Danske Banki rahapesuskandaal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Danske Banki rahapesuskandaal tekkis aastatel 2017–2018, kui 200 miljardi euro väärtuses kahtlasi tehinguid voolasid Eestist, Venemaalt, Lätist ja muudest allikatest Taanis baseeruva Danske Banki Eesti filiaali kaudu aastatel 2007–2015.[1][2][3] Seda on kirjeldatud kui kõigi aegade suurimat rahapesu skandaali Euroopas[4] ja võib-olla suurimat kogu maailma ajaloos.[5] Skandaal hõlmab sissetulevaid rahalisi vahendeid Eestist (23%), Venemaalt (23%), Lätist (12%), Küproselt (9%), Suurbritanniast (4%) ja teistest riikidest (30%, enam kui 150 riigist, millest igaüks moodustab väiksema osa kui Suurbritannia). Väljaminevad rahalised vahendid jaotati Eesti (15%), Läti (14%), Hiina (7%), Šveitsi (6%), Türgi (6%) ja teiste riikide (52%) vahel.

Finantsjärelevalve[muuda | muuda lähteteksti]

Danske Bank, mille peakontor asub Kopenhaagenis, on Taani suurim pank. Tegevuseks kasutati panga filiaali Eestis, mille Danske Bank soetas 2007. aastal ühinemise käigus Soome Sampo Pangaga.[3][6] See oli nii Taani Finantsjärelevalve Ameti (peakontori asukoha tõttu) kui ka Eesti Finantsinspektsiooni (filiaali asukoha tõttu) järelevalve all. Eesti finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske Banki filiaalis läbi kohapealse kontrolli ja kohustas panka lõpetama mitteresidentidega seotud äritegevuse oma ettekirjutustes aastatel 2014 ja 2015.[7]

Hiljem on Taani Finantsjärelevalveamet ja Eesti Finantsinspektsioon teineteist puudujääkides süüdistanud.[8][9]

Taani ja Eesti järelevalveasutused andsid hiljem välja ühise pressiteate juhtumiga seotud koostöö ja teabe jagamise kohta.[10] Väidetavalt kritiseeriti mõlemat eelnõus, mille koostas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis korraldab pangaduse järelevalvet Euroopa Liidus, ning mida kontrollivad ELi liikmesriikide riiklikud finantsjärelevalveasutused. EPA lõpetas aga uurimise varakult ega avaldanud leide – otsus, mis ise põhjustas kriitikat.[9][11]

Eesti Finantsinspektsioon keelas Danske Banki filiaali tegutsemise Eestis oma ettekirjutusega 19. veebruaril 2020.[12]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Finantsinspektsioon: The internal report of Danske is clear evidence that backs up the earlier actions of the independent Estonian financial supervisor to stop breaches by the bank". Eesti Finantsinspektsioon. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  2. "Investigations into Danske Bank's Estonian branch". Danske Bank. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  3. 3,0 3,1 Eva Jung; Michael Lund; Simon Bendtsen. "ENGLISH: Links to dead Russian lawyer behind French money laundering probe against Danske Bank". Berlingske, 13. oktoober 2017. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  4. Frances Coppola. "The Tiny Bank At The Heart Of Europe's Largest Money Laundering Scandal". Forbes, 26. september 2018. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  5. S. Kroft. "How the Danske Bank money-laundering scheme involving $230 billion unraveled". CBS News, 19. mai 2019. Vaadatud 23.11.2019.
  6. "Danske Bank Has Half Its Value Wiped Away, But Will 2019 Be Better?". Bloomberg, 27. detsember 2018. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  7. Response to the Report on the Danish FSA’s supervision of Danske Bank. Finantsinspektsioon, 30. jaanuar 2019.
  8. "Report on the Danish FSA's supervision of Danske Bank as regards the Estonia case". Taani Finantsinspektsioon. Inglise.
  9. 9,0 9,1 "EU states force clearing of Estonian, Danish regulators over Danske Bank". Reuters. Inglise.
  10. "Joint statement by the Estonian FSA and the Danish FSA". Eesti Finantsinspektsioon. Inglise.
  11. "EBA faces calls to reform after dropping Danske Bank probe". Financial Times. Vaadatud 23.11.2019. Inglise.
  12. Ettekirjutus Danske Bank A/S-le. Finantsinspektsioon, 19. veebruar 2020.