Petroskoi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Petroskoi

soome, karjala Petroskoi
vene Петрозаводск
vepsa Petroskoi, Zavod, Zavodad, Lidn

Petroskoi vapp
Petroskoi lipp

Pindala: 135 km²
Elanikke: 279 190 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 61° 47′ N, 34° 21′ E
Petroskoi (Karjala)
Petroskoi

петрозаводск.рф
Peeter Suure ausammas Petroskois. Kujur Johann Schröder, arhitekt Ippolito Monighetti. 1873.
Foto: Aleksander Kaasik. 14. september 2012
Rafael Consuegra "Kalurid" Äänisjärve kaldal. Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991 aastal.
Foto: Aleksander Kaasik. 14. september 2012

Petroskoi (karjala, soome Petroskoi; vene Петрозаводск; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi Äänislinna) on Karjala Vabariigi pealinn Äänisjärve läänekaldal Venemaal. Halduslikult moodustab see Petroskoi linnaringkonna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning keskajal oli siin mitu järveäärset küla. Linna piires on XVI sajandist teada küla "на Соломене озере" (karjalakeelsest sõnast salmi, 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates Solomennoje nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas flaami kartograaf Abraham Ortelius oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega Onegaborg.

11. septembril 1703 asutas vürst Aleksandr Menšikov 'Peetri aleviku' (vene keeles Petrovskaja Sloboda). Menšikov tegi seda tsaar Peetri ülesandel, et toota uues rauatehases Läänemere laevastikule Põhjasõja ajal (1700–1721) suurtükke ja ankruid. Alguses kandis tehas nime 'Šuja tehas' (vene keeles Šuiski zavod, Šuja jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime 'Peetri tehas' (vene keeles Petrovski zavod).

1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Peetri alevik linna õigused ja vene keeles nime Petrozavodsk (tuletatud Peetri tehasest). Ehitati neoklassitsistlik linnakeskus, mis lähtus Ümmargusest väljakust. 1784. aastal oli Petroskoi piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus Aunus. Ehkki keiser Paul I kaotas Aunuse kubermangu, taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja Petroskoist sai selle halduskeskus.

Next.svg Pikemalt artiklis Petroskoi ajalugu

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petroskoi elanikest venelasi 81,8%, karjalasi 5,1%, soomlasi 2,8%, valgevenelasi 2,7%, ukrainlasi 2,3% ja vepslasi 1,0%.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Petroskois ilmub muuhulgas vepsakeelne ajaleht Kodima ja mitmekeelne lasteajakiri Kipinä.

Linnas tegutseb 1940. aastal rajatud Petroskoi Riiklik Ülikool.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Linna läbivad Murmanskit Moskva ja Peterburiga ühendav raudtee (valmis 1914) ja maantee. Linnast 12 km kaugusel loodes asub Petroskoi lennujaam.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]