Araabika kohv
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Araabika kohv on araabia kohvipuu (Coffea arabica) röstitud seemnetest ehk kohviubadest saadud kohvi sort, mis on algselt pärit Etioopiast ja Jeemenist.
Araabia kohvipuu viljadest toodetud kohvi peetakse paremaks rohkem viljeldud ja laiemalt tuntud teise kohvipuuliigi, kongo kohvipuu (Coffea canephora) viljadest saadavast robusta kohvist. Araabika kohv sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatavast kohvipuuliigi viljadest toodetud kohv.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Legendi järgi sai kohvipuu kasvatamine alguse sellest, kui Etioopias nähti kodukitsi söömas kohvipuu marju ja lehti, misjärel nad muutusid erakordselt virgeteks ja hüperaktiivseteks. Ka kohalik karjus olevat seda tähele pannud ja õppinud kohvipuust jooki valmistama. Etioopias juuakse tänini jooki, mida saadakse kohvilehtede leotamisel.
Esimene kirjalik märge röstitud kohviubadest on pärit Araabia õpetlastelt, kes kirjutasid, et kohv on tõhus vahend, millega töötunde pikendada. Kohv saigi populaarseks just araablaste seas, esialgu eelkõige munkade seas. Araablaste mõte teha jooki röstitud kohviubadest levis kõigepealt Egiptusesse ja türklaste juurde, ning sealt kõikjale maailma.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Coffea arabica kohvipuu kasvab umbes seitse aastat ning annab kõige paremat vilja piirkondades, kus sajab ühtlaselt aasta jooksul 1–1,5 m vihma. Seda kasvatatakse tavaliselt 1300–1500 m kõrgusel, aga on ka istandusi merepinna kõrgusel ning ka 2800 m kõrgusel. Taim talub madalat temperatuuri, aga mitte jäidet, parimat vilja kannab Coffea arabica siis, kui temperatuur jääb 20 °C ümbrusse. Majanduslikel eesmärkidel kasvatatavad taimed kasvavad umbes 5 m kõrguseks, kuid need lõigatakse tagasi kuni 2 m pikkuseks, et kergendada saagi koristamist. Erinevalt Coffea canephora'st, millest saadakse robusta kohvi, meeldib Coffea arabica'le kasvada varjus.
Kaks kuni neli aastat pärast istutamist valmivad Coffea arabica'l väikesed, valged, tugeva lõhnaga õied. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Päikesepaistelise ilmaga õied avanevad ja paljastavad viljad. Marju võib kohvipuul olla väga palju, eriti Coffea arabica taimedel, nii et marjade raskus võib taimi ja saaki kahjustada. Marjad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad aga esmalt kollaseks, siis punaseks. Valmis marjad on tumepunast värvi, ovaalse kujuga, umbes 1 cm suurused. Marjad valmivad sageli eri aegadel; ühel puul võib samaaegselt olla nii punaseid kui ka rohelisi marju, mistõttu sageli korjatakse marjad käsitsi, et saada vaid täiesti küpseid, mitte rohelisi ega mädakolletega marju.
Kohvipuid pole kerge kasvatada. Iga puu toodab umbes 0,5–5 kg kohviuba aastas, sõltuvalt konkreetse puu iseloomust ning kliima ja muude tegurite soodsusest. Igas marjas peitub kaks kohviuba, mis on tegelikult marja seemned.
Täiuslikes tingimustes, näiteks Jaava saarel, istutatakse puid aasta läbi ning ka korjatakse marju aasta läbi. Vähem ideaalsetes tingimustes, näiteks Brasiilias, korjatakse marju vaid talviti.