Kaarel Kotsar

Allikas: Vikipeedia

Kaarel Kotsar (28. detsember 1921 Elva6. juuli 2007 Tallinn) oli eesti haridustegelane ja poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarel Kotsar sündis metsavahi perekonnas. Alghariduse sai ta Konguta algkoolis, hiljem jätkas haridusteed Tartu Poeglaste Gümnaasiumi reaalkoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris.

Aastal 1941 saadeti ta Kaagvere lastekodu kasvandike hooldajana sõja eest ära Venemaale. Seal astus ta töö kõrvalt ja vaatamata sõjale Moskva Pedagoogilise Instituudi põhikooli õpetajate ettevalmistuskursustele ning läbis need kaugõppes. Kui Eesti aladel taaskehtestati Nõukogude võim, suunati Kaarel Kotsar sügisel 1944 tööle Eesti NSV hariduse rahvakomissariaadi alluvusse.

Kakskümmend aastat tegutses ta koolijuhina erinevates Tartu koolides ja õpetas samaaegselt noorematele klassidele ajalugu. Vahepeal oli Kaarel Kotsar aastatel 19531957 Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees.

Töö kõrvalt lõpetas ta kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, kust omandas pedagoogikakandidaadi kraadi. Tema väitekirja teema oli "Ajaloo õpetamine eesti rahvakoolis kuni 1917. aastani".

Aastal 1964 suundus Kaarel Kotsar tööle Tallinnasse, olles aastatel 1964–1969 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppeprorektor ja aastatel 19691975 sama ülikooli pedagoogikakateedri dotsent. Aastast 1975 töötas ta sel ajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures tegutsenud Ajaloo Instituudis – esialgu vanemteadurina ja hiljem teadussekretärina. 1982. aastal läks Kaarel Kotsar pensionile.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarel Kotsari teadustegevus keskendus pedagoogikaajaloo uurimisele ja kuulmispuuetega inimeste õpetamise metoodika väljatöötamisele. Samuti uuris ta Eesti Kurtide Ühingu ajalugu.

Juba pensionil olles oli ta 1980. aastatel üks Eesti vaegkuuljate integratsiooniprogrammi loojaid. Aastatel 19771990 oli ta vabariikliku surdokomisjoni esimees.

Kokku on Kaarel Kotsar avaldanud enam kui sada kuuskümmend kirjutist eesti, vene, saksa ja inglise keeles: peamiselt eesti kooli ja pedagoogika ajaloost ning kuulmiskahjustustega inimeste rehabilitatsioonist. Koostöös abikaasaga kirjutas ta kolmeköitelise "Eesti kurtide elu ajaraamatu", mis kajastas Eesti Kurtide Ühingu ajalugu aastatel 19211950.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarel Kotsari abikaasa oli pedagoogikateadlane Juta Kotsar (19212003). Nende tütred on Tiina Kokk ja Katrin Kotsar.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Heinrich Ajo
Tartu linna rahvasaadikute nõukogu
täitevkomitee esimees

19531957
Järgnev:
Martin Varik