Gustav III kohvieksperiment

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Gustav III (1746–1792) oli võtnud nõuks tõestada kohvi negatiivset mõju tervisele

Gustav III kohvieksperiment oli Rootsi kuninga Gustav III käsul läbi viidud uuring, mille eesmärgiks oli uurida kohvi mõju tervisele. Kuigi selle sündmuse ehtsuses on kaheldud[1], ei suutnud 18. sajandi teises pooles läbi viidud eksperiment kohvi kui joogi ohtlikkust tõestada.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Kohv jõudis esimest korda Rootsi küll 1674. aasta paiku[1], kuid kuni sajandivahetuseni tarbiti seda vähe. Alles seejärel läks jook jõukate seas moodi.[2][3] Aastal 1746 anti välja kohvi ja tee tarbimise vastu suunatud kuninglik edikt, mis tulenes "ülemäärasest tee ja kohvi joomisest ja selle väärtarvitamisest".[2] Nende jookide tarbimine maksustati suurte maksudega ja ettenähtud maksu mittetasumise tulemuseks olid trahvid ja tasside ning nõude konfiskeerimine.[2] Kuigi hiljem keelustati kohv täielikult, selle tarbimine jätkus.[2]

Gustav III, kes nägi kohvi tarbimises ohtu rahvatervisele ja kes oli täis otsustavust tõestada selle negatiivset mõju tervisele, andis käsu teadusliku katse läbiviimiseks.[3]

Eksperiment[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningas andis käsu eksperimendi läbi viimiseks kahel identsel kaksikul. Mõlemad neist olid sooritatud kuritegude eest süüdi mõistetud ja neile oli määratud surmanuhtlus. Eksperimendis osalemise tingimusel muudeti nende karistused eluaegseteks vangistusteks: seda juhul kui üks kaksikutest nõustus iga päev kuni elu lõpuni jooma kolm kannu kohvi[1] ja teine sama koguse teed.[4]

Eksperimendi jälgimiseks ja kuninga selle tulemustest teavitamiseks määrati ametisse kaks arsti.[5] Paraku surid mõlemad arstid enne eksperimendi lõppemist (oletatavalt loomulikku surma).[4] Enne lõpptulemuste nägemist suri 1792. aastal ka kuningas Gustav III ise.

Eksperimendis osalenud kaksikutest suri esimesena 83-aastaselt see, kes jõi teed. Temast kauem elanud kohvi joonud katseisiku surmaaeg ei ole teada.[6]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1794 otsustas Rootsi valitsus taas kohvi ära keelata, kuid keeld, mida uuendati korduvalt kuni 1820. aastateni, ei olnud kohvi tarbimise vastu võitlemisel kunagi edukas.[2] Kui keeld lõpuks tühistati, sai kohvist Rootsis kõige populaarsem jook ja sellest alates on Rootsi olnud üks suurima kohvi tarbimisega riike maailmas (elaniku kohta).[4]

Eksperimenti on naljatlevalt kutsutud ka "Rootsi esimeseks kliiniliseks uuringuks".[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Coffee – rat poison or miracle medicine?. Uppsala Ülikool.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Weinberg, Bennett Alan; Bealer, Bonnie K. "The world of caffeine: the science and culture of the world's most popular drug". Psychology Press, 2001. ISBN 978-0-415-92722-2. Lk 92–3.
  3. 3,0 3,1 Sempler, Kaianders. Gustav IIIs odödliga kaffeexperiment. Ny Teknik, 15.03.2006. Vaadatud 06.02.2012.
  4. 4,0 4,1 4,2 Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco. "Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health". John Wiley & Sons, 26.09.2011. ISBN 978-1-4443-4706-7. Lk 21.
  5. Halevy, Alon Y. "The Infinite Emotions of Coffee". Macchiatone Communications, 2012. ISBN 978-0-9847715-1-6. Lk 77.
  6. Herrmann, Sebastian. Die Wunderbohne. Spiegel Online, 11.03.2006.