Palkmaja

Allikas: Vikipeedia
17. sajandi palktalumaja. Heida, Norra.
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris.

Palkmaja sarnaneb ehituselt palkonniga: maja on valmistatud palgist, mida ei ole saekaatris saematerjaliks töödeldud.

Termin palkonn ei ole tänapäeval ehitajate seas kasutusel. Palkonn viitab üldiselt väikesele maalähedasele palkmajale (näiteks jahimajake metsas).

Palkmajad on kõige enam levinud Rootsis, Soomes, Norras, Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kus sirged ja pikad okaspuud, nagu mänd ja kuusk, on kergesti kättesaadavad. See hoonetüüp on laialdaselt kasutusel ka Kesk-Euroopas, Alpides, Balkanitel ja paikkonniti Aasias, kus on sarnased kliimatingimused. Soojemates ja Lääne-Euroopa piirkondades, kus lehtpuu on ülekaalus, eelistatakse puitkarkassi.

Palkide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Vene stiilis palkmaja
Ameerika stiilis palkmaja

Palkmajadel kasutatakse mitut tüüpi palke:

  • Käsitööpalk. Tüüpiline palk, millelt on eemaldatud koor, palgi koorimisel säilib palgi kuju.
  • Tahutud palk. Palgid tahutakse kirve ja noa abil, kas ovaalseks, nelinurkseks, kuusnurkseks või jäetakse lihtsalt kandituks.
  • Saepalk. Palgid on saetud standardlaiuseks, kuid on jäetud algne kõrgus.
  • Freespalk. Palk töödeldakse palkmajafreesiga, mis annab palkidele ühesuguse suuruse ja väljanägemise.

Käsitsi tehtud palkmaju on ehitatud sajandeid Skandinaavias[1], Venemaal[2] ja Ida-Euroopas, kus ehituseks kasutati ainult kirvest ja nuga.[3] Skandinaavia asukad Uus Rootsis tõid selle käsitöö Põhja-Ameerikasse 18. sajandi alguses, kus selle võtsid kiirelt omaks teised kolonistid ja põlisameeriklased.[4] Tõenäoliselt vanim säilinud palkmaja Ameerika Ühendriikides on C. A. Nothnagle'i palkmaja (u 1640) New Jerseys.

Osised[muuda | muuda lähteteksti]

Palkmajas kasutatavates palkides varieerub niiskussisaldus suurel määral. Kõik palgid on värskelt lõigates suure niiskussisaldusega. Töödeldud palkidest kuivab niiskus välja, kuni veesisaldus ühildub ümbritseva keskkonna omaga. Niiskuse vähenemine põhjustab palgi läbimõõdu liikumist ja kahanemist. Kuna palkide ja puidu kuivamisel tekivad materjalis mitmesugused pinged, põhjustab see väikeseid pragusid, mis avanevad aeglaselt pikema aja jooksul. Pragunemine on loomulik protsess õhu käes kuivanud ja kuivatis kuivatatud palkidel. Seda juhtub kõikides palkmajades, hoolimata ehitusmeetodist või sellest, kuidas lastakse puidul kuivada, ja seda peetakse normaalseks.

Freesitud palke töödeldakse teistmoodi kui käsitsi töödeldud palke. Freesitavad palgid saavad oma kvaliteedi vastavalt kliendi soovidele.

Kuivatamata palk[muuda | muuda lähteteksti]

Õhu käes kuivatatud palk[muuda | muuda lähteteksti]

Kuivatis kuivatatud palk[muuda | muuda lähteteksti]

Liimitud laminaatpuit[muuda | muuda lähteteksti]

Freesitud palk[muuda | muuda lähteteksti]

Freesitud palkmajadel kasutatakse erinevaid palgiprofiile, mis on tavaliselt kliendi määratud:

  • D-kujuline palk. Väliskülg on jäetud ümaraks ja sisekülg on lõigatud sirgeks.
  • Ümarpalk. Täielikult ümar nii seest kui ka väljast.
  • Kanditud palk. Sirge seest ja väljast. Võib sisse freesida ka soone, mis võib jätta pragusid. Sooned on iga inimese enda eelistus, neid ei ole vaja teha. Kuid praod võivad hakata kiiremini mädanema, kui need pole hästi tihendatud.
  • Rootsi profiiliga palk. Ümar seest ja väljast, kuid poolkuu-kujuline soon on palgi all.

Peaaegu igal profileeritud palgil on oma integraalkeel ja õõnestatud soon nii palgi all kui ka peal; see aitab virnastada ja hoiab ruumi kokku.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Holan, Jerri, "Norwegian Wood, A Tradition of Building", Rizzoli Intl Publications1990
  2. Opolovnikov, Alexander, "The Wooden Architecture of Russia", Harry Abrams, Inc., 1989
  3. Phleps, Hermann, "The Craft of Log Building", Harpers Collins reprint edition, 1989
  4. Bruce D. Bomberger (1991), The Preservation and Repair of Historic Log Buildings, Preservation Briefs #26, Heritage Preservation Services Division, National Park Service