Kaur Kender

Allikas: Vikipeedia

Kaur Kender (sündinud 27. mail 1971 Tartus) on eesti kirjanik, tõlkija ja ettevõtja.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurema osa lapsepõlvest elas ta Rakveres ja õppis Rakvere 3. Keskkoolis. Kõrgharidust Kenderil ei ole, kuid ta õppis alates 1994. aastast lühiajaliselt Eesti Humanitaarinstituudis.[1]

Laialdase tuntuse pälvis Kender juba oma 1998. aastal ilmunud esikromaaniga "Iseseisvuspäev", mis tekitas kriitikutes vastuolulisi reaktsioone. Eelkõige hinnati seda uut tüüpi lähenemise tõttu kirjandusele ja see pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinna. Raamatut saatis ka suur müügiedu.[2]

Kender on ka ise pidanud ennast eesti kirjanduses murranguliseks autoriks: "Kui mina hakkasin kirjutama, siis enne mind olid kirjanikel ainult aated, mul tulid mõtted. See oli läbimurre, mille ma tegin eesti kirjanduses."[3]

Kultuurileht Sirp[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. novembril 2013 alustas Kaur Kender tööd Eesti kultuurilehe Sirp peatoimetaja kohusetäitjana.[4]

Kenderi nimetamine peatoimetaja kohusetäitjaks ja sellega veel enne tema ametisse asumist kaasnenud pikaajaliste toimetajate koondamine ajalehe toimetusest tõi kaasa üleriikliku skandaali, mis päädis loomeliitude umbusaldusavaldusega kultuuriminister Rein Langile.[5]

Kender kaasas Sirbi toimetamisse kultuurirühmituse ZA/UM liikmed, lubas teha konstruktiivset koostööd poliitikutega Eesti poliitika kajastamiseks ning käsitleda lehes arvutimänge.[6]

25. novembril 2013 teatas Kender oma tagasiastumisest peatoimetaja kohusetäitja ametikohalt, tuues põhjuseks ajalehes ilmnenud autoriõiguste rikkumise: ZA/UMi liikmeskonda kuulunud toimetaja Robert Kurvitz oli avaldanud lehes ilma autori loata luuletaja Andres Aule tekste.[7][8]

Lapsporno levitamise kahtlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. [9] Kenderi loomevabaduse kaitseks astusid välja mitmed tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, teiste seas Rein Raud, Ahto Lobjakas, Hardo Pajula, Raoul Kurvitz, Lauri Isotamm, Henry Kõrvits ja Taavi Eelmaa.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Iseseisvuspäev" (1998)
  • "Yuppiejumal" (1999)
  • "Ebanormaalne" (2000)
  • "Läbi rahulike silmade" (2001)
  • "Check Out" (2001)
  • "Pangapettus" (2002)
  • "Kuidas saada isaks" (2003)
  • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega)
  • "Comeback" (2010)
  • "Kaurita" (2014)

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaur Kender on olnud abielus Anastasia Kenderiga. Nad lahutasid aastal 2013. Aastal 2015 abiellus Kaur Kender Rita Maastikuga.[10]

Tema vend on ettevõtja ja seltskonnategelane Heiti Kender.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]