Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaal ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Ajalugu

Asutamine

Sotsieteet asutati Riias 1792. aastal. Selle aluskapitaliks oli Riia suurkaupmehe ja Liivimaa Riia kreisi mõisaomaniku Peter Heinrich Blanckenhageni (1723–1794) annetatud 40 000 albertustaalrit. Algatajad komplekteerisid sotsieteedi uuendusmeelsematest mõisnikest ja see koosnes alati 13 tegevliikmest, kes pidid kuuluma Liivimaa pärusaadlisse ja olid enamikus põllumajanduspraktikud või tegevad Liivimaa rüütelkondlikus omavalitsuses. 1813. aastal viidi sotsieteet üle Tartusse. Sotsieteedi maja asus Tartus Lossi tänav 3.^[1] Sotsieteedi maja hävis sõjas ja praegu on selle kohale ehitatud TÜ filosoofiateaduskonna uus õppehoone.

Sotsieteedi algatusel rajati Pihkva–Riia raudtee, Pihkva-Tartu-Valka-Valmiera suunaline Tartu-Riia raudteeliiniharu, uuriti Baltimaade veeteede arendamise võimalust, 1874…1881 toimus sotsieteedi organiseerimisel Liivimaa üldloodimine ning selle andmete alusel tekkis võimaldus paremini läbi viia maaparandustöid, loodi meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu loomine Liivimaal. Sotsieteet osales 1834–1839 ka Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi asutamisel. Krahv Friedrich Bergi eestvõttel asutati 1899 sotsieteedi erialafiliaalina Balti Seemnekasvatajate Ühing^[2]. Võib öelda, et praktiliselt juhtis see organisatsioon Lõuna-Eesti mõisate põllumajanduse arengut^[3] kuni 1918. aastani^[4].

Likvideerimine

Sotsieteet lõpetas tegevuse pärast baltisakslaste ümberasumist ja suleti 30. oktoobril 1940. aastal ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 9. oktoobri 1940 otsusega.

Juhtkond

Presidendid

Alates	Kuni	President^[5]^[6]^[7]
10.01.1796	12.09.1796	vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727−1796)
06.11.1796	05.01.1809	Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809)
26.06.1809	1828	Reinhold Wilhelm von Liphart (1750−1829)
22.01.1829	20.07.1835	Konrad Siegmund von Brasch (1779−1835)
28.09.1835	21.01.1846	vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848)
21.01.1846	19.09.1846	Alexander von Oettingen (1798−1846)
13.01.1847	15.01.1862	Carl Eduard von Liphart (1808−1891)
15.01.1862	31.08.1882	Alexander Theodor von Middendorff (1815−1894)
31.08.1882	20.01.1900	Eduard Reinhold von Oettingen (1829−1919)
20.01.1900	16.06.1902	Friedrich Maximilian (Max) von Sivers (1857−1919)
16.06.1902	21.01.1903	Alexander Arved Georg von Oettingen (1857−1943)
21.01.1903	24.01.1906	parun Adolf (Alf) Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851−1925)
21.03.1906	1927	Erich August Arthur von Oettingen (1862−1928)
1927	1931	Rudolf (Rolf) von Anrep (1865−1945)
1931	1939	Alexander Georg Richard von Oettingen (1869−?)
1939	1939	Arthur Max von zur Mühlen (1885−?)

Varahoidjad

1796−1806 Friedrich Wilhelm von Taube
1807−1818 vabahärra Wilhelm von Blanckenhagen
1818−1826 Otto Johann Magnus von Richter
1827−1830 vabahärra Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg
1831−1845 Georg Friedrich von Samson
1846−1867 August Johann (Friedrich) von Sivers
1868−1881 Karl Johann von Seidlitz
1882−1892 Nikolai von Essen
1893−1896 Karl Georg Wilhelm Maria Nikolaus (Nikolai) von Grote
1897−1902 parun Viktor August Alexander von Stackelberg
1903−1907 Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna
A-st 1908 parun Otto Bruno Peter von Stackelberg^[8]

Alalised sekretärid

1796−1800 Georg Friedrich Parrot (1767−1852)
1801−1811 Wilhelm Christian Friebe (1761−1811)
1811−1839 Andreas von Löwis of Menar (1777−1839)
1840−1859 Wilhelm Martin Theodor von Hehn (1805−1861)
1860−1868 Carl Georg Franz Hehn (1821−1875)
1869−1872 Hermann Klaudius von Samson-Himmelstjerna (1826−1908)
1873−1876 Bernhard von Bruemmer
1876−1927 Wilhelm Gustav von Stryk (1850−1927)
1927−1930 Konrad Ernst Georg Sponholz (1863−1930)
1930−1939 parun Hans Dieter von Engelhardt (1900−1990)^[9]^[7]

Liikmeskond

Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond

Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115, kellest 24 valiti sotsieteedi Riia perioodil (1792−1813) ja ülejäänud Tartu perioodil (a-st 1813). . Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni, ainult 1862. aastal liikmeks valitud Wassili von Zuckerbecker (1807−1869) ei olnud immatrikuleeritud aadlik.. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige ega immatrikuleeritud aadlik. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Tegevliikmed said seltsi liikmeteks koopteerimise teel. Nad maksid liikmemaksu, mis tuli õiendada poolaasta jooksul ja mille suurus ei olnud põhikirjas kindlaks määratud. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.^[10]

Sotsieteedi mõjukamad osalejad olid Raadi ja paljude teiste mõisate omanik Liivimaa maanõunik Reinhold Wilhelm von Liphart (1807–1828); Vorbuse, Palupera ja Hellenurme mõisa omanik Liivimaa maanõunik parun Karl Axel Christer von Bruiningk (1835–1846), kes oli ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi asutaja ja esimees (1844–1848); Maramaa mõisaomanik dr Karl Eduard von Liphart (1847–1862); Hellenurme ja Pööravere mõisa omanik ja loodusteadlane akadeemik Alexander von Middendorff (1862–1882), kes andis karjakasvatuse edendamisega uue suuna Liivimaa põllumajandusele ja pani aluse tõukarjaaretusele ja laialdasele näitusetegevusele, ning Kuremaa mõisa omanikud Liivimaa maanõunikud Eduard von Oettingen (1882–1900) ja Erich von Oettingen (1906–1927), kes eesrindlike põllumeestena seisid paljude praktiliste uuenduste eesotsas Liivimaal.

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed 1792−1918

Riia periood 1792−1813

Jrk.	Daatum	Nimi	Mõis	Märkused
1	1792	Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727–1796)	Ranka (Ramkau)	Liivimaa sotsieteedi president (1796)
2	1792	Christoph Adam von Richter (1751–1815)	Sidgunda (Siggund)
3	1792	Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800)	Ungurmuiža (Orellen)	Auliige a-st 1797
4	1792	Friedrich Wilhelm von Taube (1744–1807)	Mālpils (Schloß Lemburg)	Liivimaa sotsieteedi viitsepresident (1796−1807) ja varahoidja (1796−1806)
5	1792	Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829)	Raadi (Ratshof)	Liivimaa sotsieteedi president (1809−1828)
6	1792	Friedrich Reinhold von Berg (1736–1809)	Ropaži (Schloß Rodenpois)	Liivimaa sotsieteedi president (1796−1809)
7	1792	Karl Johann von Zimmermann (1743−?)	Ulbroka (Stubbensee)
8	1792	Paul Reinhold Edler von Rennenkampff (1752–1824)	Jaunkalsnava (Neu-Calzenau)
9	1792	Krahv Ludwig August Mellin (1754–1835)	Bīriņi (Koltzen)
10	1792	Friedrich Wilhelm von Sivers ( 1748–1823)	Rencēni (Ranzen)
11	1792	Ernst Heinrich Anhorn von Hartwiss ( 1750–1833)
12	1792	Carl Otto von Löwenstern (1755–1833)	Volmari (Wolmarshof)
13	1792	Georg Friedrich von Jarmerstedt (1733–1794)	Mēdzūla (Meselau)
14	1796	Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840)	Allaži (Allasch)	Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1807−1818); Peter Heinrich Blanckenhageni poeg
15	1796	August Friedrich von Sivers (1766–1823)	Õisu (Euseküll)
16	1797	Karl Otto von Transehe (1761–1837)	Dzelzava (Selsau)
17	1797	Vabahärra Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832)
18	1800	Andreas Georg von Bayer (1738–1811)	Stukmaņi (Stockmannshof)
19	1800	Vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817)	Vana-Laitsna (Alt-Laitzen)
20	1807	Burchard Christoph von Vietinghoff (1767–1828)	Aluliina (Schloß Marienburg)
21	1808	Otto Johann Magnus von Richter (1755–1826)	Vastse-Kuuste (Alt-Kusthof)	Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1818−1826)
22	1809	Krahv Georg Heinrich Ludwig von Mengden (1765–1812)	Kauguri (Kaugershof)
23	1811	Heinrich August von Bock (1771–1863)	Loodi (Kersel)
24^[11]	1813	Peter Reinhold von Sivers (1760–1835)	Heimtali (Heimthal)^[12]

