Välkmakse

Välkmakse (inglise keeles instant payment) on Euroopa makse, mis jõuab saajani viivituseta ning mille saaja pank on liitunud üleeuroopalise SEPA välkmaksete süsteemiga. ^[1]

Välkmaksesüsteem

Välkmakse võtab aega kuni 5 sekundit, seda saab teha pankade vahel ööpäev läbi ja aasta ringi. Välkmakset on võimalik teha kuni summas 100 000 eurot. ^[1]

Välkmaksed toimivad reaalajas läbi üleeuroopalise SEPA välkmaksesüsteemi RT1 (ingl real time). RT1 on erasektori rahastatav süsteem, mis sai alguse 2017. aasta novembris. Süsteemi omab ja haldab üleeuroopaline pankade omanduses olev ettevõte EBA Clearing, kes pakub jaemaksetaristuid. ^[1]

Kiired välkmaksed on võimalikud, kuna tehingud tehakse SEPA reeglitele vastavalt ükshaaval. Kõik RT1 süsteemis tehtud SEPA välkmaksed on TARGET2 süsteemis tagatud keskpanga rahaga. Pangad peavad veenduma, et välkmaksete sujuvaks toimimiseks oleks TARGET2 süsteemis asuval RT1 tehnilisel kontol olemas piisav rahaline tagatis iga algatatava välkmakse katteks. Tehtud makseid ei ole võimalik tühistada ega tagasi võtta. ^[1]

Kõik makseteenusepakkujad, kes vastavad SEPA välkmaksete reeglitele, saavad kasutada RT1 süsteemi. ^[1]

Välkmakse Eestis

Eesti Pank alustas välkmakselahenduste arendamisega 2018. aastal, mil otsustati Eesti maksekeskkonna foorumi all kokku kutsuda turuosaliste ekspertgrupp. 2019. aasta juunis töötati välja välkmakselahenduste tegevuskava. Sama aasta lõpus tehti Eestis esimest korda välkmakseid RT1 süsteemi vahendusel rohkem kui tavamakseid. Sellega oli Eesti üks esimesi Euroopa riike, kus välkmaksed kasutusele võeti ning kelle initsiatiivil uuenduslikke makselahendusi välja arendati. ^[2]

Süsteemi arendamisesse panustasid SEB, Swedbank ning LHV Pank. Lisaks on Eestis veel välkmaksesüsteemiga liitunud Citadele ning Coop Pank. Eestis tehakse välkmakseid umbes 70% ulatuses, samal ajal kui ülejäänud Euroopas on välkmaksete maht 10%. ^[3]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti Pank (2019). "Välkmaksesüsteem RT1". Eesti Pank. Vaadatud 27. aprillil 2022.
↑ Villu Känd (2020). "Eesti Panga 2019. aasta aruanne" (PDF). Eesti Pank. Vaadatud 27. aprillil 2022.
↑ BNS (8. detsember 2021). "Ööl vastu reedet ei liigu pankadevahelised välkmaksed". Postimees. Vaadatud 27. aprillil 2022.

Välislingid

[EP-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti Pank (2019). "Välkmaksesüsteem RT1". Eesti Pank. Vaadatud 27. aprillil 2022.

[2] Villu Känd (2020). "Eesti Panga 2019. aasta aruanne" (PDF). Eesti Pank. Vaadatud 27. aprillil 2022.

[3] BNS (8. detsember 2021). "Ööl vastu reedet ei liigu pankadevahelised välkmaksed". Postimees. Vaadatud 27. aprillil 2022.

[1]

[2]

[3]