi 2021. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLIX (2021)[muuda | muuda lähteteksti]
- Janika Päll, Morgenstern ja tema kaasaeg: nn humanistlikud alusained keiserliku Tartu ülikooli õppekavas 1803–36
- Liisa-Helena Lumberg, Kunst teadmiste süsteemis Karl Morgensterni kunstimuljete näitel
- Ingrid Sahk, Morgenstern ja Liphart. Kahe kunstitähe tegutsemisest samas ajas ja ruumis
- Lea Leppik, Tartu ülikooli üldise õpetajate instituudi kaasdirektorid Jäsche ja Pöschmann ning nende pedagoogilised vaated
- Kaarina Rein, Johann Friedrich von Erdmann ja meditsiinitopograafiad Tartu ülikoolis
- Ken Kalling, Lea Leppik, Arstide töölesuunamine Eesti NSVs
- Leili Kriis, Fotograafi luulealbum: Gedichte von Charles Borchardt
- Jaanika Anderson, Karl Morgensterni aegne kunstimuuseum ülikooli peahoones
- Kristiina Tiideberg, Professor Karl Morgensterni aegsete ülikooli kunstimuuseumi kogude saatusest 19. sajandi keskpaiga muudatustes
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli muuseumi 2020. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLVIII (2020)[muuda | muuda lähteteksti]
- Toomas Hiio, 19. sajandi Tartu ülikool kui seisuste sepikoda: kõrghariduse ja ülikoolide asendist Vene seisuste ja riigiteenistuse korralduses
- Ken Kalling, Erki Tammiksaar, „See on tõepoolest häbiväärne, et meie eestlastel on rohkem mõistust kui meie sakslastel“
- Terje Lõbu, Tartu ülikooli hoidja Jaan Sarv
- Eero Kangor, „Rootslasena oli ta meile võõram.“ Kunstiajaloo professori Helge Kjellini õpiaastad ja kujunemine enne Tartut
- Merike Ristikivi, Vera Poska-Grünthali akadeemiline karjäär Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas
- Mariann Raisma, Karoliina Kalda, Minu elu ülikooli valikud. Uue püsinäituse museoloogiline kontseptsioon
- Mairo Rääsk, „Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid“. Eesti rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näituse kontseptsioon
- Ken Ird, Maria Väinsar, Vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärk Tartu Ülikooli aulas
- Sirje Sisask, Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia instituudi kollektsioon inimorganismist pärit kividest
- Mariann Raisma, TÜ muuseumi 2019. aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLVII (2018)[muuda | muuda lähteteksti]
- Peeter Saari, Kuidas sündis Physicum
- Henn Voolaid, Koolifüüsika uutmine
- Kalle Kepler, Arved Vain, Jüri Vedru, Meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika läbi sajandite Tartu Ülikoolis
- Kersti Jagomägi, Rein Raamat, Jaak Talts, Füsioloogiliste protsesside uurimine ja modelleerimine ning meditsiinitehnika arendused Tartu Ülikooli biofüüsika laboris
- Peeter Müürsepp, Katastroofiteooria matemaatikas – meenutuskilde retseptsioonist Eestis
- Raik-Hiio Mikelsaar, Tartu atomaarmolekulaarsed plastmudelid ületavad kvaliteedilt välismaiseid analooge
- Lea Leppik, Ernst Öpiku kompuuter-tüdrukud Tartu tähetornis
- Sirje Sisask, Üliõpilaste valmistatud mikroskoobipreparaatide komplektid Tartu Ülikooli muuseumis
- Kristiina Tiideberg, Kuidas jõudis haruldane Araabia taevagloobus Tartu Ülikooli kogudesse?
