Anna Karenina

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib romaanist; tegelase kohta vaata artiklit Anna Karenina (tegelane), romaani põhjal tehtud filmide kohta vaata Anna Karenina (film).

Anna Karenina
Autor Lev Tolstoi
Originaali pealkiri Анна Каренина
Tõlge A. Selber (1902)

Selma Holberg (1939)

Päritolumaa Venemaa
Keel vene
Žanr(id) romaan
Kirjastaja Русский вестник
Eesti kirjastaja N. Oll
Avaldamisaeg 1875–1877
Eesti avaldamisaeg 1902–1903
Lehekülgi 807
ISBN ISBN 9788498199246

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas Russkii Vestnik ("Русский вестник"), kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.

Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puškini vanem tütar Marija Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.

Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.

Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks [1]

"Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. aastal linastunud film "Love" ("Armastus") ja 1935. aasta ekraniseering, mille mõlemas mängib peaosalist Anna Kareninat Greta Garbo.

Sisukokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaan on jaotatud kaheksaks osaks.

Tegelasi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anna Arkadjevna Karenina
  • Aleksei Aleksandrovitš Karenin
  • Aleksei Kirillovitš Vronski
  • Konstantin Dmitrõtš Levin
  • Ekaterina Aleksandrovna Štšerbatskaja, Kitty
  • Stepan Arkadjitš Oblonski, Stiiva
  • Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly
  • Sergei Aleksõtš Karenin, Serjoža
  • Nikolai Dmitrõtš Levin
  • Sergei Ivanovitš Koznõtšev
  • Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy
  • Madame Stahl
  • Varvara Andreevna, Varenka
  • Vasenka Veslovski

Anna Karenina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anna Karenina on romaani peategelane.

Anna oli aus inimene, teda ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Oma langemisest ei tundnud Anna rõõmu, vastupidi, ta tundis end pahelise ja süüdlasena. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin." Seda polnud, ning Anna otsustas surra kättesaadamatute ideaalide nimel.

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]