Jakob Pärn

Allikas: Vikipeedia

Jakob Pärn (30. oktoober 1843 Lahvardi talu, Torma6. oktoober 1916 Elva) oli eesti kirjanik ja pedagoog, eestlaste rahvusliku liikumise tegelane.

Pärn sai oma alghariduse Carl Robert Jakobsoni isa Adam Jakobsoni käest ja oli hiljem Jakobsoni ideede pooldaja, kes lootis samuti Vene keisrivõimu abiga baltisakslaste positsioone nõrgendada ja eestlaste omi tugevdada.

Pärn õppis Torma kihelkonnakoolis, 1862–1863 Tartus Oheimi elementaarkoolis, 1863–1865 Tartu kreiskoolis ning 1865–1869 Tartu Õpetajate seminaris. Ta töötas 18691871 õpetajana Põltsamaal, 18711872 oli Lihula elemantaarkooli juhataja. 18831908 oli Pärn Otepää kihelkonnakooli juhataja.

19081916 oli ta Lätis Valmiera Õpetajate Seminaris usuõpetuse ja eesti keele õpetaja.

Pärn oli abielus ja tal oli 11 last.

Jakob Pärn suri 6. oktoobril 1916 Elvas. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Pärn kirjutas algul käsiraamatuid ja õpetlikke lastejutte, kuid tuntuks sai jutustusega "Oma tuba, oma luba", mis tõlgiti 1882. aastal Carl Gustaf Swani poolt esimese eestikeelse proosateosena soome keelde.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Jutustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Oma tuba, oma luba" (1879), õhutab talude päriseksostmist.
  • "Must kuub" (1883)
  • "Jumala abiga omast jõust" (1884)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

26. oktoobrist 1932 kannab tema nime tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]