Vihtlemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pulmakombe kohta vaata artiklit Vihtlemine (pulm).

Vihtlemine on saunas vihaga keha kerge peksmine, patsutamine või sopsutamine, hõõrumine või õrnalt silitamine.[viide?]

Vihtlemisel pääseb kuum õhk kehale paremini ligi ning okstest eraldub kasulikke aineid, mis mõjuvad organismile hästi.[viide?]

Vihtlemine kuulub eestlaste saunakommete juurde. Vihtlemine soodustab higistamist, parandab naha vereverevarustust ning puhastab nahka ainevahetusjääkidest ja surnud naharakkudest, parandab liigeste liikuvust, lõõgastab (mõjub kerge massaažina), tõstab vastupidavust külmetushaigustele, mõjub leevendavalt radikuliidile ja soodustab sauna järel und. Kadaka- ja nõgesevihal usutakse olevat reumaatilisi haigusi ning neuralgilisi ja lihasevalusid leevendav toime.[viide?]

Vihtlemine võib olla vastunäidustatud allergikutele, mitmesuguste põletike, ägeda nohu, haavandite, pahaloomuliste kasvajate, kaugele arenenud südamepuudulikkuse, hüpertooniatõve, kõrge silmarõhu, trombooside, aktiivse tuberkuloosi, kopsuturse, ajuturse, insuldijärgse ajuhalvatuse, operatsioonijärgsete haavade ja veel mitme muu tervisliku seisundi korral. Krooniliste haiguste korral tuleks vihtlemise ja üldse saunaskäigu lubatavuse osas konsulteerida perearstiga.[viide?]

Mõnes saunas on vihtlemine keelatud, sest vihalehed võivad määrida sauna heleda interjööri. Sellistes saunades võib sobida kunstviht.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]