- Ingrid Sahk, Franz Gerhard von Kügelgeni Georg Friedrich Parroti portree – ühe maali leidmis- ja rännakulugu
- Jaanika Anderson, Tartu Ülikooli raamatukogule tellitud kipsvalandid Tartu Ülikooli muuseumi kogus
- Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseumi 2017 aasta aruanne
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXVIII[3] (2010)[muuda | muuda lähteteksti]
- Nadezhda Slepkova, The Exposition of St. Petersburg Zoological museum in the years of the Soviet regime
- Anastasia Fedotova, The Dictionary "Russian Botanists" by Sergey Yu. Lipshits: the history of an unfinished project
- Atko Remmel, Ateism kui nõukogude teadus
- Erki Tammiksaar, Taavi Pae, Ott Kurs, Salme Nõmmik ja Eesti NSV majandusgeograafia - võimalused ja valikud
- Tiina Peil, Geograafia ja välitööd Nõukogude piiritsoonis
- Kersti Taal, Teadusseltsid nõukogude ühiskonnas
- Toivo Hinrikus, Ain Raal, Üliõpilaste TEadusliku Ühingu osa üliõpilasteaduse organiseerimisel Tartu Riiklikus Ülikoolis 1948-88
- Urmet Paloveer, Tartu Riikliku Ülikooli esimese nõukogude semestri õppe- ja teadustöö kajastamine ülikooli ametlikus aruandes
- Sirje Sisask, Lühiülevaade professor Carl Schmidti kivimi- ja mineraalikollektsioonist TÜ ajaloo muuseumis
- Malle Salupere, Rektoraadis sula- ja stagnaajal
- Valdur Tiit, Meenutusi kosmoseaparaatide ehitamisest Tartus
- Lea Leppik, Euroopa akadeemilise pärandi hoidjate kokkusaamine "Universeum XI" Uppsalas
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXIX[4] (2011)[muuda | muuda lähteteksti]
- Janet Laidla, Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
- Janika Päll, Põhjasõja peegeldusi Academia Gustavo-Carolina's peetud ülistuskõnedes Karl XII-le: Olaus Mobergi "Oratio Panegyrica"
- Katre Kaju, Põhjasõja peegeldusi ühes toonases reisialbumis
- Sirje Tamul, Kapitulatsioon ja universitas: järjepidevus ja uued võimalused?
- Mariann Rammo, Häving kui võimalus. Põhjasõja mõju Tartu linnaruumi arenguloole ja identideedile
- Dubjeva Ljudmila, Põhjasõja, selle põhjuste, eelloo ning järelmõjude käsitlemisest Tartu ülikoolis XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses töötanud ajaloolaste töödes
- Tullio Ilomets, Ajaloolisest klaasist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis
- Leili Kriis, Ülevaade muuseumi kogudesse aastail 2006-2011 laekunud materjalidest
- Lea Leppik, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teadustöö 2006-2010
- Terje Lõbu, Näitused Tartu ülikooli ajaloo muuseumis aastail 2006-2010
- Urmet Paloveer, Tartu ülikooli ajaloo muuseumi üritused ja külastusstatistika 2006-2010
- Reet Mägi, Tartu tähetorn: teaduskeskusest hariduskeskuseks
- Jaak Järv, Tullio Ilomets kui nähtus
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XL[5] (2012)[muuda | muuda lähteteksti]
- Mariann Raisma, Kuidas portreteerida akadeemilist vaimu? Ülikoolimuuseumide identiteedimuutustest kahe viimase sajandi jooksul
- Ing-Marie Munktell, Cecilia Ödman, Museum Gustavianum — The interface between the academic world and the general public
- Anne Vähätalo, Why academic heritage should not be restored and exhibited?
- Lilija Kazantseva, Университетские музеи Украины: стадия возрождения
- Tiina-Mall Kreem, Ajaloopilt akadeemilises kunstikogus 19. sajandi esimesel poolel
- Eero Kangor, Tartu Ülikooli kunstiajalooõpetuse moderniseerimisest ja kollektsioonide rollist kunstiajaloo professori valimistel aastatel 1919–1921
- Janet Laidla, Tartu Riiklik Ülikool pildis: Tartu Riikliku Ülikooli kino-fotolaboratooriumi negatiivikogu TÜ ajaloo muuseumis
- Andres Tvauri, Heiki Valk, Tartu Ülikooli arheoloogiakogud: minevik ja olevik
- Leili Kriis, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogude täiendamispõhimõtetest — tagasivaatavalt tulevikku
- Tullio Ilomets, Ajalooline 1560. aastast pärinev Kölni kaal Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis
- Egle Tamm, Vana ülikoolimaja uks?
