Heino Hindre

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Heino Hindre (12. jaanuar 1927 Pärnu 27. juuli 1965 Tallinn) oli eesti maletaja, problemist, maleajaloolane ning male- ja kabekohtunik.

Hindre lõpetas 1946. aastal Pärnu 1. Keskkooli. 1946. aastal asus ta õppima Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda, kuid haigestus tuberkuloosi ja naasis Pärnusse. Tuberkuloosiga võitles ta elu lõpuni.[1]

Ta töötas aastatel 1950–1965 Tallinnas vabariikliku spordiklubi maleosakonna juhatajana. Oli Kehakultuuri maletoimetajaid.

Maletajana sai Hindre 1954. aastal meistrikandidaadiks. Osales aastatel 1947–1956 kaheksal korral Eesti NSV meistrivõistlustel, kus parimaks tulemuseks jäi 1954. aastal saadud seitsmes koht. 1953. aastal tuli ta Eesti NSV I kirimale meistrivõistlustel Paul Kerese järel teiseks.

Hindre tegutses male- ja kabekohtunikuna. Sai males 1953. aastal vabariikliku kategooria kohtunikuks. Probleemmaletajana võitis ta Nõukogude Liidus ja välismaal auhindu kompositsioonmales ning kuulus NSV Liidu probleemmale II meistrivõistlustel viiendaks tulnud Eesti NSV koondisse.[1]

Tema elutööks oli põhjaliku koguteose "Male Eestis" koostamine, raamat ilmus pärast autori surma (tiitellehel kirjas olev Eduard Lukk ei ole tegelik autor). Hindre oli ka 1955. aastal ilmunud "Maleõpiku" autoreid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Hindre, Heino. esbl.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]