Auliikmed

Auliikmed (Ehrenmitglieder) moodustasid kõige suurema osa liikmeskonnast. Aastatel 1796−1915 valiti kokku 316 isikut. Märkimisväärse osa neist olid tulevased või endised tegevliikmed. Erinevalt tegevliikmetest ei pidanud auliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Seetõttu oli selle grupi koosseis tunduvalt mitmekesisem: auliikmeteks said teiste rüütelkondade esindajad, teadlased (kohalikud ja välismaalased), literaadid, raeliikmed, vaimulikud jt. Põhikirjas oli sätestatud, et auliikmeteks valiti alati Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa tsiviilkuberner.

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmeid (correspondirenden Mitglieder) oli kõige vähem. Kokku valiti neid saja aasta jooksul vaid 13. Nende valimine ei olnud järjepidev. Ligi pooled korrespondentliikmed olid vaimulikud, ülejäänud mõisnikud. Kõige tuntum neist oli teenekas põllumees Sangaste mõisnik krahv Friedrich Berg (1845−1938), keda kunagi sotsieteedi täisliikmeks ei valitudki.

Tütarseltsid^[13]

Liivimaa Lambakasvatajate Selts (1825)
Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts (1831)
Eestimaa Põllumajanduse Selts (1839)
Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts (1841^[14])
Lõuna-Liivimaa Üldkasulik ja Põllumajanduslik Selts (1849^[15])
Tartu Loodusuurijate Selts (1851)
Eesti Looduseuurijate Selts (sotsieteedi liikmed olid seltsi auliikmed) (1853)
Balti Metsameeste Ühing (1861)
Liivimaa Metsaomanike Selts (1867)
Balti Karjakasvatajate Liit (1885)
Liivimaa Naistöö Edendamise Selts (1888)^[16]
Balti piimandusselts, Riias (1891),
Liivimaa Hobusekasvatuse Edendamise Selts, Riias (1895)
Tartu Põllumajanduse Katsejaam (1896)
Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo (1897)
Balti Seemnekasvatuse Selts (1899)
Balti Anglerikarja Kasvatajate Ühing (1902)
Liivimaa Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Ühing (1902)
Balti Sooparanduse Selts (1908)
Tooma Sookatsejaam (1910)
Kuressaare Põllumajandusselts^[17]
Pärnu Põllumajandusselts (1845^[18])
Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts
Viljandi Põllumajandusselts (1845^[18])
Võru Põllumajandusselts (1877^[17])
Halliste Põllumajandusselts (1893^[19]),
Vändra Põllumajandusselts (1895),
Sangaste Põllumajandusselts (1895^[19]),
Helme Põllumajandusselts (1895^[19]),
Kodavere Põllumajandusselts (1896),
Palamuse Põllumajandusselts (1896^[19]),
Karula Põllumajandusselts (1897^[19]),
Võnnu Põllumajandusselts (1897^[19]),
Räpina Põllumajandusselts (1898),
Põlva Põllumajandusselts (1898),
Emujärve Põllumajandusselts (1898^[19]),
Kanepi-Antsla Põllumajandusselts^[20].