- Toomas Alatalu, Tartu esimesed üliõpilaspäevad said alguse Käärikult ja KVNi abil
- Milvi Hirvlaane, Teaduse ja kõrgkooli ajaloo labori tegevus ülikooli ajaloo uurimisel aastatel 1984–1996
- Lea Leppik, TÜ ajaloo muuseumi aastaaruanne 2011
- Lea Leppik, Balti teadusloolaste XXV kokkusaamine Vilniuses
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI VIII[6] (1979)[muuda | muuda lähteteksti]
- P. Prüller. Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul
- J. Kuum. Tartu ülikool põllumajandusteaduse arengu baasina
- H. Muoni. Tartu ülikooli zooloogiaprofessori Konstantin Karli p. Saint-Hilaire'i elu ja tegevus (põhiliselt Tartu perioodil 1903-1918)
- P. Prüller. Tartu ülikooli füüsikainstituut 1919-1940
- E. Haljaste. Ülevaade Tartu ülikooli majandusteaduskonna arengust 1920-1940
- O. Prinits. Professor Jüri Nuut koolimatemaatikuna
- V. Past. Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonna arengust aastatel 1947-1976
- H. Eelsalu. Mõtteid tähetornist kui ülikooli ajaloo mälestisest ja teadusajaloo uurimisbaasist
- E. Kelk, K.-S. Rebane. Kaasaegse eksperimentaalfüüsika meetodite õpetamise alustamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis sõjajärgsel perioodil
- A. Dridzo. Tartu ülikooli kasvandiku Jakob Johnsoni tegevusest Peterburi perioodil
- V. Kisljakov. Tartu ülikooli kasvandik A. Gebel Ida uurijana
- A. Kulikova. R. Lenzi tähtsus kodumaise indoloogia ajaloos
- P. Nurmekund. Eesti altaistika künnisel
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI VII (1979)[muuda | muuda lähteteksti]
- E. Kampas, KOOLITEATER TARTUS XVI - XVII SAJANDIL
- R. Ruutsoo, KANTI FILOSOOFIA TARTU ÜLIKOOLIS XIX SAJ. ESIMESEL POOLEL
- H. Rätsep, 175 AASTAT EESTI KEELE ÕPETAMIST TARTU ÜLIKOOLIS
- P. Ariste, JOHANN SAMUEL FRIEDRICH BOUBRIG
- 0. Mutt, ANGLISTIKA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS
- L. Hone, INGLISE KEELE ÕPETAJATE ETTEVALMISTAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS
- L.Leesment, ÜLEVAADE TARTU KEISERLIKU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKONNAST
- V. Tamul, PROFESSORITE INSTITUUT TARTU ÜLIKOOLI JUURES
- E. Jaanson, M. G. GRENZIUSE TEGEVUSEST ÜLIKOOLI TRÜKKALINA AASTAIL 1802-1817
- Ü. Must, EESTI ÜLIÕPILASORGANISATSIOONIDEST TARTU ÜLIKOOLIS 1905. - 1917. AASTAL
- M. Peil, KUNSTITEADLASED TARTU ÜLIKOOLIS 1919 - 1940
- Õ. Utter, R. v. LIPTHARTI ANNETATUD KUNSTIESEMETE ÜLEANDMINE TARTU ÜLIKOOLILE
- H. Moosberg, TRÜ AJALOO-OSAKONNA NÕUKOGULIKUKS KUJUNEMINE I944 - 1946. MÄLESTUSKILDE JA MÕTISKLUSI
- H. Kinga, TRÜ ÕIGUSTEADUSKOND NÕUKOGUDE PERIOODIL
- H. Sillaste, MÕNEDEST TARTU ÜLIKOOLI TEOLOOGIATEADUSKONNA ESINDAJATE KATSETEST MÕJUTADA TEADUST JA ÜHISKONDLIKKE SUHTEID KODANLIKUS EESTIS
- С.В.Смирнов, В.И.ГРИГОРОВИЧ - ПИТОМЕЦ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА
- С. Исаков, ВОСПИТАННИКИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА - ПЕРЕВОДЧИКИ И ПОПУЛИЗАТОРЫ РУССКОЙ ЛИТЕРАТУРЫ НА ЗАПАДЕ
- Хайн Танклер, ВОСПИТАННИКИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА - ЧЛЕНЫ АКАДЕМИИ НАУК СССР
- Р. Руутсоо, ЭВОЛЮЦИЯ ОБЩЕСТВЕННО-ПОЛИТИЧЕЕСКИХ ВЗГЛЯДОВ А. КООРТА В БУРЖУАЗНЫЙ ПЕРИОД
- Р.Г.ГРИГОРЯН, ПАРТИЙНОЕ РУКОВОДСТВО ПО УЛУЧЕНИЮ СОЦИАЛЪНОГО СОСТАВА ТГУ (1944-1951 гг.)
