Saun

Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal

Saun Esna allikajärve ääres

Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896

Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak

Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel

Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.

Lihtsaimaks ja vanimaks saunatüübiks on Eestis täiesti või poolenisti maa alla ehitatud saun. Saun oli muistsete eestlaste püha paik.

Keris

Keris kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud ahi) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda ühtlasem on temperatuur ja leil. Kerisele või tavaliste kivide hulka saab panna ka aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud aroomiõli.

Saunaskäik

Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, seejärel saab leili visata.

Väikestel lastel tuleks vältida väga kuuma leili, sest nad võivad kergesti üle kuumeneda. Samuti tulleb leiliga ettevaatlik olla rasedatel.

Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.

Saunaviht

 Pikemalt artiklites Vihtlemine ja Viht

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks paneb viha liigutamine sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks eemaldavad vihalöögid nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks on vihtlemisel kerge masseeriv toime.

Kõige levinum saunaviht on kaseviht. Kasutatakse ka tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa, kadaka, nõgese ja musta sõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.

Vihta saab lisada ka lõhnataimi, nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Kuna värsket vihta pole võimalik aasta läbi meie tingimustes saada, on vihta pärast valmistamist ka külmkapis hoiustatud. Külmutatud vihta leotatakse enne kasutamist leiges vees umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüptivihtu. 2000-aastatel on hakatud kasutama ka kunstvihtu.

Saunamesi

Saunamesi on okaspuu- (enamasti männi- või kadaka-) lõhnaline meesegu, millega tehakse meemassaaži ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

Saunaga seotud kombeid

Ka rahvakalendris on saunal oma roll. Usuti, et hingedepäeval (2. november) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.

Saunas käimist sisaldas eesti rahvameditsiinis ravivõte harjaste võtmine.

Saunaliigid

Koobassaun ehk maasaun

Maasaun Soomes, Talvesõjaks rajatud Hollola lennuväljal 1941. aastal

Lihtsaim ja vanim Eesti saunatüüp on täiesti või poolenisti maa alla ehitatud saun. See on enam levinud Eesti lõunaosas, mille liivase ning künklikku pinnase tõttu on seda lihtsam rajada. Selline ehitusviis ulatub aega, kui Eestis veel ei tuntud palkide nurkamist ja ristpalkehitusi. Hilisematel sarnastel saunadel oli sauna sissepääs ehitatud samas ristpalkseintega. Kagu- ja Kirde-Eestis ehitati sageli maasauna katuseks mullakorra ja rohukamaraga või turbaga kaetud ümarpalklagi, kaasaegsematel on ka kelpkatused. Kagu-Eestis ehitatud koobassaunadel on üleni maakividest ehitatud kerisahi ukse kõrvalt, mille vastas asub lava. Põhja-Eestis ja saartel rajati maasaunu vähem ning leidus ka paekivist seintega ehitisi. Sealsetes koobassaunades ehitati lava kerise kõrvale, näha oli Soome saunaehituse mõjusid. Väljarände mõjul levisid koobassaunad ka Peipsi idakaldale ja lõunasse Läti aladele. Maasauna ehitusaeg võib kesta nädalast-paarist kuni aastateni ja sõltub eesmärkidest, võimalustest ja kasutatavast materjalist.

Viimaseid teadaolevaid maasaunu leiti eelmise sajandi alguses Eesti lõunaosast. Arvatakse, et koobassaun on suitsusauna eelkäija. Tänapäeval on Eestis mõned saunahuvilised, kes on ehitanud koobassauna.

Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun

 Pikemalt artiklis Türgi saun

Hammam (araabia keeles 'kuumutama') on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Seal paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur on vastavalt 40–50 °C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

Soome sauna leiliruum

Soome saun

Soome sauna iseloomustab pikk traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Pärast iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes.

Soome suuruselt teine linn Tampere on ametlikult kuulutatud "maailma saunapealinnaks".

Rooma saun

Rooma saun erineb kõigist teistest saunadest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küttetorud. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad eri temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

Vene saun ehk leilisaun

 Pikemalt artiklis Vene saun

Saunaskäik Lõuna-Eestis

Vene saun banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50 °C soojaks ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaprotseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

Iiri saun

Selle saunaliigi töötasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste saunaliikidega võrreldes on selles, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse aurupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 °C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

Maakivist postvundamendil, tahutud palgist, ümarpalgist pärlinitega ja moodulkorstnaga saun

Indiaani saun ehk higistamistelk

Indiaani saun.
Pilt umbes 1910. aastast

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Higistamistelki (inglise keeles sweat lodge) kasutas enamik hõime. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste ühe vanema tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkes kuumaks aetud kivid. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, et jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Aurusaun

Tänapäevane aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti: aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Suure õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

Suitsusaun

 Pikemalt artiklis Suitsusaun

Koolitalu suitsusaun Põlva talurahvamuuseumis

Suitsusauna on nimetatud ka sauna algvormiks. Saunas sünnitati lapsi, usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui ka hinge. Suitsusaunal puudub korsten. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis, vaid siis, kui söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja lastud. Suitsu väljaajamiseks visatakse nn vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema.

