John Kennedy

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt JFK)
 See artikkel räägib presidendist; Oliver Stone'i filmi kohta vaata artiklit JFK (film)

John F. Kennedy
John F. Kennedy
35. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg
20. jaanuar 1961 – 22. november 1963
Eelnev Dwight Eisenhower
Järgnev Lyndon Johnson
Ameerika Ühendriikide senaator
Massachusettsist
Ametiaeg
3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960
Eelnev Henry Cabot Lodge
Järgnev Benjamin Smith
Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
Ametiaeg
3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953
Eelnev James Michael Curley
Järgnev Thomas O'Neill
Isikuandmed
Sündinud 29. mai 1917
Brookline, Massachusetts
Surnud 22. november 1963 (46-aastaselt)
Dallas, Texas
Erakond Demokraatlik Partei
Autogramm

John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35. president.

Elu enne presidendiks saamist[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (mõlemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga.

John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.

1952. aastal kandideeris Kennedy senatisse ametis oleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960.

Presidendiks valimine[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse pärast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan, Donald Trump ja Joe Biden).

Tegevus presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

John Kennedy vapp

17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 väliskuubalast maabus Sigade lahes eesmärgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülestõus maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega läbirääkimistesse ja kahe kuu pärast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.

Kennedy otsis seejärel võimalusi Castro mõrvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused läbirääkimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ärihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks vägede ülemjuhatuse ja kaitseministeeriumi poolt 1962. aastal välja käidud operatsiooni "Põhjalaaned" ("Northwoods"), mille raames pakuti välja mitmeid valelipurünnakute stsenaariumeid USA sihtmärkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks.

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks.[1] Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hruštšoviga kriis kiiresti lahendada.

Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta rääkis Washingtonis Ameerika Ülikoolis teemal "Rahu strateegia".[2] Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ära hoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased".

Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike Rahukorpuse (Peace Corps) programmi.

Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 välja antud seadlus (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis USA rahandusministeeriumile õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha.

Mõrv[muuda | muuda lähteteksti]

John Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku Jack Ruby poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o pärast Kennedy Dallase visiidi väljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel päeval lao 8 töötajat.[3] Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.

Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal töötanud USA armee reamees Eugene Dinkin lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma tööpostilt Metzi linnas Prantsusmaal, ületas võltsitud dokumente kasutades Šveitsi piiri, ning pöördus Genfi linnas ÜRO pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse CIA ja USA armee võimukoridorides vandenõud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo täpse aja ja koha. Mõned päevad hiljem pöördus ta samal teemal ka USA esinduse poole Luxembourgis. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem sõjaväehaiglasse), kus teda põhjalikult uuriti.[4]

Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva Warreni komisjonini, kes oma mahukas lõppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor Allen Dulles, kelle Kennedy oli pärast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse äsja presidendi ametivande andnud asepresident Lyndon Johnson, keda paljud uurijad on samuti Kennedy mõrva vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent E. Howard Hunt, kes oli teadaolevalt seotud nii Sigade lahe dessandi kui hiljem president Nixoni tagasi astumiseni viinud Watergate'i skandaaliga[5].

Paljud Kennedy mõrva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik Mary Pinchot Meyer, kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber Timothy Leary selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud Kennedyga läbi rohkesti spirituaalseid seansse, mille eesmärk oli aduda külma sõja mõttetust ning mille vältel tarvitati nii kanepit kui ka LSD-d. Pärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mätsinud."

8. novembril 1965 leiti New Yorgis oma kodus surnuna ajakirjanik Dorothy Kilgallen, kes oli tegelenud John Kennedy mõrva uurimisega.[6]

Pulitzeri auhind[muuda | muuda lähteteksti]

John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema lähedane nõunik ja kõnede kirjutaja Theodore Sorensen.

Eesti külastus[muuda | muuda lähteteksti]

22.24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit.[7] John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks päeva. Suure tõenäosusega peatus ta USA saadiku Eestis ja Lätis John C. Wiley residentsis, mis asus majas Vabaduse väljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone); teise versiooni järgi hiljuti valminud esindushotellis "Palace". Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSV Liitu. See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas, millest aastal 2021 valmis ka film "Kennedy Intsident".

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy seenior

President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud justiitsminister ja senaator Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas lendurina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend Robert Kennedy mõrvati 5. juunil 1968 kohe pärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.

John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedyga. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg John Kennedy juunior hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar Caroline Kennedy on diplomaat, USA saadik Jaapanis.

Kennedy kannatas krooniliste seljavalude käes ning oli ilmselt seksisõltlane.

Kennedy 45. sünnipäeva tähistamisel New Yorgi Madison Square Gardenis 1962. aastal esines talle Marilyn Monroe omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!".[8] Kennedy kommenteeris naljavõtmes, et võib pärast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba vähem kui kolme kuu pärast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel.

Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi on nimetatud ka Kennedyte needuseks.

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

"Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie päevil uue tõendi Viktor Jaanimets, Hruštšovi laevalt hiljuti põgenenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem kõik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib võidukalt esile vabas riigis." (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk 94. – tsitaat pärineb vastustelegrammist tema presidendiks saamist toetanud väliseestlaste komiteele)[9]

"Ich bin ein Berliner"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Dwight Eisenhower
Ameerika Ühendriikide president
19611963
Järgnev
Lyndon Johnson