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi V (1977)[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu ülikoolile üüritud õpperumide asukohti 1802-1809
- Füüsika Tartu Ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel
- Tartu Riikliku Ülikooli eksperimentaalfüüsika kateeder 1958-1975
- Statistiline ülevaade TRÜ füüsikaosakonna aastail 1945-1975 lõpetanute tööst ja tegevusest
- Tartu ülikooli õppejõudude osast loodusteaduslike teadmiste levitamisel 19. sajandil
- Tartu Ülikooli keemiakabineti materiaalse baasi kujunemisest 1917. aastani
- Tartu ülikooli abi keemia õpetamisel koolides 19. sajandi esimesel kolmandikul
- Gustav Tammanni ja Svante Arrheniuse kirjavahetusest
- Matemaatikaõpetajate ettevalmistamisest Tartu Ülikoolis aastail 1919-1940
- C. F. Gauss ja Tartu
- Johann Karl Friedrich Weihrauch - Tartu ülikooli esimene füüsilise geograafia ja meteoroloogia professor
- Tartu teadlased Eesti loomastiku kaitsel 1930-ndatel aastatel
- F. Bidder Loodusuurijate Seltsi presidendina
- Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (1920-1940)
- Tartu ülikooli keemiakabinet ja -laboratoorium 19. sajandi algusaastail
- Eesti NSV keemikute teaduslike tööde tsiteeritavus
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI IV[7] (1977)[muuda | muuda lähteteksti]
- E. Kelk, V.Klement, K.-S. Rebane, F. D. Klement ja Tartu Riiklik Ülikool 1951-1970
- М. Рейнфелдтъ, О ПОДГОТОВКЕ НАУЧНО-ПЕДАГОГИЧЕСКИХ КАДРОВ ВЫСШЕЙ КВАЛИФИКАЦИИ В ТАРТУСКОМ ГОСУДАРСТВЕННОМ УНИВЕРСИТЕТЕ (Kõrgkvalifikatsiooniga teaduslik-pedagoogilise kaadri ettevalmistamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis aastail 1944-1970)
- V. Haamer TRÜ kaugõppeosakonna tegevusest aastail 1945-1970
- T. Nurk 16. sajandi I poole graafika TRÜ Teaduslikus Raamatukogus
- Niina Raid, Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina hooneist Tartus 17. sajandil
- M. Eller, Kunstiteadlased Tartu Riiklikus Ülikoolis aastail 1944-1972
- Р. Руутсоо, ФИЛОСОФСКИЕ ВЗГЛЯДЫ А. КООРТА В ПЕРИОД 1919-1940 гг. (A. Koorti filosoofilised vaated 1919-1940)
- E. Jaanus, Riia Polütehnika Instituudi kasvandikke Tartu ülikooli õppejõududena - majandusteadlane Karl Müller
- L. Leesment, Kõige mitmekülgsemast Tartu juuraprofessorist
- O. Langsepp, Tartu Üliõpilaste Selts «Sport» (1908-1918)
- K. Kotsar, Õpetajate suvekursused Tartu ülikooli juures aastail 1922-1927
- С. Исаков, АРМЯНСКИЕ СТУДЕНТЫ В ТАРТУ (Armeenia üliõpilased Tartus)
- П. О . Акопян, УЧЕБНЫЕ ПРОГРАММЫ АБОВЯНА В ДЕРПСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ (Abovjani õppeprogrammid Tartu ülikoolis)
- А.Д.Дридзо, К ВОПРОСУ О РОЛИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА В РАЗВИТИИ АФРИКАНИСТИКИ В ЭСТОНИЙ (Tartu ülikooli osast afrikanistika arengus Eestis)
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI III (1975)[muuda | muuda lähteteksti]
- Martin Heinrich Rathke
- A. W. Volkmanni uurimus 1838. aastast uitnärvi toime kohta konna südame tegevusele
