Palmiõli

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Õlipalmi vili. Keskel tuum ehk seeme ning ümber viljaliha.
Palmiõli

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm (Elaeis guineensis), lisaks pressitakse õli ka ameerika õlipalmi (Elaeis oleifera) viljalihast.[1] Viljaliha on väga suure õlisisaldusega (45–75%) ja lisaks kääritatud viljalihast saadavale palmiõlile toodetakse pressimise teel seemnetest palmituumaõli.[2]

Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu. Seejuures ei ole sama vilja tuumast saadav palmituumaõli või kookosõli punakad, vaid valged või helekollased karotenoidide puuduse tõttu. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud.

Palmiõli kasutatakse toiduaine-, seebi- ja kosmeetikatööstuses ning biokütusena.[3]

Kuna palmiõli kasutatakse toiduainetööstuses väga palju, tegutsevad keskkonnaaktivistide kogukonnad, et Malaisias ja Indoneesias ei hävitataks õlipalmikasvatuste loomiseks troopilisi metsi. Õlipalmide ainukultuuri loomisel on hävitatud suur hulk orangutanide looduslikest elupaikadest. Hävitatud on umbes 75% Indoneesia troopilistest metsadest.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aafrika õlipalm (Elaeis guineensis)

Inimesed hakkasid õlipalme kasutama umbes 5000 aastat tagasi. 1800ndate lõpus leidsid arheoloogid Abydoses 5000 aastat vanast hauast aine, mis sisaldas palmiõli.[5]

Aafrika õlipalmist (Elaeis guineesis) pärinev palmiõli oli esmalt kasutusel Lääne- ja Kesk-Aafrika riikides küpsetusõlina. Samuti jõudis palmiõli küpsetusõlina Euroopasse tänu Lääne-Aafrikas kaubelnud Euroopa kaupmeestele. Palmiõli muutus Briti ettevõtjatele nõutud kaubaks tööstusrevolutsiooni ajal, kuna toodet kasutati masinate tööstusliku määrdeainena.[6]

Palmiõlist toodeti seepe ja puhastusaineid, näiteks Lever Brothersi (praegune Unilever) Sunlighti seepi. Palmiõlist valmistas oma esimesed tooted ka Palmolive. 1870ndate paiku oli palmiõli Lääne-Aafrika riikide, näiteks Ghana ja Nigeeria, suurimaks ekspordiartikliks.[7]

Keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Palmiõlil on palju kasutusvaldkondi. Palmi toorõli muudavad toiduainetööstusele kasutuskõlblikuks rasvhapete ning triatsüülglütserooli ainulaadne struktuur. Palmiõli on ainus taimeõli, milles sisalduvate küllastunud ning küllastumata rasvhapete sisaldus jaguneb pooleks.[3]

Palmi toorõli, mis on oma värvuse tõttu tuntud ka kui punane palmiõli, sisaldab väga suurel hulgal E-vitamiini ja on seetõttu kasutusel E-vitamiini allikana. Just aafrika õlipalmi Elaeis guineensis viljadest pressitud toorõlis on täheldatud eriti suurt tokotrienooli sisaldust (kuni 800 mg/kg). Tokotrienool on E-vitamiini üks vorm.[8]

Rasvhapete koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide teiste rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest. Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgnevalt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju teisi rasvhappeid, mis on toodud tabelis.[3]

Rasvhappe tüüp Keskmine sisaldus (%) Sisaldusvahemik (%)
Lauriinhape (C12:0) 0,0 0,1–1,0
Müristiinhape (C14:0) 1,1 0,9–1,5
Palmitiinhape (C16:0) 44,0 41,8–46,8
Palmitoleiinhape (C16:1) 0,1 0,1–0,3
Steariinhape (C18:0) 4,5 4,5–5,1
Oleiinhape (C18:1) 39,2 37,3–40,8
Linoolhape (C18:2) 10,1 9,1–11,0
Linoliinhape (C18:3) 0,4 0,4–0,6
Arahhiinhape (C20:0) 0,4 0,2–0,7

Karoteen[muuda | muuda lähteteksti]

Rafineerimata palmi toorõlile on looduslikult omane oranž või punakas värvus, mille põhjuseks on suur beetakaroteeni sisaldus. Palmiõli sisaldab looduslikult kõige rohkem karoteene: toorõlis umbes 500–700 ppm. Karoteenide koguhulgast 33% moodustab α-karoteen, 65% β-karoteen ning ülejäänud 2% γ-karoteen ja teised karoteenid.[3]

Töötlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Keedetud palmipuuviljade käsitsi segamine
Palmiõli tehas Malaisias Sabahi osariigis

Pehmendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Palmipuu viljade tiheda struktuuri tõttu on esmalt vajalik viljade pehmendamine. Pehmendades on õli pressimisel lihtsam kätte saada. Üheks võimaluseks on vilju pehmendada steriliseerimise teel, mis lisaks pehmendamisele inaktiveerib viljas oleva lipaasi (ensüüm) ning takistab vabade rasvhapete teket. Steriliseerimisel paigutatakse palmipuu viljade kobarad rõhu all olevasse horisontaalsesse aurukambrisse (300 psi ja 140 °C) 60–90 minutiks. Steriliseerimise käigus kasutatakse 140–224 kg vett iga värske viljakobara tonni kohta. Pehmendamiseks võidakse vilju ka kuumas vees keeta.

Pehmendatud palmipuuviljad eemaldatakse kobarate küljest pöörleva trumli abil. Kobarad, mille küljest ei ole võimalik vilju eemaldada, suunatakse tagasi steriliseerimisprotsessi. Eemaldusprotsessi käigus ei kasutata väga suurt trumli pöörlemiskiirust, et vältida suurt palmiõli kadu.

Perikarbi eemaldamiseks kuumutatakse palmipuuvilju kääritusmasina pöörlevas mahutis. Seal eraldatakse viljaliha palmipuuseemnest ehk tuumast. Segu suunatakse peale protsessi kruvipressi, kus mitmetsüklilise pressimisega ekstraheeritakse õli. Õli, vee ja tahkete jääkide eraldamise lihtsustamiseks kasutatakse setteanumat, milles setitatakse tahked osakesed gravitatsiooni mõjul põhja. Puhta toorõli eraldamiseks lahustatakse kuuma veega õlisegu viskoossuse vähendamiseks. Peale ühe- kuni kolmetunnist sadenemist eraldatakse 85–90 °C juures hoitav õlisegu pinnakihilt ning puhastatakse tsentrifuugi abil enne vaakumkuivatis kuivatamist.

Ühest tonnist värske vilja kobaratest toodetakse u 225 kg palmi toorõli ning saadakse 67 kg palmipuu viljatuumi, millest pressitakse edasise protsessi käigus palmituumaõli.[9][10]

Töötlusprotsessist annab hea vaate GreenPalmi koostatud infograafik (vt Välislinke).

Rafineerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rafineerimise esimeses faasis eemaldatakse fosfatiidid palmi toorõlist. Lihtsaimal juhul on hüdraaditud fosfatiidid (letsitiin ja fosfatidüül-inositool) eemaldatavad vaid õli ja vee segamisel. Lisaks on kasutusel ka erinevad mittehüdraatunud happed.

Pleegitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pleegitamise eesmärk on kaotada palmi toorõli punane värvus. Pleegitamiseks kasutatakse pleegitussavisid, mis adsorbeerivad värvi andvaid karotenoide. Värvust andvad pigmendid seotakse keemiliselt Van der Waalsi jõududega, teised komponendid seotakse iooniliste või kovalentsete sidemetega pleegitava reagendiga.

Värvuse eemaldamine on kõige kulukam töötlusprotsess eelkõige seadmete ning pleegitusreagentide hinna tõttu.

Lõhna ja kõrvalmaitsete eemaldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhna- ning maitseomadustele lisaks eemaldatakse ka vabad rasvhapped ja värvipigmendid, et tagada kõrgeim kvaliteet. Eelnevalt pleegitatud õli kuumutatakse 80 °C juures ning piserdatakse vaakumkambrisse (rõhk alla 50 mbar), et vältida oksüdeerumist ning polümerisatsiooni.

Tulemuseks on rafineeritud, värvusetu ja lõhnatu palmiõli (inglise RBD Palm Oil).

Fraktsioneerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Fraktsioneerimise käigus jagatakse eelnevalt töödeldud palmiõli lihtsustatult kaheks fraktsiooniks: 80% palmoleiini ning 20% palmsteariini.[11]

Palmipuuseemned[muuda | muuda lähteteksti]

Palmipuuseemned viljalihast eraldatuna

Palmipuu viljade tuumast eraldatud seemnetest pressitakse palmituumaõli, mis sisaldab suuremal hulgal küllastunud rasvasid (> 80%) kui palmiõli. Palmituumaõli tahkumistemperatuur on vahemikus 20–24 °C, joodiarv on 14–21 ning palmituumaõli sisaldab umbes 48% lauriinhapet (C12:0).[12]

Palmituumaõli kasutatakse tööstuslikul küpsetamisel, kuna see on odav.

Palmitiinhappe derivaate kasutati Teise maailmasõja ajal koos ligroiiniga napalmi tootmiseks.[13]

Tootmine ja tarbimine[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toodeti kokku 59 359 miljonit tonni (MT) palmiõli. Sellest 31 000 MT ehk 52,2% Indoneesias, 19 617 MT (33%) Malaisias, 1830 MT (3,1%) Tais, 1109 MT (1,9%) Colombias, 1010 MT (1,7%) Nigeerias ning 4793 MT (8,1%) mujal riikides.

2015. aasta seisuga tarbis suurim palmiõli tootja Indoneesia ise 8703 miljonit tonni palmiõli ehk 15% kogutoodangust, Indias 7758 MT (13%) ning Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 7116 MT ehk 12% kogutoodangust.[14]

Roundtable on Sustainable Palm Oil[muuda | muuda lähteteksti]

Säästliku Palmiõli Ümarlaua (RSPO) kontroll tarneahelas

Säästliku Palmiõli Ümarlaud (RSPO, Roundtable on Sustainable Palm Oil) on 2004. aastal asutatud mittetulundusühing, mille kutsus kokku Maailma Looduse Fond.[15] RSPO ühendab palmiõli tööstuse eri sektoreid: õlipalmide kasvatajaid, tarbekaupade tootjaid, edasimüüjaid, panku ja investoreid.

Ühenduse eesmärk on muuta palmiõli tootmist säästlikumaks kogu tarneahelas alates kasvatajatest kuni lõpptarbijateni, et vähendada palmiõli tootmise negatiivset mõju keskkonnale ja tootmispiirkondades elavatele kogukondadele.

2008. aastal töötas RSPO välja loetelu tingimustest, mida tuleb ettevõtetel täita, et toota sertifitseeritud säästlikku palmiõli (Certified Sustainable Palm Oil, CSPO). RSPO olulisim kriteerium on piirata ohustatud ökosüsteemide, ohustatud liikide elupaikade ning põlismetsade hävitamist.[16]

RSPO sertifitseeritud palmiõli moodustas 20% 2014. aasta kogutoodangust ehk umbes 12 000 MT.[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. J. B. Reeves, J. L. Weihrauch, Composition of foods: fats and oils (U.S: Dept. of Agriculture, Washington, 1979).
  2. I. Sibul, ENE 8 (Tallinn, 2009)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 O. I. Mba, M-J. Dumont, M. Ngadi, "Palm oil: Processing, characterization and utilization in the food industry – A review," Food Bioscience 10, 26–41 (2015).
  4. K. Lipp, "Palmiõli kosmeetikas hävitab Indoneesia metsasid"
  5. K. F. Kiple, C. O. Kriemhild. "The Cambridge World History of Food," (Cambridge University Press, Cambridge, 2000)
  6. "BRITISH COLONIAL POLICIES AND THE OIL PALM INDUSTRY IN THE NIGER DELTA REGION OF NIGERIA, 1900–1960," African Study Monographs, 21 (1), 19–33 (2000).
  7. M. Bellis, "The History of Soaps and Detergents"
  8. C. K. Sen, S. Khanna, Sashwati. Roy, "Tocotrienols: Vitamin E beyond tocopherols" Life Sciences. 78 (18). 2088–2098 (2006)
  9. S. Wai-Lin, "Palm Oil. Edible Oil Processing"
  10. K. Martinko, "This is how palm oil is made"
  11. V. Gibon, W. D. Greyt, M. Kellens, "Palm oil refining" European Journal of Lipid Science and Technology. 109. 315–335 (2007)
  12. Fediol, "Palm & Palmkernel"
  13. GlobalSecurity, "Napalm"
  14. 14,0 14,1 Greenpalm, "RSPO sustainable palm oil: The journey so far 2008 – 2014"
  15. Roundtable on Sustainable Palm Oil, "Sustainable palm oil"
  16. Roundtable on Sustainable Palm Oil, "About Us"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]