Palkmaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
17. sajandi palktalumaja. Heida, Norra
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris

Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.

Palkide asetuse järgi eristatakse rõhtpalkmaja ja püstpalkmaja.

Palkmajad on kõige enam levinud Rootsis, Soomes, Norras, Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kus sirged ja pikad okaspuud, nagu mänd ja kuusk, on kergesti kättesaadavad. See hoonetüüp on laialdaselt kasutusel ka Kesk-Euroopas, Alpides, Balkani poolsaarel ja paikkonniti Aasias, kus on sarnased kliimatingimused. Soojemates ja Lääne-Euroopa piirkondades, kus lehtpuu on ülekaalus, eelistatakse puitkarkassmaju.

Palkmajas kasutatavates palkides varieerub niiskussisaldus suurel määral. Kõik palgid on värskelt lõigates suure niiskussisaldusega. Töödeldud palkidest kuivab niiskus välja, kuni veesisaldus ühtlustub ümbritseva keskkonna omaga. Niiskuse vähenemine põhjustab palgi läbimõõdu liikumist ja kahanemist. Kuna palkide ja puidu kuivamisel tekivad materjalis mitmesugused pinged, põhjustab see väikeseid pragusid, mis avanevad aeglaselt pikema aja jooksul. Pragunemine on loomulik protsess õhu käes kuivanud ja kuivatis kuivatatud palkidel. Seda juhtub kõikides palkmajades, hoolimata ehitusmeetodist või sellest, kuidas lastakse puidul kuivada ja seda peetakse normaalseks.

Palgitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Ruhnu Püha Magdaleena kirik on Eesti vanim palkehitis
Sutlepa kabel
Vene stiilis palkmaja
Ameerika stiilis palkmaja

Palkmajade ehitusel kasutatakse mitut tüüpi palke:

  • käsitööpalk – palk, millelt on eemaldatud koor, palgi koorimisel säilib puutüve ümar kuju;
  • tahutud palk – kirve ja noa abil kas ovaalseks, nelinurkseks, kuusnurkseks või lihtsalt kandituks tahutud palk;
  • saepalk – palk, mis on saetud standardlaiuseks, kuid on jäetud algne kõrgus;
  • freespalk – palkmajafreesiga töödeldud, kindla suuruse ja väljanägemisega palk.

Käsitööpalgist majad[muuda | muuda lähteteksti]

Käsitsi tehtud palkmaju on ehitatud sajandeid Skandinaavias[1], Venemaal[2] ja Ida-Euroopas, kus ehituseks kasutati ainult kirvest ja nuga.[3] Skandinaavia ümberasujad viisid 18. sajandi alguses palkmajade ehituse Põhja-Ameerikasse, kus selle võtsid kiirelt omaks teised kolonistid ja põlisameeriklased.[4] Tõenäoliselt vanim säilinud palkmaja Ameerika Ühendriikides on C. A. Nothnagle'i palkmaja (u 1640) New Jerseys.

Freespalgist majad[muuda | muuda lähteteksti]

Freesitud palke töödeldakse teistmoodi kui käsitsi töödeldud palke. Freesitavad palgid on töödeldud vastavalt kliendi soovidele.

Freesitud palkmajadel kasutatakse erinevaid palgiprofiile, mis on tavaliselt kliendi määratud:

  • D-kujuline palk – väliskülg on jäetud ümaraks ja sisekülg on lõigatud sirgeks;
  • ümarpalk – täielikult ümar nii seest kui ka väljast;
  • kanditud palk – sirge seest ja väljast. Võib sisse freesida ka soone, mis võib jätta pragusid. Sooned on iga inimese enda eelistus, neid ei ole vaja teha. Kuid praod võivad hakata kiiremini mädanema, kui need pole hästi tihendatud;
  • Rootsi profiiliga palk – ümar seest ja väljast, palgi allosas on poolkuukujuline soon.

Peaaegu igal profileeritud palgil on oma integraalkeel ja õõnestatud soon nii palgi all kui ka peal; see aitab virnastada ja hoiab ruumi kokku.

Palkide kuivatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õhkkuivatatud palk[muuda | muuda lähteteksti]

Üks viis palgi kuivatamiseks on lasta sellel kuivada õhu käes. Palke võib kuivatada kuhjas, kui nende vahele on pandud vahetoed, mille abil õhk pääseb palkidele ligi. Selline kuivatamismeetod aitab puidu sees oleval niiskuse tasemel alaneda loomulikul viisil. Selle meetodi efektiivsus sõltub niiskusetasemest õhus. Osades riikides võib selline kuivatusmeetod võtta aega kuni üks aasta. Kuivatamisel on oluline õhuvahetus palkide vahel – kui õhuringlus puudub, võivad palgid minna mädanema. Sõltuvalt asukohast, kus on vihmahooajad, tuleb samuti hoida palke varju all, et mitte takistada kuivamisprotsessi.

Kuivkuivatatud palk[muuda | muuda lähteteksti]

Palkide kuivatamine võtab palju aega, selle kiirendamiseks asetatakse palgid ahju, kus kunstlikult alandatakse õhuniiskust ruumis. Palkide kuivamine võib sel viisil kiireneda paari nädala või koguni paari kuu võrra. Ahjus kuivatamisel tuleb puitu tihedalt kontrollida, sest kui palk kuivab liiga kiiresti, siis tihtipeale toimub see ebaühtlaselt ning selle tulemusena võivad tekkida pinged, mis omakorda tekitavad suuri pragusid ning lõhuvad väärtuslikku puitu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Holan, Jerri, "Norwegian Wood, A Tradition of Building", Rizzoli Intl Publications1990
  2. Opolovnikov, Alexander, "The Wooden Architecture of Russia", Harry Abrams, Inc., 1989
  3. Phleps, Hermann, "The Craft of Log Building", Harpers Collins reprint edition, 1989
  4. Bruce D. Bomberger (1991), The Preservation and Repair of Historic Log Buildings, Preservation Briefs #26, Heritage Preservation Services Division, National Park Service