Kofeiin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
C8H10N4O2

Kofeiin (IUPAC-i nimetus 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon; ladina keeles coffeinum) on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine. Keemiline valem on C8H10N4O2

Kofeiini leidub kohvipuu, hiina teepõõsa, kakaopuu, paraguai astelpõõsa ehk mate, guaraana ja muude taimede viljades.[1]

Kofeiinisisaldus taimeelundite lõikes võib varieeruda ja oleneb paljudest teguritest (niiskus, röstimine jpt).

Rohkelt esineb kofeiini kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaoubades, koolapähklis ja okseiileksis.

Looduslikud kofeiiniallikad (osaline)[2]

Taime ladinakeelne nimetus Taime eestikeelne nimetus Taimeosa Kofeiinisisaldus (%)
Camellia sinensis hiina teepõõsas lehed 2–3
Coffea arabica araabia kohvipuu kohviubades (araabika kohv) 1
Coffea canephora kongo kohvipuu kohviubades (robusta kohv) 2
Coffea eugenioides kohviubades 0,4
Theobroma cacao harilik kakaopuu kakaoubades 0,6
Ilex paraquariensis lehtedes 0,9
Paullinia cupana guaraana-pauliinia marjades 4

Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime.[viide?]

Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks.


Kasutamine ja toime[muuda | muuda lähteteksti]

Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõju adenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Kofeiini molekul sarnaneb keemiliselt struktuurilt adenosiiniga. See võimaldab tal seostuda raku pinnal asuvate adenosiini retseptoritega, kuid mitte aktiveerida neid. Selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. Toimuva protsessi iseloomu selgitus leidub artiklis "Antagonist".

Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja levinum legaalne (vabamüügis) psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid.

Kofeiin kuulub psühhoanaleptikumide hulka. Kofeiini kasutatakse koos teiste toimeainetega mitmetes ravimites (nagu Coldrex, Grippostad C, Panadol Extra, Solpadeine jpt), et need tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga migreeni ravis või valuvaigistitega (näiteks aspiriin või paratsetamool), aga ka eraldi kofeiinitablettidena. Süstelahusena kasutatakse kofeiini enneaegsete vastsündinute intensiivravis teatud näidustuste korral. [3]

Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks.

ATC-kood on N06BC01, ATCvet-koodQN06BC01.

Kofeiiniuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Kofeiini tarbimine võib suurendada pisaravedeliku moodustumist ja ühe uuringu kohaselt võiks see mõnedel inimestel leevendada kuiva silma sündroomi sümptomeid.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ain Raal,"Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele", lk 393, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4.
  2. Hiroshi Ashihara, Alan Crozier, Atsushi Komamine,http://books.google.ee/books?id=r98iNr_1590C&pg=PT246&dq=caffeine+and+plant+interactions&hl=et&sa=X&ei=QvcmU7HUMom74ASTnYH4CA&redir_esc=y#v=onepage&q=caffeine%20and%20plant%20interactions&f=false Plant Metabolism and Biotechnology, Wiley, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  3. Ravimi omaduste kokkuvõte, Veebiversioon (vaadatud 17.03.2014)
  4. Yael Waknine, Caffeine May Relieve Dry Eye Syndrome, 25. aprill 2012, veebiversioon (vaadatud 22.02.2015)(inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]