Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond
 | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Lisateavet artikli arutelust |
|
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse: tegev-, au- ja korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed.
Tegevliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Sotsieteedi liikmeskonnas moodustasid kõige olulisema osa tegevliikmed (saksa keeles ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 valiti täisliikmeteks 115 isikut (kaheksa neist valiti tegevliikmeks kahel korral), kellest 24 valiti sotsieteedi Riia perioodil (1792−1813) ja ülejäänud Tartu perioodil (a-st 1813). Vastavalt sotsieteedi asutaja Peter Heinrich Blanckenhageni (1723−1794) nägemusele kuulusid nad kõik peale ühe erandi Liivimaa rüütelkonna matriklisse; ainult 1862. aastal liikmeks valitud Wassili von Zuckerbecker (1807−1869) ei olnud immatrikuleeritud aadlik. Liikmete hulgas oli alati mõni Blanckenhageni suguvõsa esindaja; kui ta oli sotsieteedi asutaja otsene järeltulija, siis vabastati ta liikmemaksust. Blanckenhagen soovis, et korraga oleks seltsil 13 tegevliiget, kelle hulgast valiti president (valiti ametisse igal aastal uuesti), viitsepresident ja varahoidja (eluaegne amet); alaline sekretär ei pidanud olema tegevliige ega immatrikuleeritud aadlik. Tegevliikmed said seltsi liikmeteks koopteerimise teel. Nad maksid liikmemaksu, mis tuli õiendada poolaasta jooksul ja mille suurus ei olnud põhikirjas kindlaks määratud.
Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed 1792−1918[1] [2][muuda | muuda lähteteksti]
Riia periood 1792−1813[muuda | muuda lähteteksti]
| Jrk. | Daatum | Nimi | Mõis | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 1792 | Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727–1796) | Ranka (Ramkau) | Liivimaa sotsieteedi president (1796) |
| 2 | 1792 | Christoph Adam von Richter (1751–1815) | Sidgunda (Siggund) | |
| 3 | 1792 | Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800) | Ungurmuiža (Orellen) | Auliige a-st 1797 |
| 4 | 1792 | Friedrich Wilhelm von Taube (1744–1807) | Mālpils (Schloß Lemburg) | Liivimaa sotsieteedi viitsepresident (1796−1807) ja varahoidja (1796−1806) |
| 5 | 1792 | Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829) | Raadi (Ratshof) | Liivimaa sotsieteedi president (1809−1828) |
| 6 | 1792 | Friedrich Reinhold von Berg (1736–1809) | Ropaži (Schloß Rodenpois) | Liivimaa sotsieteedi president (1796−1809) |
| 7 | 1792 | Karl Johann von Zimmermann (1743−?) | Ulbroka (Stubbensee) | |
| 8 | 1792 | Paul Reinhold Edler von Rennenkampff (1752–1824) | Jaunkalsnava (Neu-Calzenau) | |
| 9 | 1792 | Krahv Ludwig August Mellin (1754–1835) | Bīriņi (Koltzen) | |
| 10 | 1792 | Friedrich Wilhelm von Sivers ( 1748–1823) | Rencēni (Ranzen) | |
| 11 | 1792 | Ernst Heinrich Anhorn von Hartwiss ( 1750–1833) | ||
| 12 | 1792 | Carl Otto von Löwenstern (1755–1833) | Volmari (Wolmarshof) | |
| 13 | 1792 | Georg Friedrich von Jarmerstedt (1733–1794) | Mēdzūla (Meselau) | |
| 14 | 1796 | Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840) | Allaži (Allasch) | Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1807−1818); Peter Heinrich Blanckenhageni poeg |
| 15 | 1796 | August Friedrich von Sivers (1766–1823) | Õisu (Euseküll) | |
| 16 | 1797 | Karl Otto von Transehe (1761–1837) | Dzelzava (Selsau) | |
| 17 | 1797 | Vabahärra Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832) | ||
| 18 | 1800 | Andreas Georg von Bayer (1738–1811) | Stukmaņi (Stockmannshof) | |
| 19 | 1800 | Vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817) | Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) | |
| 20 | 1807 | Burchard Christoph von Vietinghoff (1767–1828) | Aluliina (Schloß Marienburg) | |
| 21 | 1808 | Otto Johann Magnus von Richter (1755–1826) | Vastse-Kuuste (Alt-Kusthof) | Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1818−1826) |
| 22 | 1809 | Krahv Georg Heinrich Ludwig von Mengden (1765–1812) | Kauguri (Kaugershof) | |
| 23 | 1811 | Heinrich August von Bock (1771–1863) | Loodi (Kersel) | |
| 24 | 1813 | Peter Reinhold von Sivers (1760–1835) | Heimtali (Heimthal) |
Auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Auliikmed (Ehrenmitglieder) moodustasid kõige suurema osa liikmeskonnast. Aastatel 1796−1915 valiti kokku 316 isikut. Märkimisväärse osa neist olid tulevased või endised tegevliikmed. Erinevalt tegevliikmetest ei pidanud auliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Seetõttu oli selle grupi koosseis tunduvalt mitmekesisem: auliikmeteks said teiste rüütelkondade esindajad, teadlased (kohalikud ja välismaalased), literaadid, raeliikmed, vaimulikud jt. Põhikirjas oli sätestatud, et auliikmeteks valiti alati Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa tsiviilkuberner.
Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmeid (correspondirenden Mitglieder) oli kõige vähem. Kokku valiti neid saja aasta jooksul vaid 13. Nende valimine ei olnud järjepidev. Ligi pooled korrespondentliikmed olid vaimulikud, ülejäänud mõisnikud. Kõige tuntum neist oli teenekas põllumees Sangaste mõisnik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (1845−1938), keda kunagi sotsieteedi täisliikmeks ei valitudki.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].