Liikuvsaunad

Ankrus parvsaun Rahumere järves. Väljaküla, Pärnu maakond

Saunasid on ehitatud ka sõidukitesse. Eestis on nendeks kasutatud nii busse, veoautosid kui ka tuletõrjeautot. Vees ujuvaid saunasid on Võrtsjärvel, Saadjärvel, Emajõel ja teistes Eesti veekogudes.

Kalamaja avalik saun pärineb 20. sajandi algupoolelt

Avalik saun

Avalikud saunad on ja olid üldsusele kasutamiseks, on nii tasulisi kui tasuta versioone, viimased ajalooliselt ennekõike vaestele mõeldud. On ka kombinatsioone, kus tasulises saunas on teatud päevad mõeldud vaestele nagu näiteks 14. sajandil Bolemani saun Rüütli tänaval Tallinnas. Katku ja muude nakkushaiguste järel mõnda aega avalikke saunu polnud. 21. sajandil leidub samuti avalikke saunu, on asutatud ka tasuta kogukondlikke saunu.

Uue ajastu saun

Kümblustünn

Kümblustünnide (mitte segi ajada tünnisaunaga) kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas käisid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning tünn on mõeldud 3–8 inimesele. Tünnis sama vee korduvaks kasutamiseks seda puhastatakse. Kümblustünni saab kasutada aasta läbi.

Spaatünn

Spaatünn on kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub massaaži. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Puldist saab juhtida veealust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.

Tünnisaun

Tünnisaun veekogu kaldal

Tünnisaun on ümmarguse vormiga, torujas saun, millele lisatud uks või ka aken. Kerge puitehitisena ei vaja püsivat vundamenti. Seda on lihtne transportida ja paigaldada.

Infrapunasaun

Infrapunasaun

Infrapunasaun on saun, mida kütavad infrapunaallikad. Infrapunasauna temperatuur on enamasti kuni 40 °C. Selles saunas istutakse tavaliselt kuni 20 minutit, et infrapunakiirgus piisavalt mõju avaldaks. See saunaliik sobib hästi neile, kes ei talu ei kuuma ega leili.

Saun ja eestlased

• USA linna Seattle'i vanim töötav leilisaun (algselt suitsusaun) on tehtud immigrandist eestlase Johann Wierlo poolt tõenäoliselt 1914. aastal. Saun annetati kohalikule põhjamaade muuseumile.
• Tartu rahu eesti delegatsioon juht Jaan Poska ja vene delegatsioonijuht Adolf Joffe käisid läbirääkimiste perioodil korduvalt koos saunas. Poska ja Joffe ühised vihtlemised olid kohati läbirääkimiste ainsad uudised ja saunamees Jaan ajakirjanike põhiline informeerija.

Vaata ka

• Suitsusaun
• Kalma saun
• Spaa
• Ujumine
• Meditatsioon
• Tervis

Kirjandus

• Rein Sikk "Vihaga, kuid vihata. Eesti rahva esimene sauna-aabits", Tammerraamat 2015, ISBN 9789949565078
• Harri Jänes. "Saun ja saunaleil", Valgus 1968, illustreerinud Heinz Valk
• Tamara Habicht. "Eesti saun", 1972, 2. trükk 2008, ISBN 9789985579879
• Risto Vuolle-Apiala. "Suitsusaun: traditsiooniliste suitsusaunade kavandamine ja ehitus", 2005, ISBN 9985890612
• Pekka E. Tommila. "Saun: soome sauna ehitamine", 2005, ISBN 9985890647
• Priit Valge. "Saunateed astudes: koobassaunast kodu-spaani. Saunaehitaja märkmed", 2008, ISBN 9789949443321

Välislingid

• Rakvere Saunaklubi teeb olemise mõnusaks / Virumaa Teataja 12. jaanuar 2006 Margus Eek
• Vanarahva tarkusest on külmal ajal abi / Maaleht 19. jaanuar 2006 Dr. Elene Ivandi
• Sauna ehitamine vajab korralikku planeerimist 4seina.ee