Vihtlemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pulmakombe kohta vaata artiklit Vihtlemine (pulm).

Vihtlemine on saunas vihaga keha kerge peksmine, millega kaasneb massaaž ja vereringe turgutamine, aga ka toksiinide väljutamine ja ainevahetuse kiirendamine.[1]

Kasutada võib ka kerget silitamistehnikat, vihaga aeglaselt mõlemalt küljelt üles ja alla silitades. Lisaks tehakse väga kerget silitamist – vihta raputades ja silitades, vaevu nahka puudutades. Vihtlemise kõrval võib saunas käies teha ka kompresse – viht tõstetakse kõrgele, ammutades temasse kuuma õhku ja lüües kergelt paar-kolm korda. Kasutatakse ka vihaga hõõrumist ja sopsutamist.[1]

Vihtlemine kuulub eestlaste saunakommete juurde. Vihtlemine soodustab higistamist, parandab naha vereverevarustust ning puhastab nahka ainevahetusjääkidest ja surnud naharakkudest, parandab liigeste liikuvust, lõõgastab (mõjub kerge massaažina), tõstab vastupidavust külmetushaigustele, mõjub leevendavalt radikuliidile ja soodustab sauna järel und. Kadaka- ja nõgesevihal usutakse olevat reumaatilisi haigusi ning neuralgilisi ja lihasevalusid leevendav toime.[1][2]

Vihtlemine võib olla vastunäidustatud allergikutele, mitmesuguste põletike, ägeda nohu, haavandite, pahaloomuliste kasvajate, kaugele arenenud südamepuudulikkuse, hüpertooniatõve, kõrge silmarõhu, trombooside, aktiivse tuberkuloosi, kopsuturse, ajuturse, insuldijärgse ajuhalvatuse, operatsioonijärgsete haavade ja veel mitme muu tervisliku seisundi korral. Krooniliste haiguste korral tuleks vihtlemise ja üldse saunaskäigu lubatavuse osas konsulteerida perearstiga.[3]

Mõnes saunas on vihtlemine keelatud, sest vihalehed võivad määrida sauna heleda interjööri. Sellistes saunades võib sobida kunstviht.[4]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Saunas kuuma leiliga vihtlemine on Euroopa kirdeosa metsvööndi rahvaste põline komme.

Eesti taludes tehti enne jaanipäeva kuni 100 vihta. Saunas higistati ja peale seda viheldi, ka väikesi lapsi ja vanureid. Laste vihtlemine algas juba imiku eas, üks toimingutest oli seejuures harjaste võtmine. Vihtlemisel oli tervishoidlik mõju, eriti raske talutöö puhul. Higistamist ning tamme–, kadaka– või nõgesevihaga vihtlemist peeti vajalikuks mitmete haiguste, eriti reuma (jooksva) ravimisel.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]