Heino Eelsalu

Allikas: Vikipeedia

Heino Eelsalu (8. mai 1930 Tallinn26. juuli 1998 Tartu) oli eesti astronoom ja teadusloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis sõjaväelase peres.[1] Lõpetas 1949. aastal Tallinna 2. Keskkooli (kuldmedaliga)[2] ja 1954. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (matemaatikaosakonnas). Aastatel 1954–1957 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirant.

Aastatel 1957–1993 töötas Tartu Observatooriumis nooremteaduri ja vanemteadurina.

Heino Eelsalu suri 26. juulil 1998 Tartus.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

1958. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja "Galaktika gravitatsioonikiirenduse gradient risti Galaktika tasandile Päikese ümbruses".

Uurimisalad: statistiline astronoomia, teaduse ajalugu ja metodoloogia, protokultuurilugu, eesti keel. Oli astronoomias akadeemik Grigori Kusmini järgija.

Avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Astronoomia areng Eesti kultuuriloolise probleemina. // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist II (1976).
  • Theoretical foundations of stellar statistics. Tallinn 1982.
  • Johann Heinrich Mädler (1794–1874): Eine dokumentarische Biographie (kaasautor D.B. Herrmann). Berlin 1985.
  • Ajastult ajastule. Tallinn 1985.
  • Theory of basic galactic statistical research systems. Tallinn 1990.
  • Rara astronomica in Estonia I-X (autoreid ja toimetaja). Tallinn 1977-1990.
  • Astronoomialeksikon. Tallinn 1996.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
  2. Tallinna Reaalkooli kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud läbi aegade, Tallinna Reaalkooli koduleht, 28. jaanuar 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jõeveer, M., Viik, T. Heino Eelsalu. In memoriam. Tähetorni kalender 1999. aastaks. Tartu 1998, 127–130.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide: A–Ki. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.