Tala (ehitus)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Staatikaga määratud tala paine ühtlase koormuse korral

Talaks nimetatakse horisontaalset varrast, mille koormuseks on peaasjalikult teljega risti suunatud jõud.[1]

Sisejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Praktikas reeglina horisontaalselt asetsev tala võtab vastu vertikaalse ristioleva koormuse, kuid üksikutel juhtudel tuleb arvestada võimalike horisontaalsete põikijõududega (näiteks tuulekoormuse või maavärinast tingitud põikjõudega). Koormatud tala koormab omakorda tugesid, milleks võivad olla postid, riputid, seinad või teised talad (vahetalad). Nende vahendusel antakse koormus edasi, mille tulemusena paljudel juhtudel võtavad koormuse vastu survele töötavad konstruktsioonielemendid – alustoed.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Nüüdisaegsetes ehitistes kasutatakse reeglina teras-, raudbetoon- või puittalasid.

Tugede arvu ja liigi järgi: ühesildelised, mitmesildelised, liht-, konsool-, jäigalt kinnitatud otstega, jätkuvtalasid ja mõned teised.

Ristlõike kuju järgi: ristkülik-, karp-, T- ; I- tala ja mõned teised. Üks levinud terastala ristlõike tüüpe on I-kujulise tala ristlõige, mida kasutatakse laialdaselt hoonekarkasside või sildade püstitamisel.

Arvutus[muuda | muuda lähteteksti]

Talade dimensioneerimist ja tugevuskontrolli käsitleb tugevusõpetus. Seejuures arvestatakse enamasti talade tugevust, jäikust ja püsivust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas (2017). Tugevusõpetus. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Lk 139. ISBN 9789949830480