Kauguri mõis

Allikas: Vikipeedia
Kauguri mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 113

Kauguri mõis (saksa keeles Kaugershof, läti keeles Kaugurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Valmiera linna, mõisakompleks asub Cēsu iela majade 50-54 piirkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kauguri oli varasemal ajal Volmari lossiala osa. Aastal 1737 doneeris Anna Leopoldovna mõisa feldmarssal Münnichile. Aastal 1740 müüs too mõisa oma kasupojale parun Mengdenile.[1]

Aastal 1795 omandas mõisa 60 000 taalri eest Georg Heinrich Ludwig Mengden. Aastal 1832 ostis mõisa tema lastelt 120 000 rubla eest Alexander Mengden. aastal 1861 aga 115 000 rubla eest Moritz Mengden. Aastal 1873 pantis too mõisa 90 000 rubla eest Gustav Krüdenerile. Tolle järeltulijad panid mõisa aastal 1876 enampakkumisele, ja see müüdi 170 000 rubla eest. Moritz vaidlustas kohtus selle tulemuse ja aastal 1879 tagastati talle see valdus.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 21 ja 3/4 adramaad, sellele allus 433 mees- ning 529 naishinge.[3] Aastal 1641 oli Kauguri, Mūri, Kokmuiža ja Volmari mõisade suurus 103 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 24 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 19 ja 1/8, aastal 1757 aga 21 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 19 ja 1/2 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 19 ja 1/3, aastal 1881 kuulus mõisale aga 7 ja 13/80 adramaad, lisaks 19 ja 14/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 viis karjamõisa: Neuhof, Lisettenhof (ka Elisabethshof), Constancenhof, Friederikenhof ja Alexandershof (ka Axelshof).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 120
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 233.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 240.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 120
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 232.