Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega. Asukoht Jakobi tänav 2, Tartu.

1. jaanuaril 2016 ühinesid filosoofiateaduskond, usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaks.

Filosoofiateaduskonna struktuur (alates 2008. aastast)

• Instituudid
  • Ajaloo ja arheoloogia instituut
    • Arheoloogia õppetool
    • Arhiivinduse õppetool
    • Eesti ajaloo õppetool
    • Kunstiajaloo õppetool
    • Uusima aja ajaloo õppetool
    • Üldajaloo õppetool
  • Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    • Eesti keele osakond
    • Eesti keele (võõrkeelena) osakond
    • Soome-ugri osakond
    • Üldkeeleteaduse osakond
  • Filosoofia ja semiootika instituut
    • Filosoofia osakond
    • Semiootika osakond
    • Tartu Ülikooli Eetikakeskus
  • Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
    • Saksa filoloogia osakond
    • Romanistika osakond
    • Inglise filoloogia osakond
    • Slaavi filoloogia osakond
    • Klassikalise filoloogia osakond
    • Skandinavistika osakond
  • Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    • Etnoloogia osakond
    • Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
    • Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    • Kunstide osakond
    • Orientalistikakeskus
• Keskused
  • Tõlkekeskus
  • Keelekeskus
  • Briti uuringute keskus
  • Kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus
  • Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
  • Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
  • Põhja-Ameerika uuringute keskus
  • Robert Schumani prantsuse uuringute keskus
  • Nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus

Filosoofiateaduskonna dekanaat asub aadressil Jakobi 2.

28. novembril 2012 valiti teaduskonna dekaaniks Margit Sutrop, tema ametiaeg algas 1. jaanuaril 2013. Enne teda oli dekaaniks Valter Lang.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

1632. aastal avatud Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel ja eeskujuks olnud Uppsala ülikoolil, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond. Filosoofiateaduskona moodustasid järgmised alad: 1. poliitika, 2. eetika, 3. füüsika, 4. ajalugu ja muinsus, 5. matemaatika, 6. heebrea keel ja muud hommikumaa keeled, 7. kreeka keel, 8. kõneosavus, 9. loogika, 10. luulekunst. 1637. aastast ühendati filosoofiafakulteedi üksikud ained viide (rp. 6) gruppi: 1. loogika ja eetika, 2. kõneosavus ja luulekunst, 3. ajalugu ja poliitika, 4. astronoomia, matemaatika ja füüsika, 5. kreeka keel ja hommikumaa keeled (ühes heebrea keelega).

Ülikooli usuteaduskonda, õigusteaduskonda, arstiteaduskonda loeti peafakulteetideks, filosoofia fakulteeti osalt ettevalmistavaks. Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema kõrghariduse ja oli baasiks mingile erialale. Selline üldine kõrgharidus, mis taotles, et üliõpilane oleks kõigeteadja, nõudis kuni kuus aastat kestvaid õpinguid. Igal juhul oli selleks vaja vähemalt kaks aastat. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas.

Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna professorid 1920. aastate alguses

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. 1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai arstiteadust, filosoofiat, matemaatika- ja loodusteadusi, veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid usuteaduskond ja õigusteaduskond. 1919. aastal tegevust alustanud filosoofiateaduskonnas õpetati ajalugu kahe põhiainena, üldajaloo ja esimest korda ülikooli õppekavva võetud Eesti- ja Põhjamaade (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloona. Filosoofiateaduskonnas oli 1925. aasta ülikooliseaduse järgi oli üldajaloo alal ettenähtud üks professor ja kaks dotsentuuri ning Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal üks professuur ja üks dotsentuur. Lisaks üldajaloo korralistele õppejõududele tegelesid õpetamisega õppeülesande täitjad ja eradotsendid.

Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 9. oktoobril 1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 1940. aastal kinnitatud ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: arsti-, ajaloo-keele-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna keeleteaduse osakonda kuulusid klassikalise filoloogia, slaavi ja balti filoloogia, kirjanduse, Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia, soome-ugri keelte ja eesti keele kateeder jt. Saksa okupatsiooni ajal lubasid saksa võimud avada üksnes arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonna, muud teaduskonnad, v.a usuteaduskond, avati 15.10.1942. 1944. aasta sügisel alustas ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja kehalise kasvatuse instituut.

 Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond

Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond

1973. aastal jagati ajaloo-keeleteaduskond kaheks omaette teaduskonnaks: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskond. Filoloogiateaduskonnas oli eesti filoloogia osakond eesti keele, soome-ugri keelte, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedriga; žurnalistika ja väliskirjanduse osakond; vene keele ja kirjanduse osakond vene keele ja vene kirjanduse kateedriga ja võõrfiloloogia osakond saksa filoloogia, inglise filoloogia ja võõrkeelte kateedriga.

1975. aastal loodi vene keele kateedri baasil vene keele õpetamise metoodika kateeder. 1979. aastal alustas tööd žurnalistikakateeder. 1980. aastal avati žurnalistika osakonnas iseseisev väliskirjanduse kateeder.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus toimunud Tartu Ülikooli ümberkorraldustega taastati 1. jaanuaril 1992 ajaloo- ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. Filosoofiateaduskonna koosseisu kuulus ka Tartu Ülikooli ajaloo osakond.

Välislingid

• Koduleht