Kuumaveeallikas

Allikas: Vikipeedia

Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C[1] või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri.[2]

Kuumaveeallikate suurim osa toituv põhjavesi saab soojust magma intrusioonidest vulkaanilistes piirkondades. Mõned kuumaveeallikad ei ole seotud vulkaanide tegevusega ning sellistel juhtumitel saab vesi soojust konvektiivse tsirkulatsiooni käigus. Põhjavesi liigub allapoole ja jõuab üle 1 km sügavusse. Seal on geotermilise gradiendi (10 km sügavuseni umbes 30 °C ühe km kohta) tõttu kivimite temperatuur kõrgem, kui ülevalpool.[2]

Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C)

20 °C isoterm kulgeb maakoores sügavusel alates 1500–2000 m igikeltsa piirkondades kuni vähem kui 100 m lähistroopikas, troopikas jõuab ta pinnasesse. Aktiivse vulkaanilise tegevuse piirkondades ilmuvad kuumaveeallikad geisrite ja veeaurujugade kujul, sest vesi ja veeaur on seal ülekuumendatud (150–200 °C). Selliseid kuumaveeallikaid esineb Kamtšatkal (Paužetka), USAs (Suured geisrid), Uus-Meremaal (Uairakei), Itaalias (Larderello), Islandil jms.[1]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]