Lembe Hiedel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lembe Hiedel (kuni aastani 1936 Oengo; 19361953 eestistatult Õngo; 1. september 1926 Nõmme13. märts 2004 Tartu) oli eesti toimetaja ja tõlkija.

Loomingu Raamatukogu tegevtoimetajana aastatel 19581973 aitas ta Nõukogude tsensuuri kiuste olulisel määral kujundada ajakirja vabameelset hoiakut, esinduslikku valikut ja nõudlikku kunstitaset.

Lembe Hiedel on tõlkinud vene kirjandust. Samuti redigeeris ta ulatuslikult mitmeid teiste varasemaid ja ka uuemaid klassikatõlkeid (Dostojevski "Idioot", Gontšarovi "Oblomov", Lev Tolstoi "Anna Karenina", Kafka romaanid "Loss", "Protsess", "Ameerika" ja novellivalimik "Öösel", Hermann Hesse "Stepihunt"; Prišvini, Camus’, Solženitsõni teosed).

Ta avaldas luuletusi (Looming 1946, nr 7/8), tõlkis mitme proosaraamatu luuletused (näiteks Sergei Dovlatovil), kirjutas tõlkeraamatute saatesõnu ja avaldas vähesel määral kirjanduskriitikat.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks on ta tõlkinud Aleksander Serafimovitši lühijutu "Kättemaks" (ilmunud kogumikus "Merejutte", LR 1959, nr 2, lk 36–47) ning trükis ilmumata näidendeid teatrile:

Koostatud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Hinnanguid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lennart Meri, Aleksandr Solženitsõni jutustuse "Üks päev Ivan Denissovitši elust" tõlkimisest: "Mäletan, missuguseid järeleaitamistunde mulle andsid Samma ja eriti toimetaja Lembe Hiedel. Läksin koju, kirjutasin nende soovitused üles ja õppisin pähe. Siiamaani on peas. (---) Minu meelest on "Loomingu" Raamatukogu uskumatu nutikuse ja kavalusega täitnud seda tühimikku, mis Eestis Moskva tellimisel pidi valitsema. Pean silmas ennekõike maailmakirjandust."[1]
  • Enn Soosaar: "Sattusin alguses kohe Eesti parima toimetaja Lembe Hiedeli käe alla. See, kui kirjuks ta mu tõlke tegi, oleks praegu jube vaadata. Temale olen küll igavesti tänulik, et ta selle vaeva ette võttis ja mulle selgeks tegi, mis tõlkimine on."[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Lembe Hiedeli isa oli kirjanik ja õpetaja Julius Oengo. Aastatel 19531986 oli Lembe Hiedel abielus tõlkija ja toimetaja Edvin Hiedeliga. Sündisid tütar Katrin (tõlkija ja toimetaja Katrin Kiik) ja poeg Siim.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2015. aastast annavad Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelist toimetajaauhinda, mille eesmärk on juhtida tähelepanu toimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tõsta esile teenekaid toimetajaid.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tarmo Vahter, "Lennart Meri: Ivan Denissovitši vastuvõtt oli võimas"". Eesti Ekspress. 05.12.2002.[alaline kõdulink]
  2. "Kalev Kesküla, "Suurest kurjast väikeste inimesteni"". Eesti Ekspress. 22.02.2007.
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 78
  4. Tunnusta head keeletoimetajat! Toimetajaauhind ootab kandidaate. Eesti Keeletoimetajate Liit, 6. juuli 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957–1973" – Vikerkaar 1995, nr 5/6, lk 138–149; nr 7, lk 80–85; nr 8, lk 67–75; uustrükk väljaandes: "Loomingu Raamatukogu" viiskümmend aastat. Bibliograafia. LR 2006, nr 37–40, lk 159–204
  • Anu Saluäär, "Lembe Hiedel – 70, LR – 40“ - Looming 1996, nr 9, lk 1286-87
  • Anu Saluäär, "Lembe Hiedel in memoriam: 1. IX 1926 – 13. III 2004" – Looming 2004, nr 4, lk 636–638; ka raamatus: Anu Saluäär, "Põhjamaadest ja Eestist", Tallinn 2008, lk 461–465

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]