John F. Kennedy atentaat

Allikas: Vikipeedia
Salateenistuse agent Clint Hill ronimas minemakihutava limusiini pardale sekundid peale presidendi surmavalt haavata saamist.

John F. Kennedy atentaat oli 1963. aasta 22. novembril Dallases, Texases toimunud atentaat president John Fitzgerald Kennedy vastu. Kennedy sai atentaadis surma ja samal päeval arreteeriti süüdistatuna presidendi mõrvas Lee Harvey Oswald. Oswald ei läinud mõrva eest kunagi kohtu alla, sest 24. novembril lasi Jack Ruby Oswaldi maha, kui politsei oli teda üle viimas maakonnavanglasse.

Kuigi algselt oli Ameerika avalikkus Kongressi poolt mõrva uurimiseks loodud Warreni komisjoni tegevusega rahul, on aastatel 1966 kuni 2003 läbiviidud küsitlused näitanud, et paljud ameeriklased usuvad, et Kennedy langes vandenõu ohvriks ja/või tema surma asjaolud mätsiti kinni. 2013. aasta novembris läbi viidud küsitlusele vastanutest uskus 61 protsenti, et Kennedy langes vandenõu ohvriks ja 31% arvas, et Oswald ei tegutsenud üksi.

Kennedy mõrva kohta liigub tänaseni mitmeid vandenõuteooriaid, milles kahtlustatakse Kennedy mõrvas KGBd, CIAd ja ka maffiat.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Kennedy oli 1960. aasta presidendivalimised võitnud napi enamusega Richard Nixoni ees. Kuna 1964. aasta presidendivalimised lähenesid, otsustas Kennedy Texase osariiki külastada, et teha kampaaniat oma tagasivalimiseks teiseks ametiajaks. Salateenistus oli suurte rahvamasside tõttu mures presidendi turvalisuse pärast ja veel mõrva päeva hommikul hoiatati presidenti, et salateenistus peab atentaadiohtu kõrgeks.

Atentaat[muuda | muuda lähteteksti]

Kennedy saabus Dallasesse 22. novembri hommikul, plaanis oli kohtuda rahvaga ja pidada Dallase Trade Marti messihallis ka kõne. Kella poole ühe paiku kohaliku aja järgi tegi konvoi plaanipärase pöörde Elm Streetile ja möödus Texase Kooliõpikute Hoidlast. Kui konvoi mööda Elm Streeti edasi liikus, sõnas koos presidendipaariga ühes limusiinis sõitnud Texase kuberneri John Connally abikaasa Nellie Connally kell 12.29 presidendile: "Härra president, te ei saa öelda, et Dallas teid ei armasta." John Kennedy vastas, et tõepoolest ei saa. Kohe pärast seda, kell 12.30 tabas presidenti kaks snaipri tulistatud kuuli, mis haavasid raskelt ka John Connally´d. Connally tunnistas hiljem, et olles Teise maailmasõja veteran ja jahimees, tundis ta tulirelvast tehtud lasud kohe ära. Ta üritas presidendi poole vaadata, aga sai haavata ja karjus: "Oh ei, ei, ei, nad tapavad meid kõiki!"

Salateenistuse eriagent Clint Hill sõitis autos, mis oli presidendilimusiini taga. Hill tunnistas hiljem, et kui ta lasku kuulis, hüppas ta autost välja ja jooksis presidendi limusiini poole, et peale ronida ja presidenti kaitsta. Presidendi limusiin kiirendas samal hetkel, kui Hill peale ronimas oli. Eriagendil õnnestus siiski auto pagasiluugile ronida ja ta kattis oma kehaga haavatud presidenti ja tema naist.

Pärast atentaati[muuda | muuda lähteteksti]

Lyndon B. Johnson ametivannet andmas. Johnsoni vasakul käel seisab John F. Kennedy lesk Jacqueline Kennedy.

Kuigi konvoil kulus tulistamispaigale kõige lähemal olnud Parklandi Memoriaalhaiglasse jõudmiseks vaid minuteid, oli arstidele kohe selge, et John Kennedy on ellujäämiseks liiga raskelt haavatud. Kell 13.00 kuulutati president surnuks. Raskelt vigastatud kuberner Connally elas samas haiglas üle kaks operatsiooni ja arstid suutsid ta elu päästa.

Texase seaduste kohaselt ei tohtinud surnukeha haiglast ära viia enne, kui sellele oli tehtud lahkamine, aga seda ei lubanud salateenistuse töötajad. Lõpuks lahendas salateenistus probleemi jõuga ja lahkus koos presidendi surnukehaga, millele tehti lahkamine kell 8 õhtul Marylandi osariigis, Bethesda mereväehaigla kohtuarsti poolt.

2 tundi ja 8 minutit pärast Kennedy atentaati andis asepresident Lyndon B. Johnson presidendilennuki Air Force One pardal ametivande ja sai Ameerika Ühendriikide 36. presidendiks.

25. novembril maeti John F. Kennedy riiklike austusavaldustega Arlingtoni kalmistule.