- Aleksander Schmidt Tartu ülikooli füsioloogia kateedri juhatajana aastail 1869-1894
- Professor Alfred Fleisch Tartu ülikooli füsioloogiainstituudi juhatajana
- Tartu ülikooli tähtsus eksperimentaalfarmakoloogia arengus möödunud sajandil
- Tartu ülikooli teadlaste panus toksikoloogia arengusse XIX sajandil ja XX sajandi algul
- Tartu ülikooli kasvandik ja professor Ernst Masing
- XIX sajandil Tartu ülikoolis stomatoloogia alal töötanud teadlasi
- Professor V. Hiie elu ja tegevus
- Tartu ülikooli arstiteaduskonna kroonistipendiaatide instituut (asutatud aastal 1819)
- Nakkushaiguste ja nende põhjuste käsitlus Tartu ülikooli juures valminud töödes (XIX sajandi esimene pool)
- Organiseeritud arstkonna ajaloost Tartus
- Professor B. Körberi tegevus hügieeni alal Tartu ülikoolis
- Tartu ülikooli kasvandik V. I. Deševoi - nõukogude tervishoiu organiseerijaid
- A. Rammuli tegevus Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis
- Tervishoiumuuseumi tähtsus hügieeni õpetamisel ja sanitaarharidustöös kodanlikus Eestis
- Farmatseutide ettevalmistamisest Tartu ülikoolis enne 1917. aastat
- Stomatoloogia õpetamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis
- Füsioloogia õpetamisest kõrgemas koolis möödunud sajandil
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI II (1975)[muuda | muuda lähteteksti]
- Heino Eelsalu, ASTRONOOMIA ROOTSIAEGSES TARTU ÜLIKOOLIS
- Olaf Prinits, PROFESSOR G.RÄGO TEGEVUSEST TARTU ÜLIKOOLIS
- Paul-Egon Prüller, ACADEMIA GUSTAVIANA (1632-1656) JA GUSTAVO-CAROLINA (1690-1710) TARTUS - PÄRNUS JA FÜÜSIKA NING MATEMAATIKA ÕPETAMISEST SEAL
- Paul-Egon Prüller,TARTU ÜLIKOOLI FÜÜSIKAPROFESSOR J.VILIP PEDAGOOGINA JA SEISMOLOOGINA
- Jaan Reinet, PROF. JOHAN VILIPUST JA TEGEVUSEST
- Karl-Samuel Rebane, TRÜ FÜÜSIKAOSAKONNA ARENGUST AASTATEL 1945 - 1970
- H.Martinson, A.Pärna, TARTÜ ÜLIKOOLI OSAST KÕRGEMA KVALIFIKATSIOONIGA KEEMIKUTE ETTEVALMISTAMISEL a-il 1850-1917
- M.Valt, VARAJASE DARVINISMI VASTUVÕTT TARTU ÜLIKOOLIS KUI MUDELSITUATSIOON
- T.Sutt, TARTU ÜLIKOOL JA EVOLUTSIOONIÕPETUSE LEVIK EESTIS XI SAJANDI ALGUL
- L.Kongo, LOODUSUURIJATE SELTSI SIDEMETEST TARTU ÜLIKOOLIGA
- E.Kumari, ТАRTU ÜLIKOOLI TEADLASTE РАNUS EESTI LOODUSKAITSESSE 1930-ndatel AASTATEL
- Х.Х.Трасс, ЗАМЕТКИ ИЗ ИСТОРИИ ГЕОБОТАНИКИ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ
- V.Maasing, SOOTEADUSE ARENDAJAD TARTU ÜLIKOOLIS 19. saj. LÕPUL JA 20. saj. 30-ndail AASTAIL
- H.Miidla, TAIMEFÜSIOLOOGIA ARENEMISE AJALOOST JASUUNDADEST TARTÜ ÜLIKOOLIS
- E.Kukka, ALGOLOOGIA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS
- I.Heidemaa, ZOOLOOGIA KATEEDRI JA ZOOLOOGIAMUUSEUMI AJALOOST
- Э.Вареп, О НАУЧНОМ НАСЛЕДИИ ПРОФЕССОРА А.ТАММЕКАННА
- E.Kuum, PÕLLUMAJANDUSTEADUSE ALUSTE ÕPETAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS a-il 1803-1917
- J.Kuum, VANA-KUUSTE PÕLLUMAJANDUSE INSTITUUT (1834-1839) TARTU ÜLIKOOLI ÕPPEBAASINA
TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI I[8] (1975)[muuda | muuda lähteteksti]
- Jüri Kivimäe, JESUIITIDE KOOLITEGEVUSEST TARTUS
- Helmut Piirimäe, PROBLEEME ACADEMIA GUSTAVIANA AJALOOST
- Arvo Tering, ACADEMIA GUSTAVIANA JA ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA KÄSIKIRJALISED ALLIKAD TRÜ TEADUSLIKUS RAAMATUKOGUS
- Olaf Langsepp, ACADEMIA GUSTAVIANA JA ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA RAAMATUKOGUST
- Elsa Kudu, FRIEDRICH MAXIMILLIAN KLINGER TARTU ÜLIKOOLI KURAAROR 1803-1817
- Edgar Oissar, F. M. KLINGER JA TEATRI KEELUSTAMINE TARTUS 19. saj ESIMESEL POOLEL
- Õie Utter, TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIVARADE AJALOOST
- Niina Raid, VANA ÜLIKOOLIMAJA SUURTURU ÄÄRES
- Tiina Nurk, TARTU ÜLIKOOLI JOONISTUSKOOL AASTAIL 1803-1891
- Eha Ratnik, WOLDEMAR KRÜGER TARTU ÜLIKOOLI JOONISTUSKOOLI KOLMAS ÕPPEJÕUD (1856-1891)
- E. Jaanus, MAJANDUSLIKU ARVESTUSE ÕPETAMISEST TARTU ÜLIKOOLIS
- Л. ЭРИНГСОН[9], ПРЕПОДАВАНИЕ ИСТОРИЙ В ТАРТУСКОМ УНИВРСИТЕТЕ (1802-1918)
- С. Исаков, П. Сигалов, ПОЛЪСКИЕ СТУДЕНЧЕСКИЕ ОРГАНИЗАЦИИ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ В XIX ВЕКЕ
- С. Смирнов, РУССКОЕ И СЛАВЯНСКОЕ ЗЫКОЗНАНИЕ В ТАРТУСКОМ УНИВЕРСИТЕТЕ
- Р. Булатова, ЛЕОНГАРД ГОТТХИЛФФ МАЗИНГ (1845-1936)
- Rita Tasa, VÕÕRKEELTE ÕPETAMISEST JA GERMANISTIKA ARENGUST TARTU ÜLIKOOLIS (1802-1917)
- Pent Nurmekund, ROMANISTIKA TARTU ÜLIKOOLIS
- Karl Siilivask, OKTOOBRIREVOLUTSIOON JA TARTU ÜLIKOOLI KUJUNEMINE RAHVUSÜLIKOOLIKS
- E. Tamme, JAAN SARV TARTU ÜLIKOOLI JUHATAJANA EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI PERIOODIL
- Vilma Trummal, TARTU ÜLIKOOLI ÕPETLASTE OSAST EESTI ARHEOLOOGIA RAJAMISEL (1920-ndail aastail)
- Rein Ruutsoo, FILOSOOFIA ÕPETAMINE TARTU ÜLIKOOLIS (1919-1840)
- Linnart Mäll, LEOPOLD VON SCHROEDERI TEGEVUSEST TARTU ÜLIKOOLIS
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV ajaloo küsimusi - Вопросы истории Эстонской ССР, Tartu Riikliku Ülikooli toimetised
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ Vol. 50 (2022): Tullio Ilometsa 100 aastat, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ Vol. 38 (2010): Nõukogude teadus - sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik?, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ No. 39 (2011): Tartu Ülikool ja Põhjasõda, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ No. 40 (2012): Akadeemilise pärandi mõte, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
- ↑ [1]TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI VIII, 1979
- ↑ TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI IV
- ↑ TARTU ÜLIKOOLI AJALOO KÜSIMUSI I, 1975
- ↑ Linda Eringson, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 40, 27 detsember 1969
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi väljaanded 2018,2020, 2021, DIGARis
- TÜ ajaloo küsimusi, alates aastast 2011 (No 39), on seeria kättesaadav Tartu Ülikooli teadusajakirjade veebikeskkonnas.