Mine sisu juurde

S. S. Van Dine

Allikas: Vikipeedia
S. S. Van Dine
(pseudonüüm)
Sünninimi Willard Huntington Wright
Sünniaeg 15. oktoober 1888
Charlottesville, Virginia, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg 11. aprill 1939 (50-aastaselt)
New York, Ameerika Ühendriigid
Kirjandusžanrid kriminaalromaan

S. S. Van Dine (kodanikunimega Willard Huntington Wright; 15. oktoober 1888 – 11. aprill 1939) oli ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik.[1]

Tema kriminaalromaanides tegutseb New Yorgi aristokraatlik harrastusdetektiiv Philo Vance koos oma sõbra Van Dine'iga.

Van Dine'ilt ilmus 1928. aastal ajakirjas American Magazine essee "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" ("Twenty rules for writing detective stories").[2]

Kirjaniku pseudonüüm S. S. Van Dine tuleneb ingliskeelsest laevandustähisest "S.S." (Steam Ship) ja vanast perekonnanimest.[3]

Willard Huntington Wright sündis 1888. aastal Virginias Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. Vincent College'is, Pomona College'is ja Harvardi ülikoolis (1906). Kunsti alal käis ta end täiendamas Münchenis ja Pariisis. Kirjutas mitmes väljaandes kunsti- ja kirjandusarvustusi ning töötas New Yorgi kirjandusajakirja Smart Set (1912–1914) toimetajana.[3]

1923. aastal diagnoositi mehel südamehaigus, mille põhjuseks arvati olevat ületöötamine (hilisemad biograafid on arvanud, et tegu oli kokaiinisõltuvusest tingitud raviga[4]), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodisse. Uues olukorras avastas Willard enda jaoks kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit, millest iga hea kriminaalromaan peaks koosnema või mida arvesse võtma. Tema debüütromaan "Bensoni mõrvajuhtum" ilmus 1926. aastal.[3]

Harrastusdetektiiv Philo Vance'i seiklused said populaarseks ja tegid kirjaniku kiiresti rikkaks. Viimased eluaastad pidi Willard veetma New Yorgi tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt.[3]

Esimese abielu sõlmis Willard 1907. aastal Katharine Belle Boyntoniga. Oktoobris 1930 abiellus kunstnik Eleanor Rulapaugh'ga (tuntud ka nimega Claire De Lisle).[1]

  • "Songs of Youth" (luulekogu, 1913)
  • "Europe After 8" (1913, koos H. L. Menckeni ja George Jean Nathaniga)
  • "Richard Hovey and His Friends" (1914)
  • "Modern Painting" (1915)
  • "What Nietzsche Taught" (1915)
  • "The Man of Promise" (romaan, 1916)
  • "The Creative Will" (1916)
  • "Misinforming a Nation" (1917)
  • "Informing a Nation" (1917)
  • "The Future of Painting" (1923)
  • "Modern Literature" (1926)

Kriminaalkirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 S. S. Van Dine. NNDB: Tracking the entire world
  2. ↑ S.S. Van Dine. "Twenty rules for writing detective stories". The American Magazine. September 1928
  3. 1 2 3 4 SS Van Dine Biography. Classic Crime Fiction
  4. ↑ John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]