Lüüdi keel

Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka. Sõna "lüüdi" tuleneb kas gooti sõnast liudi – 'rahvas'^[viide?] või vene sõnast люди (ljudi) 'inimesed'. Lüüdi keelt räägivad lüüdid.

Lüüdi keelt võib pidada karjala ja vepsa keele vahemurdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes 10 000 ja neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala Vabariigi idaosas Petroskoi läheduses.

Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks:

põhjalüüdi,
kesklüüdi ja
Kuujärve lüüdi keeleks.

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •