Edgar Oissar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Edgar Oissar (30. märts (vkj 18. märts) 1899 Raudna vald, Viljandimaa28. oktoober 1977 Viljandi) oli Eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Edgar Oissar oli metsavahi poeg.[1]

Osales 1918–20 Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi, õppis 1921–25 matemaatikateaduskonnas ja 1925–28 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–33 Haridusministeeriumi stipendiaadina Berliini ja Göttingeni ülikoolis, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung" (Tartu, 1935). Oli 1929–30 Võru Gümnaasiumi õpetaja, aastast 1934 Tallinna Pedagoogiumi ja Õpetajate Seminari õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja Õpetajate Koja sekretär, 1939–40 Tallinna Prantsuse Lütseumi, Kutsevaliku Nõuandebüroo ja Rahvaülikooli õppejõud, 1940–44 TTÜ rmtk juhataja, 1944–50 Riiklikus Raamatukogus osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja ENSV TA Raamatukogus.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uuris eesti kooli, pedagoogika, kirjanduse ja bibliograafia ajalugu, koostas bibliograafilisi kogumikke. Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu, 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu, 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (endine ENSV TA Akadeemiline Raamatukogu) säilitatakse tema ulatuslike tööde käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn, 1928
  • Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru, 1930
  • G. F. Parroti maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu, 1967
  • Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
  • Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu, 1973
  • F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu, 1975
  • Akadeemik F. J. Wiedemanni pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
  • Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 168
  • Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 382–383
  • Kuningas, O. Edgar Oissar. In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
  • Karus, E. E. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn, 1990
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.