Soonlepa mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Soonlepa mõis eraldati ajavahemikul 17821795 Suuremõisa Soonlepa, Aruküla, Sarve, Veoma, Küla ja Lepiste mõisastatud küladest. Kuigi Soonlepa eksisteeris ametlikult iseseisva rüütlimõisana, oli ta faktiliselt Suuremõisa kõrvalmõis. 1796. aastal pantis krahv Jacob Pontus Stenbock Hiiu-Suuremõisa, Pühalepa koos Vallipe, Soonlepa, Vohi ja Harjo karjamõisatega) 80 aastaks kammerhärra Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile.

1805. aastal, pärast O.R.L. von Ungern-Sternbergi süüdimõistmist ja Siberisse asumisele saatmist, jagas Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg (sünd vabapreili von der Pahlen) abikaasale kuulunud vara ja jagas selle enda ja laste vahel. 1811. aastal, O.R.L. von Ungern-Sternbergi surma järel, Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg loobus talle testamendiga jäetud pärus- ja pandimõisatest oma laste kasuks: kaptenleitnant Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg sai pandimõisa Hiiu-Suuremõisa koos Soonlepa, Partsi, Vilivalla ja Lojaga, pärusomandiks.

P.L.K. von Ungern-Sternbergi surma järel, 1848. aastal jagas paruness Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternberg (sünd Below) päranduse ning Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg sai Kärdla, Hiiu-Suuremõisa, Soonlepa, Randvere, Partsi ja Loja mõisad.

1900. aastal päris krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg Hiiu-Suuremõisa, Vilivalla, Randvere, Loja, Partsi, Soonlepa ja Kärdla mõisad. 1909. aastal pärandas Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg, oma emale, krahvinna Adele(Ada) von Ungern-Sternbergile (sünd Stackelberg) Soonlepa mõisa ning talle kinnistati ka Suuremõisa, Partsi, Randvere, Loja ja Kärdla mõisad, kes kinkis aga Soonlepa ja Hiiu-Suuremõisa mõisad oma tütrele Dorothea von Stackelbergile (sünd Ungern-Sternberg).

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Soonlepa mõisa peahoone oli arvatavasti puitehitis, mis on kaasajaks hävinud. Mõisahoonetest on säilinud suurejoonelisi maakivist kõrvalhooneid, sh sisehooviga karjakastell ja alles on mõisa suundunud ligi poole kilomeetri pikkune allee, mille ääres asuvadki suur osa kõrvalhooneid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]