Andreas von Löwis of Menar
Andreas von Löwis of Menar (24. detsember 1777 (vkj) Vanamõisa – 16. september (vkj) 1839 Ķeipene) oli baltisaksa päritolu põllumees ja kunstnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Andreas von Löwis of Menar põlvnes šoti päritolu aadliperekonnast. Tema isa oli Nurmi mõisnik kindralmajor Reinhold Friedrich von Löwis of Menar (1731–1794), ema Dorothea Elisabeth von Clapier de Colonques (1744–1799).[1] Ta sai koduhariduse. Seejärel astus Vene sõjaväeteenistusse, kus sai 1794. aastaks ratsakaardiväes vahtmeistriks. 1796. aastal õppis ta aadli ratsaväekorpuses.
1797. aastal läks ta sõjaväest erru ja elas Nurmi mõisas. Ta täiendas haridust, millele aitas kaasa tema kodukihelkonna pastor Gustav von Bergmann. 1801. aastal immatrikuleeriti ta Jena ja 1803. aastal Heidelbergi ülikooli. Seejärel õppis ta aastatel 1806–1808 Schwetzingeni metsainstituudis. Naasis 1808. aastal kodumaale ja temast sai 1811. aastal Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi alaline sekretär, kellena töötas surmani.[2]
Ta suri Löwis of Menarite Ķeipene pandimõisas.[1]
Tegevus Liivimaa Sotsieteedis
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli 28 aastat Sotsieteedi alaline sekretär. Aastatel 1812–1825 andis ta välja ajakirja Neues Ökonomisches Repertorium für Livland ja 1826–1837 ajakirja Jahrbücher für Landwirtschaft, mis olid hilisema nädalakirja Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel eelkäijaks. Aastatel 1816–1839 panustas ta oluliselt trigonomeetrilistesse mõõtmistesse, mis päädisid 1839. aastal üllitatud Liivimaa spetsiaalkaardiga.[3] Lisaks edendas ta lamba- ja söödataimede kasvatust. Ta oli ka üks rahekindlustuse alusepanijatest.[2]
Kunstnik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli ilmselt nimeka joonistaja ja vaselõikaja Karl August Senffi (1770–1838) õpilane.[2] Tema varaseimad teose pärinevad 1819. aastast. Tema peamine teos oli 1821–1827 välja antud kaheköiteline "Denkmäler aus der Vorzeit Liv- und Ehstlands", mille illustratsioonide autor ta oli.[4]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Löwis of Menar oli Saksi-Weimar-Eisenachi Mineraloogiaseltsi, Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi, Riia Bürgerite Ühenduse ning Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Arheoloogia Seltsi tegevliige. Samuti valiti ta Jena Ladina Seltsi auliikmeks.[5]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Einleitung zur Forstwirtschaft in Livland (1814)
- Denkmäler aus der Vorzeit Liv- und Ehstlands (2 köidet) (1821–1827)
- Ueber die ehemalige Verbreitung der Eichen in Liv- und Ehstland (1824)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil I: Livland. Görlitz, 1929, lk 106.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 471.
- ↑ Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland´s. Zweites Bandes erstes Heft. Riga-Leipzig: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1840, lk 191.
- ↑ Andreas von Löwis of Menar (1778–1839) http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/menar.htm.
- ↑ Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland´s. Zweites Bandes erstes Heft. Riga-Leipzig: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1840, lk 190.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Andreas von Löwis of Menar veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Zum Andenken an Andreas von Löwis. − Das Inland. Nr 41. 14. oktoober 1839. Veerg 647-650.