Friedrich Maximilian von Klinger
| Friedrich Maximilian von Klinger | |
|---|---|
 Friedrich Maximilian von Klinger 1807. aastal. Karl August Senffi töö | |
| Täisnimi | Friedrich Maximilian von Klinger |
| Sündinud |
17. veebruar 1752 Frankfurt |
| Surnud |
25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu |
| Maetud | Peterburi, Smolenski kalmistu |
| Truudusvanded | Venemaa keisririik |
| Teenistusaeg | 1780−1820 |
| Auaste | kindralleitnant |
| Autasud |
    |
| Abikaasa(d) | 1787 Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejeva (1769−1847) |
| Lapsed | Alexander von Klinger (1791−1812) |
| Muu töö |
1. kadetikorpuse direktor Tartu õpperingkonna kuraator |
Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal tuntud kui Fjodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Фёдор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Päritolu ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta põlvnes Odenwaldist pärit talupojasuguvõsast. Tema isa Johannes Klinger (1723−1760) oli Frankfurdi linnasuurtükiväe konstaabel; ema nimi oli Cornelia Margertha Dorothea Fuchs (1727−1800). Hariduse omandas Frankfurdi gümnaasiumis. 1774. aastal astus Giesseni ülikooli, kus tudeeris õigusteadust. Pärast esimeste kirjatööde ilmumist jättis ta ülikoolistuudiumi 1776. aastal pooleli ja siirdus Weimarisse.
Venemaa teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]
1780. aastal astus ta Venemaa teenistusse ja temast sai troonipärija Pavel Petrovitši mereväepataljoni porutšik. 1797−1801 oli Peterburis maakadetikorpuse (aastast 1800 1. kadetikorpus) klasside inspektor, seejärel oli 1802. aastani sama õppeasutuse direktor. 1803−1817 oli esimene Tartu õpperingkonna kuraator. 1811. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1820. aastal läks erru.
Viimased eluaastad ja surm[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast erustumist elas kuni surmani Tartus. Maeti Peterburis Smolenski kalmistule.
Kirjanik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli saksa luuletaja Johann Wolfgang von Goethe noorpõlvesõber ja kirjanik, tema näidendi "Torm ja tung" ("Sturm und Drang") järgi sai nime kirjanduslik tormi ja tungi liikumine.
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Auaste |
|---|---|
1780
|
porutšik |
1791
|
alampolkovnik |
1798
|
polkovnik |
1798
|
kindralmajor |
1811
|
kindralleitnant |
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Georgi ordeni IV klass (1806)
Püha Anna ordeni I klass
Püha Vladimiri ordeni II klass
Püha Aleksander Nevski orden
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Ta naitus 1787. aastal Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejevaga (1769−1847), kes oli vürst Grigori Orlovi abieluväline tütar. Sellest liidust sündis poeg Alexander (1791−1812), kes suri Borodino lahingus saadud haavadesse.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich Maximilian von Klinger Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
- Friedrich Maximilian von Klingeri biograafia võrguküljel Deutsche Biographie
- Friedrich Maximilian von Klingeri eluloolised andmed
- Friedrich Maximilian von Klingeri teoseid ja kirjavahetus
| Eelnev Ametikoht loodi |
Tartu õpperingkonna kuraator 1803–1817 |
Järgnev Karl Christoph von Lieven |