Petroskoi

Allikas: Vikipeedia


Petroskoi

soome, karjala Petroskoi
vene Петрозаводск
vepsa Petroskoi, Zavod, Zavodad, Lidn

Petroskoi vapp
Petroskoi vapp
Petroskoi lipp
Petroskoi lipp

Pindala: 135 km²
Elanikke: 265 263 (2012)[1]

Koordinaadid: 61° 47′ N, 34° 21′ Ekoordinaadid: 61° 47′ N, 34° 21′ E
Petroskoi
Petroskoi Karjala kaardil

Koduleht: http://Петрозаводск.рф/

Petroskoi (karjala, soome Petroskoi; vene Петрозаводск; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi Äänislinna) on Karjala Vabariigi pealinn Venemaal Äänisjärve läänekaldal. Halduslikult moodustab Petroskoi linnaringkonna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning keskajal oli siin mitu järveäärset küla. Linna piires on XVI sajandist teada küla "на Соломене озере" (karjalakeelsest sõnast salmi, 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates Solomennoje nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas flaami kartograaf Abraham Ortelius oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega Onegaborg.

11. septembril 1703 asutas vürst Menšikov Petrovskaja Sloboda nimelise asula. Menšikov tegi seda tsaar Peeter Suure tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota Balti laevastikule suurtükke ja ankruid Põhjasõja ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas nime Šuiski zavod (tõlkes 'Šuja tehas', Šuja-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime Petrovski zavod ('Peetri tehas'). Sellest on tuletatud ka linna praegune venekeelne nimi Petrozavodsk.

1717. aastaks oli Petrovskaja Sloboda kasvanud Karjala suurimaks asulaks, kus elas umbes 3500 inimest, oli puulinnus, turuhoone ning majad tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim vaatamisväärsus oli Püha Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümber ehitatud aastal 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase ikonostaasi, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävis tules 30. oktoobril 1924.

Pärast Peetri surma vähenes Petrovskaja Sloboda rahvastik tunduvalt ja tehas käis alla. See suleti aastal 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid.

Tööstus elavnes jälle 1773. aastal, kui Katariina Suur rajas uue rauavalamistehase Lososinka jõe ülemjooksule. Tehas sai nimeks Aleksandrovski zavod Aleksander Nevski järgi, keda peeti piirkonna kaitsepühakuks, ja see oli mõeldud tootma kahureid käimasolevate Vene-Türgi sõdade jaoks. Seda kaasajastati ja laiendati Charles Gascoigne'i järelevalvel 1787–1796. Kohalike ametimeeste väitel "maailma esimene raudtee" (чугунный колесопровод) pühitseti Aleksandrovski tehase poolt tööstuslikku kasutusse 1788. aastal.

1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Petrovskaja Sloboda linna õigused ja uue nime Petrozavodsk. Ehitati neoklassitsistlik linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petrozavodsk piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus Aunus (Olonets). Ehkki keiser Paul I kaotas Olonetsi kubermangu, taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja Petrozavodsk sai selle halduskeskuseks.

Soome okupatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Soome soovis tuua Karjalasse vabadust. Kaks miljonit lendlehte selgitas missiooni: "Bolševistlik valitsus on kukkumas ja põgenes Uurali. Teile valetatakse, et soomlased ja sakslased tulevad teid tapma ning vara röövima. Ärge lahkuge! Me vabastame teid kolhoosikorrast jne!". Jätkusõda jõudis Petrozavodskisse 1. oktoobril 1941. Petrozavodsk nimetati ümber. Äänislinna (rootsi keeles Onegaborg) nime mõtles välja kapten Eino Leskinen, keeleteadlane. Esmakordselt mainiti seda 8. augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses. Avalikkus sai nimemuutusest teada 12. oktoobril 1941, kui Kirovi platsil oli Kirovi pronkskujule kott pähe pandud ja toimus võiduparaad. Linna keskväljaku uueks nimeks sai Vabaduse väljak. Algas Karjala soomestamine.

Akadeemiline Karjala Selts (soome keeles Akateeminen Karjala-Seura) tähistas Äänislinnas 1942. aasta aprillis oma 20-aastast juubelit. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle ideeks Suur-Soome, et ühendada relva teel Ida-Karjala ja kõik sugulasrahvad Soomega.

Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt oli laagrites ka kinnipeetuid. Soome okupatsioon Petrozavodskis kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati kuus koonduslaagrit. Kohalike elanike registreerimisel andis Äänislinna sõjaväestaap elamislubadeks sugulasrahvale rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, sugulasrahvale pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval pidi slaavlane kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. Keelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse koguneda. Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud kurjategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseid karjalasi. Vange ei piinatud ega tapetud, nad said üleastumiste korral vaid ihunuhtlust keppide või nuutidega. Oli nälga suremist, nõrgemaid võttis tüüfus, tuberkuloos ja üldhaigused. Äänislinnas suri iga kahekümnes vaba inimene, laagrites iga viies. Sõja lõpuks jäi alles neli koonduslaagrit.

Viimane rong taganejatega lahkus Äänislinnast 27. juunil 1944 kell 21.30. Esimesed punaarmeelased jõudsid linna laevaga 28. juunil 1944 kell 10 hommikul.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna läbivad Murmanskit Moskva ja Peterburiga ühendav raudtee (valmis 1914) ja maantee. Linnast 12 km kaugusel loodes asub Petroskoi lennujaam.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petroskoi elanikest venelasi 81,8%, karjalasi 5,1%, soomlasi 2,8%, valgevenelasi 2,7%, ukrainlasi 2,3% ja vepslasi 1,0%.

Petroskois ilmub vepsakeelne ajaleht Kodima ja mitmekeelne lasteajakiri Kipinä.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]