Väljaanded

Abhandlungen der liefländischen gemeinnützigen ökonomischen Societät (1802–1808)
Oekonomisches Repertorium für Liefland (1808–1811)
Neueres ökonomisches Repertorium für Livland (1812–1825)
Livländische Jahrbücher der Landwirtschaft (1825–1837, alates 1837. a-st lisati Neue Reihenfolge, kuni 1863)
Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel (1864–1915), mille lisana ilmusid “Bericht über die Verhandlungen” (1898–1917), “Труды Имп. Лифляндского Общеполезного Экономического Общества” (1913–1917) ja ka aastatel 1869–1889 kord kuus J. V. Jannseni toimetamisel, ka ajaleht Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele.
Maakultuuribüroo: “Mitteilungen des Liv-Estländischen Bureau für Landeskultur”
Balti Seemnekasvatajate Ühingu: “Mitteilungen und Publikationen” (1899–1913)
Balti Sooparanduse Seltsi: “Mitteilungen des Baltischen Moorvereins” (1911–1918) ja 1912. aastast “Ежегодник Балтийского Общества для Поощрения Культуры Болот”

Vaata ka

Saaremaa Põllumajanduslik Selts (asutatud 1818)
Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts
Lõuna-Liivimaa Üldkasulik Põllumajandusselts, mis ühendas Lõuna-Liivimaa läti osa Võnnu-Volmari-Valka-Riia kreiside mõisnikke

Viited

↑ Lepajõe, J. Sada aastat Tartu Põllumajanduskatsejaama asutamisest.
↑ Karl Annuk. Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel, Agraarteadus, 11 (3), lk 6
↑ Lia Oengo, Esimestest põllumajandusmasinatest Eestis XIX sajandi esimesel poolel., Eesti NSV TA toimetised. XVI k., nr. 1, 1967, lk. 67…80
↑ Rein Lillak, LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI
↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.
↑ ^7,0 ^7,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.
↑ Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76.
↑ Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 83-92.
↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1–6.
↑ Rosenberg, Tiit. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.
↑ Seltsi tegevusest võisid osa võtta ka mitteaadlikud, sealhulgas ka eestlased, lätlased. Sellest ühingust pidi saama katusorganisatsioon Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa põllumeeste ühendamisel
↑ Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 47
↑ Liivimaa Naistöö Edendamise Selts. EAA, f. 1578. Fondi kirjeldus.
↑ ^17,0 ^17,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 44
↑ ^18,0 ^18,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 41
↑ ^19,0 ^19,1 ^19,2 ^19,3 ^19,4 ^19,5 ^19,6 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59
↑ Engelhardt, H. D., Neuschäffer, H. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792...1939). Ein Beitrag zur Agrargeschichte des Ostseeraums (Quellen und Studien zur Balt. Geschichte, Bd. 5). Köln wien, Böhlau 1983, 215 S.

Kirjandus

Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [1].

Välislingid

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis

[1] Lepajõe, J. Sada aastat Tartu Põllumajanduskatsejaama asutamisest.

[2] Karl Annuk. Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel, Agraarteadus, 11 (3), lk 6

[3] Lia Oengo, Esimestest põllumajandusmasinatest Eestis XIX sajandi esimesel poolel., Eesti NSV TA toimetised. XVI k., nr. 1, 1967, lk. 67…80

[4] Rein Lillak, LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI

[5] EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.

[6] EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.

[BBLD-7] 7,0 ^7,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[8] EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.

[9] EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.

[10] Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76.

[11] Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 83-92.

[12] EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1–6.

[13] Rosenberg, Tiit. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.

[14] Seltsi tegevusest võisid osa võtta ka mitteaadlikud, sealhulgas ka eestlased, lätlased. Sellest ühingust pidi saama katusorganisatsioon Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa põllumeeste ühendamisel

[:2-15] Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 47

[16] Liivimaa Naistöö Edendamise Selts. EAA, f. 1578. Fondi kirjeldus.

[:1-17] 17,0 ^17,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 44

[:0-18] 18,0 ^18,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 41

[:3-19] 19,0 ^19,1 ^19,2 ^19,3 ^19,4 ^19,5 ^19,6 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59

[20] Engelhardt, H. D., Neuschäffer, H. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792...1939). Ein Beitrag zur Agrargeschichte des Ostseeraums (Quellen und Studien zur Balt. Geschichte, Bd. 5). Köln wien, Böhlau 1983, 215 S.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]