Paul-Egon Prüller

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Paul-Egon Prüller (Brüller, 25. märts 1905, Tallinn2. detsember 1979, Tartu) oli Eesti füüsik ja geofüüsik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paul-Egon Prüller oli kooliõpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1924 Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi, 1928 TÜ matemaatikaosakonna, 1940 didaktilis-metoodilise seminari, matemaatikamagister (1932, TÜ), väitekiri "Kasujagamise probleem elukindlustuses ja loomulik dividendi süsteem", füüsika-matemaatikakandidaat (1970, Leningradi Geofüüsika Peaobservatoorium), väitekiri "Исследование спектра атмосферных ионов и электроаэрозолей по данным измерений в г. Тарту". Oli 1928–40 kindlustusseltsi "Eesti" osakonna juhataja Tartus ning 1938–40 ka TÜ majandusteaduskonna õppeülesande täitja, 1941 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsuse konsultant, 1942–47 keskkooliõpetaja, 1947–49 TÜ üldfüüsika kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1949–75 dotsent, 1947–51 ühtlasi Tartu Õpetajate Instituudi dotsent. Aastast 1975 pensionil, ühtlasi töötas TÜ aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide laboris. Luges üldfüüsika ja füüsika õpetamise metoodika kursusi, koostanud õppevahendeid.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: atmosfääri ionisatsioon, elektroaerosoolid, biometeoroloogia, eesti rahvaastronoomia ja füüsika areng TÜ-s (1802–1970). Väga ulatusliku katse- ja vaatlusmaterjali põhjal koostatud kandidaadiväitekiri oli 20. sajandi üheks suurimaks ja põhjalikumaks tööks atmosfääri ionisatsiooni alal (ilmus trükis 1970). Suurt huvi äratas monograafia "Rahvaastronoomia" (ilmunud eesti ja vene keeles). Oli 1950. aastail üks TÜ üldfüüsika kateedri ja mõnede arstiteaduskonna kateedrite viljakaks osutunud koostöö initsieerijaid. Looduseuurijate Seltsi ja Leningradi Looduseuurijate Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1967, kollektiivis). 51 teadustrükist, 12 õppemetoodikat ja aimeartiklit.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mõõtmisvigade arvutamine (kaasautor H. Tammet). Tartu, 1961, 3. trükk 1962
  • G. F. Parrot füüsikuna ja Tartu ülikooli füüsika kateedri esimese juhatajana. // G. F. Parroti 200-ndale sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu, 1967
  • Tartu linn ülikooli tegevuse algaastail. // Samas
  • Eesti rahvaastronoomia. // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. Tallinn, 1968–, I. Tallinn, 1968
  • Исследование спектра атмосферных ионов и электроаэрозолей по данным измерений в г. Тарту. // Уч. зап. ТГУ 240 (1970)
  • Tartu Ülikooli füüsika ja geofüüsika kateedrid ja nende juhatajad 1802–1970. Tartu, 1970 (TÜ arhiiv, f 55, n 5
  • masinakirjas)
  • Tartu Ülikooli füüsika professor J. Vilip pedagoogina ja seismoloogina. // TÜ ajaloo küsimusi II. Tartu, 1975
  • Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. V. Tartu, 1977
  • Физики Тартуского университета и Петербургская Академия наук. // Петербургская Академия наук и Эстония. Тлн, 1978
  • Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. // TÜ ajaloo küsimusi. VIII (1979)
  • Tartu ülikooli Füüsikainstituut 1919–1940. // Samas.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 328
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 277
  • E 14, 327
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 24, 33, 88, 214–215, 217, 355–356
  • III, 16, 138, 293, 294
  • Reinet, J. Paul Prüller 70. // Edasi (1975) 25. III
  • Reinet, J. Paul Prüller. // Edasi (1979) 7. XII.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.