Friedrich Maximilian von Klinger

Friedrich Maximilian von Klinger 1807. aastal. Karl August Senffi töö

Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal tuntud kui Fjodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Фёдор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta põlvnes Odenwaldist pärit talupojasuguvõsast. Tema isa Johannes Klinger (1723−1760) oli Frankfurdi linnasuurtükiväe konstaabel; ema nimi oli Cornelia Margertha Dorothea Fuchs (1727−1800). Hariduse omandas Frankfurdi gümnaasiumis. 1774. aastal astus Giesseni ülikooli, kus tudeeris õigusteadust. Pärast esimeste kirjatööde ilmumist jättis ta ülikoolistuudiumi 1776. aastal pooleli ja siirdus Weimarisse. 1780. aastal astus ta Venemaa teenistusse ja temast sai troonipärija Pavel Petrovitši mereväepataljoni porutšik. 1797−1801 oli Peterburis maakadetikorpuse (aastast 1800 1. kadetikorpus) klasside inspektor, seejärel oli 1802. aastani sama õppeasutuse direktor. 1803−1817 oli esimene Tartu õpperingkonna kuraator. 1811. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1820. aastal läks erru. Seejärel elas kuni surmani Tartus.

Kirjanik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli saksa luuletaja Johann Wolfgang von Goethe noorpõlvesõber ja kirjanik, tema näidendi "Torm ja tung" ("Sturm und Drang") järgi sai nime kirjanduslik tormi ja tungi liikumine.

Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Georgi ordeni IV klass (1806)

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ta naitus 1787. aastal Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejevaga (1769−1847), kes oli vürst Grigori Orlovi abieluväline tütar. Sellest liidust sündis poeg Alexander (1791−1812), kes suri Borodino lahingus saadud haavadesse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Maximilian von Klinger Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA

Eelnev: Ametikoht loodi	Tartu õpperingkonna kuraator 1803–1817	Järgnev: Karl Christoph von Lieven