Helgi Parts
| Isikuandmed | ||
|---|---|---|
| Riik | Eesti | |
| Sünniaeg | 15. september 1937 | |
| Sünnikoht | Tartu | |
| Surmaaeg | 7. mai 2003 (65-aastaselt) | |
| Surmakoht | Tallinn | |
| Pikkus | 180 m | |
| Kaal | 90 kg | |
| Sportlaskarjäär | ||
| Isiklik rekord |
Kettaheide 63.70 Kuulitõuge 17.46 | |
|
| ||
Helgi Parts (15. september 1937 Tartu – 7. mai 2003 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane, kelle põhiala oli kettaheide.
Ta oli abielus Aleksander Lohuga. Alustas õpinguid Võrumaal Kuldre algkoolis. 1949. aastal 11-aastaselt küüditati perega Siberisse Baikali äärde. 1972. aastal lõpetas ta 12. kutsekeskkooli. Sportima hakkas ta alles 22-aastaselt (1959) Aleksander Lohu innustusel ja juhendamisel. Tõusis kettaheites maailma paremikku, tuli 1968. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kettaheites 4. kohale, 1975. aastal oli Nõukogude Liidu kergejõustiku edetabelis 3. ja maailma edetabelis 11. kohal. Kettaheites ja kuulitõukes tuli 25-kordseks Tööjõureservide üleliiduliseks meistriks, 1982. aastal (kalurikolhoosis töötamise ajal) tuli kettaheites Nõukogude Liidu maaspordimängude võitjaks. Aastatel 1962–1984 tuli 30 korda Eesti meistriks – 17 korda kettaheites ja 13 korda kuulitõukes – ning võitis Eesti talvistel meistrivõistlustel kuulitõukes 5 ja kettaheites 10 korda kulla. Aastatel 1962–1978 parandas Eesti rekordit kettaheites 21 korda (45.64 – 62.92) ja aastatel 1969–1971 kuulitõukes 7 korda (15.08 – 16.35) . Parandas ka kergejõustikuveteranide maailmarekordit: ketaheites (40–44-aastased) 63.70, kuulitõukes (45–49-aastased) 16.79 ja ketaheites 59.30. Isiklik kuulitõukerekord 17.46 (1979). Ta on NSV Liidu meistersportlane (1967) ja NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane (1968). Ta võistles 61 korda Eesti koondises. Töötas Siberi metsades (13. eluaastast) ja artellis Parkett (hilisem Teenindusministeeriumi REV), oli Tööjõureservides treener, kalurikolhoos "Majak" õmblustöökojas siiditrükkija ja aastatel 1993–1998 Eesti Spordigümnaasiumis spordiõpetaja.