Miss Marple

Miss Marple (Jane Marple) on väljamõeldud tegelaskuju Agatha Christie kriminaalromaanides ja juttudes ning nende põhjal tehtud ekraniseeringutes. Oma kõrgele vanusele vaatamata on miss Marple ülimalt tähelepanelik ja terase taibuga isehakanud detektiiv. Ta tegutseb kokku 13 Christie romaanis; esimest korda ilmub ta 1930. aastal romaanis "Mõrv kiriklas".

Kuid enne miss Marple'i romaanidesse kirjutamist katsetas Agatha Christie seda tegelaskuju mitmes oma lühemas krimijutus. Neist esimene miss Marple'iga lugu oli "Teisipäevaklubi", mis ilmus 1927. aasta detsembris ajakirjas The Royal Magazine.

Eesti keeles ilmunud teosed, kus miss Marple on peategelane

Romaanid

• 1930 "Mõrv kiriklas" (The Murder at the Vicarage)
• 1942 "Laip raamatukogutoas" (The Body in the Library); "Nobe näpp" (The Moving Finger ka The Case of the Moving Finger)
• 1950 "Teatame mõrvast" (A Murder is Announced)
• 1952 "Mäng peegliga" (They Do It with Mirrors ka Murder with Mirrors)
• 1953 "Taskutäis rukist" (A Pocket Full of Rye)
• 1957 "Paddington 16.50" (4.50 from Paddington ka What Mrs. McGillicuddy Saw! või Murder She Said)
• 1962 "Peegel mõranes" (The Mirror Crack'd from Side to Side ka The Mirror Crack'd)
• 1964 "Kariibi mõistatus" (A Caribbean Mystery)
• 1965 "Bertrami hotellis" (At Bertram's Hotel)
• 1971 "Nemesis" (Nemesis)
• 1976 "Magav mõrv: miss Marple'i viimane juhtum" (Sleeping Murder)

Jutukogud

• 1933. "Kolmteist mõistatust" (The Thirteen Problems)
  • Teisipäevaklubi ("The Tuesday Night Club")
  • Astarte kultusekoda ("The Idol House of Astarte")
  • Kullakangid ("Ingots of Gold")
  • Vereplekid kõnniteel ("The Bloodstained Pavement")
  • Motiiv võimaluse vastu ("Motive v Opportunity")
  • Püha Peetruse pöidlajälg ("The Thumb Mark of St Peter")
  • Sinine geraanium ("The Blue Geranium")
  • Seltsidaam ("The Companion")
  • Neli kahtlusalust ("The Four Suspects")
  • Jõulutragöödia ("A Christmas Tragedy")
  • Surmataim ("The Herb Of Death")
  • Juhtum bangalos ("The Affair at the Bungalow")
  • Uppumissurm ("Death by Drowning")

• 1979. "Miss Marple'i viimased juhtumid" (Miss Marple's Final Cases)
  • Pühamu ("Sanctuary")
  • Kummaline nali ("Strange Jest")
  • Mõõdulindimõrv ("The Tape-Measure Murder")
  • Majahoidja juhtum ("The Case of the Caretaker")
  • Täiusliku teenijanna juhtum ("The Case of the Perfect Maid")
  • Miss Marple jutustab ühe loo ("Miss Marple Tells a Story")
  • Õmblejanna ilunukk ("The Dressmaker's Doll")
  • Salapärane pilt peeglis ("In a Glass Darkly")

• 2006. "Miss Marple. Kogutud lühijutud", Varrak 2006.

• 2020. "Viimane vaimudetund" (20 lühijuttu Agatha Christie jutuloomingu algusaegadest, neist osa miss Marple'iga). Kirjastus Varrak, tõlkinud Karin Suursalu jt.

Miss Marple ekraniseeringutes

Miss Marple'it on kehastatud nii filmides ja seriaalides kui ka paljudes teatrilavastustes ja kuuldemängudes. Ka Eesti televaataja on saanud võrrelda mitut varianti, millest kaalukamate seas on olnud Inglismaal filmitud seriaalid:

• aastatel 1984–1992 tehtud BBC krimisari "Miss Marple", milles (kokku 12 osas) mängis nimiosa Joan Hickson;
• aastatel 2004–2013 tehtud ITV krimisari "Agatha Christie's Marple", lühipealkirjaga "Marple", milles kehastasid miss Marple'it algul (2004–2008) Geraldine McEwan ja alates 4. hooajast (2009–2013) Julia McKenzie. Kokku tehti 23 osa.

Ita Ever miss Marple'i osatäitjana

Eestis aastatel 1990–1991 ETV telelavastuste stiilis tehtud viiest krimiloost koosnevas seriaalis "Miss Marple'i lood" (režissöör Toomas Kirss) mängis nimiosa Ita Ever.

Enne seda on Ita Ever miss Marple'it mänginud Mosfilmi mängufilmis "Musträstaste saladus" (1983, režissöör Vadim Derbenjev) ja hiljem teatrilavastuses "Mäng peeglitega" (2005, lavastaja Roman Baskin, MTÜ Kell Kümme).

Välislingid

• Miss Marple. Agatha Christie kodulehel
• Biography of Miss Marple