Hoiustamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hoiustamine on majandusliku vahendi loomine eesmärgiga kas oma raha kõrvale panna ja sellelt intressitulu teenida või majandusliku turvalisuse loomise vahend säästude või tagatisena.[1][2]

See on võimalus juhuks, kui on soovi raha koguda, aga ei ole valmidust riskide võtmiseks. Hoiusele paigutatud raha ei teeni küll kõrgeid intresse, kuid siiski rohkem kui arvelduskontol hoitav raha. Hoiustamise poolt räägib ka asjaolu, et hoiusel olevat raha ei saa nii kergelt igapäevaostude peale ära kulutada kui arvelduskontol olevat raha.[3]

Hoiustamine aitab rahaliselt kallimaid eesmärke täita ilma laenu võtmiseta. Lisaks aitab hoiustamine rahavoogude ootamatu vähenemise korral.[4]

Eestis saab hoiustada pangas või hoiu-laenuühistus.

Hoiustamine pangas[muuda | muuda lähteteksti]

Pank on krediidiasutus, mille peamine tegevus on avalikkuselt hoiuseid vastu võtta ja oma arvel laene anda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba.[1] Hoiustama ei pea samas pangas, kus igapäevaselt arveldatakse. Hoiuse võib avada ka mõnes teises pangas. Pangas hoiustamiseks peab olema küll arvelduskonto, kuid selle avamine on reeglina tasuta.[5]

Pank maksab hoiustatud rahale intressi ning tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast.[3]

Pangahoiusele paigutatud raha säilimine on tagatud ka panga pankroti või tegevusloa tühistamise korral. Pankades olevad hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes pangas. Mõningatel juhtudel, kui hoiustatud on isiklikuks kasutamiseks mõeldud elamukinnisvara võõrandamisest saadud raha, tõuseb tagatava ja hüvitatava summa lagi veel 70 000 euro võrra.[6]

Hoiustamine hoiu-laenuühistus[muuda | muuda lähteteksti]

Hoiu-laenuühistu on ühistuline rahaasutus, mille peamine tegevus on pakkuda hoiuseid ja laene oma liikmetele. Üks erinevusi pangaga on selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaks määramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad tarbida ainult liikmed ja kindlaks on määratud ka see, kes võivad liikmeskonna moodustada. Hoiu-laenuühistud võivad olla moodustatud territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse territoorium. Samuti saab hoiu-laenuühistu moodustada kutsealasel põhimõttel. Tegevusluba hoiu-laenuühistu asutamiseks vaja ei ole, samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks hoiu-laenuühistu pankroti korral.[1]

Hoiu-laenuühistu liikmeks astudes tuleb tasuda sisseastumismaks ja osakapitali sissemaks. Hoiustelt makstav intress on hoiu-laenuühistus reeglina kõrgem kui pankades, aga erinevalt pangahoiustest tuleb intressilt maksta tulumaksu. Selle peab hoiustaja eest kinni hoiu-laenuühistu, nii et Maksu- ja Tolliametile ise midagi maksma ei pea, kätte saab lihtsalt tulumaksu võrra väiksema intressimakse ning hoiustatud summa. Lisaks peab arvestama ka liikmemaksu tasumise kuluga.[3]

Valikud hoiustamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Nii kommertspangad kui ka hoiu-laenuühistud pakuvad klientidele erinevaid hoiustamise võimalusi, mille valik sõltub hoiustaja eesmärgist.[1] Eesmärk võib jaguneda mitmeks: kas on soov raha koguda või kasvatada; kas ollakse valmis võtma riske; kas on soov raha hoiuse perioodi jooksul kasutada või hoiusele lisada. Kui on plaan raha kasvatada ja mitte lähiaastatel kasutada, tasub uurida ka investeerimisvõimalusi.[3]

Kui on soov iga kuu teatud summa kõrvale panna, näiteks mõne suurema ostu jaoks koguda, siis sobivad selleks säästuhoius, kasvuhoius või kogumishoius – täpne nimi, intressi suurus ja muud tingimused sõltuvad konkreetsest pangast või hoiu-laenuühistust. Juba kogunenud säästude hoidmiseks kindla perioodi jooksul, näiteks paarist kuust mitme aastani, saab kasutada tähtajalist hoiust.[1]

2016. aastal olid Eesti pankades populaarseimad nõudmiseni ja üleööhoiused.[7] Enne hoiustamist tuleks võrrelda erinevate pankade poolt pakutavaid intresse ja muid tingimusi, näiteks intresside väljamaksmise intervalle, kuna pangad pakuvad hoiustamisel väga erinevaid tingimusi ning näiteks intresside erinevused võivad olla mitmekordsed. Hoiuse võib avada ükskõik, millises pangas, mitte tingimata seal, kus igapäevaselt arveldatakse.[3]

Koos sissetuleku kasvuga on paranenud ka majapidamiste võimalused raha kõrvale panna, nii et nende säästud suurenesid. Kuna lisandunud rahast kulutati ära väiksem osa kui varem, siis säästmismäär suurenes ja majapidamiste hoiused kasvasid 2016. aastal jätkuvalt kiiresti, 7%.[8] Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv suurenes. Hoiuste kiiret ja suuremate hoiuste veelgi hoogsamat suurenemist toetab muu hulgas viimastel aastatel märgatavalt tõusnud dividenditulu.

Nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto[muuda | muuda lähteteksti]

Nõudmiseni hoius on põhimõtteliselt sama, mis arvelduskonto. Nõudmiseni hoius on ette nähtud arveldusteks ja ta on tähtajatu. Mõnedel juhtudel on hoiustatud vahendite kasutamiseks vaja ette teatamist (kuni 24 tundi).[9]

Hoiustamine äriühingute jaoks[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtete puhul ei peeta tavaliselt suurema summa vaba raha hoidmist mõistlikuks. Pigem püütakse investeerida ja selleks isegi laenu võtta, kuid 2008. aasta finantskriis näitas, et hoiustamine on riskide maandamiseks rahavoogude ettearvamatu vähenemise korral siiski teataval määral õigustatud.[4]

Madalate intressimäärade tingimustes eelistavad äriühingud peamiselt nõudmiseni ja üleööhoiuseid. Vähem kasutatakse tähtajalisi ja säästuhoiuseid. 2016. aastal oli Eestis 90% äriühingute hoiustest nõudmiseni ja üleööhoiused, ülejäänud 10% olid tähtajalised ja säästuhoiused. Võrdlusena, eraisikute kohta olid need numbrid 70% ja 29%. Vaid 19% kogu hoiustatavast rahast Eesti pankades oli siis paigutatud kindla tähtajaga hoiustele. Hoiu-laenuühistute kohta andmed hoiuste protsendilise jaotuse suhtes puuduvad.[7]

Hoiustamise maht ärisektoris ja erasektoris oli 2016. aastal enam vähem võrdne: kõigist hoiustest olid ärisektori hoiused 42% ja erasektori hoiused 41%.[7]

Hoiuste intressid[muuda | muuda lähteteksti]

Hoiuste intressitase sõltub kolmest tegurist. Nendeks on rahapoliitiline keskkond ehk Euroopa Keskpanga intressitase, riigis tegutsevate pankade võime laenata turult lisaraha ning säästmise tase riigis, kuna see määrab hoiuste pakkumise. Hoiuste kasv ja laenuportfelli vähenemine alandavad laenu-hoiuste suhet ning see omakorda vähendab hoiustelt makstavat intressi. Hoiuste vähenemisel makstakse aga suuremat intressi. Mida pikem on hoiustamise tähtaeg, seda kõrgem on ka hoiustamisel intressimäär.[10]

Pangasaladus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pangasaladus

Pangasaladus on andmete kogum, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta. Krediidiasutustel on keelatud avaldada pangasaladust kolmandatele isikutele ning pangasaladust peab hoidma tähtajatult, kui seaduses ei ole muud moodi ette nähtud.[11]

Ladustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kui on soov hoiustada aktsiisikaupu, hooajakaupu või ka isiklikke asju, siis on selleks olemas ladustamise võimalus. Ladustamisteenust saavad kasutada nii ettevõtted kui eraisikud. Ladustamine teenus, mis hõlmab transporti, pakkimist ning asjade pikaajalist või lühiajalist ladustamist.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Piret Lakson. "Mis vahet on hoiustamisel pangas või hoiu-laenuühistus?". Postimees, 27.06.2013. Vaadatud 3.05.2017.
  2. http://www.investopedia.com/terms/d/deposit.asp
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Miks hoiustada?". minuraha.ee.
  4. 4,0 4,1 "7 Benefits From Having A Fixed Deposit Account". standardbank.com, 04.06.2014.
  5. "Hoiustamine hoiu-laenuühistutes". minuraha.ee.
  6. "Tagatisfondi seadus". riigiteataja.ee, 20.02.2002.
  7. 7,0 7,1 7,2 Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2016 seisuga. Finantsinspektsioon. 29 lk.
  8. Majanduse Rahastamise Ülevaade Veebruar 2017 lk 5
  9. "Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine". riigiteataja.ee.
  10. Tõnis Oja. "Ebavõrdsus: Eesti hoiuste intressimäärad on euroala madalaimad". postimees.ee, 14.01.2013.
  11. "Krediidiasutuste seadus". riigiteataja.ee, 9.02.1999.
  12. "Ladustamine". adducto.ee.