Araabika kohv

Allikas: Vikipeedia

Araabika kohv on araabia kohvipuust (Coffea arabica) saadud kohviliik, mis on pärit Etioopiast ja Jeemenist. Araabika kohvi peetakse vanimaks viljeldud kohviliigiks – seda hakati kasvatama Araabia poolsaare edelaosas rohkem kui 1000 aastat tagasi.

Araabia kohvipuudelt toodetud kohvi peetakse paremaks teisest, rohkem viljeldud ja laiemalt tuntud kohvipuuliigist, kongo kohvipuust (Coffea canephora), millest saadakse robusta kohvi. Arabica sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi järgi sai kohvi kasvatamine alguse sellest, kui Etioopias nähti kitsi söömas kohvipuu marju ja lehti, misjärel nad muutusid erakordselt virkadeks ja hüperaktiivseteks. Ka kohalik karjus olevat seda tähele pannud ja õppinud kohvipuust vastavat jooki valmistada. Etioopias juuakse tänini jooki, mida saadakse kohvilehtede leotamisega.

Esimene kirjalik märge röstitud kohviubade on pärit Araabia õpetlastelt, kes kirjutasid, et kohv oli efektiivne vahend, millega pikendada töötunde. Kohv saigi populaarseks just araablaste seas, esialgu eelkõige munkade seas. Araablaste mõte teha jooki röstitud kohviubadest levis kõigepealt Egiptusse ja türklaste juurde, ning sealt kõikjale maailma.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Coffea arabica õied – Brasiilia
röstimata Coffea arabica oad – Brasiilia

Coffea arabica kohvipuu kasvab umbes seitse aastat ning annab kõige paremat vilja piirkondades, kus sajab ühtlaselt aasta jooksul 1–1,5 m vihma. Seda kasvatatakse tavaliselt 1300–1500 m kõrgusel, aga on ka istandusi merepinna kõrgusel ning ka 2800 m kõrgusel. Taim talub madalat temperatuuri, aga mitte jäidet, parimat vilja kannab arabica siis, kui temperatuur jääb 20 °C ümbrusse. Majanduslikel eesmärkidel kasvatatavad taimed kasvavad umbes 5 m kõrguseks, kuid need lõigatakse tagasi kuni 2 m pikkuseks, et kergendada saagikoristust. Erinevalt robustast meeldib arabicale kasvada varjus.

Kaks kuni neli aastat pärast istutamist valmivad Coffea arabical väikesed, valged, tugeva lõhnaga õied. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Päikesepaistelise ilmaga õied avanevad ja paljastavad viljad. Marju võib kohvipuul olla väga palju, eriti Coffea arabica taimedel, nii et marjade raskus võib taimi ja saaki kahjustada. Marjad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad aga esmalt kollaseks, siis punaseks. Valmis marjad on tumepunast värvi, ovaalse kujuga, umbes 1 cm suurused. Marjad valmivad sageli eri aegadel; ühel puul võib samaaegselt olla nii punaseid kui ka rohelisi marju, mistõttu sageli korjatakse marjad käsitsi, et saada vaid täiesti küpseid, mitte rohelisi ega mädakolletega marju.

Kohvipuid pole kerge kasvatada. Iga puu toodab umbes 0,5–5 kg kohviuba aastas, sõltuvalt konkreetse puu iseloomust ning kliima ja muude tegurite soodsusest. Igas marjas peitub kaks kohviuba, mis on tegelikult marja seemned.

Täiuslikes tingimustes, näiteks Jaava saarel, istutatakse puid aastaringselt ning ka korjatakse marju aastaringselt. Vähem ideaalsetes tingimustes, näiteks Brasiilias, korjatakse marju vaid talviti.