Kettaheide
Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35–4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)).
Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend.
Kettaheitest
[muuda | muuda lähteteksti]Ketas on kas puust, plastikust, klaaskiust, süsinikkiust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on ümar metallserv. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel mitte üle 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm.
Kettaheite sektori laius on ligi 35 kraadi. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul, kui ketas on sektorist väljumas, ketta peatama. Ketta kiirus heitel on kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m, see on süvistatud betoonalusesse 20 millimeetri võrra.
Heite sooritamisel liigutakse viskeringis tagant ettepoole, tehes samal ajal poolteise ringist pööret. Ketas heidetakse viskekäe nimetissõrmelt või keskmiselt sõrmelt. Lennu ajal pöörleb ketas ülalt vaadates päripäeva paremakäelise viskaja puhul. Lisaks maksimaalse hoo saavutamisele määrab ketta heitekauguse ka lennu trajektoor ning ketta aerodünaamiline käitumine. Kiiremini pöörlev ketas annab suurema güroskoopilise stabiilsuse. Üldjuhul saavutavad mõõdukas vastutuules tehtud heited suurima kauguse. Kettaheite tehnikat on üsna raske omandada ja selle lihvimiseks on vaja rohkelt kogemusi, paljud tippheitjad 30–aastased või vanemad.
Kettaheide Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rekord meeste hulgas kuulub Gerd Kanterile – 73.38 (Helsingborg, 4. september 2006)
- Eesti rekord naiste hulgas kuulub Elju Kubile – 65.00 (Tallinn, 26. august 1987)
Eesti tuntumaid kettaheitjaid:
- Aleksander Tammert (02.02.1973) – isiklik rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m.
- Märt Israel (23.09.1983) – isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m.
- Margus Hunt (14.07.1987) – püstitas 2004. aastal (1,5 kg kettaga) noorte maailmarekordi 69.50 ja 2006. aastal (1,75 kg kettaga) juunioride maailmarekordi 67.32.
- Eha Rünne (25.05.1963) – isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m.
Eesti edetabel
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti 10 parimat kettaheitjat. Seisuga 25. august 2023.[1]
Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Tulemus | Sportlane | Aeg |
---|---|---|
73.38 | Gerd Kanter | 4. september 2006 |
70.82 | Aleksander Tammert | 15. aprill 2006 |
66.98 | Märt Israel | 12. mai 2011 |
66.67 | Martin Kupper | 14. märts 2015 |
65.34 | Kalev Külv | 25. aprill 1981 |
64.54 | Veljo Kuusemäe | 7. september 1977 |
61.96 | Enn Erikson | 25. oktoober 1972 |
61.33 | Margus Hunt | 6. juuli 2010 |
60.84 | Taavi Peetre | 10. aprill 2007 |
60.69 | Priidu Niit | 5. juuli 2011 |
Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Tulemus | Sportlane | Aeg |
---|---|---|
65.00 | Elju Kubi | 26. august 1987 |
63.70 | Helgi Parts | 2. oktoober 1980 |
63.18 | Eha Rünne | 13. juuli 1988 |
58.12 | Kätlin Tõllasson | 22. juuni 2019 |
53.54 | Rimma Plistkina | 25. mai 1975 |
53.53 | Anu Teesaar | 27. juuni 2009 |
53.52 | Lea Vahter | 17. september 1982 |
53.37 | Hanna-Maria Kupper | 18. juuli 2020 |
49.68 | Ille Liivrand | 2. september 1989 |
49.56 | Silvi Vahi | 14. juuni 1969 |
Maailmarekordi areng
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängude medalivõitjad
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Meeste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 20.08.2023.
- Naiste kettaheite kõigi aegade edetabel seisuga 20.08.2023.
- Meeste kettaheite edetabelid: 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 - 2010 - 2011 -2012 - 2013 - 2014 -2015 - 2016 - 2017 -2018 - 2019 - 2020 -2021 - 2022
- Naiste kettaheite edetabelid: 2001 - 2002 – 2003 – 2004 – 2005 – 2006 – 2007 – 2008 – 2009 - 2010 - 2011 - 2012 - 2013 - 2014 - 2015 - 2016 - 2017 - 2018 - 2019 - 2020 - 2021 - 2022